Kas N Liidus oli ka midagi head?

[Kapten Trumm]

Minu mälupilt NSVL aja lõpust on järgmine - 1989 või 1990 (täpselt ei mäleta) aastal tulin ma Soomest töölt (olin seal 6 kuud praktikal). Oli kah suvi. Päike paistis. Ikkagi oli Tallinn Helsinki kõrval paras peldik. Tänavad aukus, kõnniteed sulandusid sõiduteedega kokku, sest äärekivisid praktiliselt ei olnud. Majad olid kõik hallid, sest linna ei olnud enam ammu keegi pesnud. Muru oli niitmata ning igal pool voogas hein. Sõnaga räpane ja hall. Ja selline oli terve see 1/6 planeeti. Meil olid asjad veel kõige paremas seisukorras.

Minu mälupilt koosneb sellest, mis oli - kool ja töö, niisama "hängimiseks" pole kunagi aega olnud, võibolla ka sellest nagu kindlustatum elujärg.
Tallinnasse oli asja võibolla 1-2 korda aastas ja provintsikeskuse (veel enam -kolhoosikeskuse) noore jaoks oli Tallinna kaubavalik hoopis teisest klassist.
Kauplus "Pääsküla" - tavaline toidupood, mida väisatud sai ja uskumatu, keeduvorst oli vähemalt nii 88 aastani täitsa vabalt müüa...
Ja vee see Tallinna Kaubamaja
Tondi mootorrattapood ja Noor Tehnik - kindlasti tuli külastada
Meie kolhoosikeskuse poes jagus keeduvorstigi ainult teatud kellaaegadeks (tuli õigel ajal kohal olla).

Aga võibolla tõesti, Tallinnas polnud peale masendavat palgatööd suurt midagi teha ning elu tundus sitt ja hall.
Ma ei tea, kui hall pidi see siis kolhoosikeskuses olema, kus ainus Volga oli esimehel ja teed olid sellised, et sai kummikutes käidud.
Igatahes mingis alalises stressis ei elanud ja keegi meie suhtluskonnast ka mitte, maal oli oluline, et sul raha taskus, eluks vajalik oli külapealt ostetav.
Mõtestatud tegevust alates raha teenimisest kuni spordisaalini jagus küll ja veel.

Jah, täna on parem, aga kujutada ette, et tollal olid inimesed pidevas depressioonis NSVL eksistentsiaalsete probleemide tõttu ja alandasid end poodides - väga lihtsustatud käsitlus.
Seepärast avaldasingi kahtlust, ega viimati see teadmine linnalegendidest pole. Selgus, et pole, võtan sõnad tagasi.

[Kilo Tango]

Minu mälupilt NSVL aja lõpust on järgmine - 1989 või 1990 (täpselt ei mäleta) aastal tulin ma Soomest töölt (olin seal 6 kuud praktikal). Oli kah suvi. Päike paistis. Ikkagi oli Tallinn Helsinki kõrval paras peldik. Tänavad aukus, kõnniteed sulandusid sõiduteedega kokku, sest äärekivisid praktiliselt ei olnud. Majad olid kõik hallid, sest linna ei olnud enam ammu keegi pesnud. Muru oli niitmata ning igal pool voogas hein. Sõnaga räpane ja hall. Ja selline oli terve see 1/6 planeeti. Meil olid asjad veel kõige paremas seisukorras.

Minu mälupilt koosneb sellest, mis oli - kool ja töö, niisama "hängimiseks" pole kunagi aega olnud, võibolla ka sellest nagu kindlustatum elujärg.
Tallinnasse oli asja võibolla 1-2 korda aastas ja provintsikeskuse (veel enam -kolhoosikeskuse) noore jaoks oli Tallinna kaubavalik hoopis teisest klassist.
Kauplus "Pääsküla" - tavaline toidupood, mida väisatud sai ja uskumatu, keeduvorst oli vähemalt nii 88 aastani täitsa vabalt müüa...
Ja vee see Tallinna Kaubamaja
Tondi mootorrattapood ja Noor Tehnik - kindlasti tuli külastada
Meie kolhoosikeskuse poes jagus keeduvorstigi ainult teatud kellaaegadeks (tuli õigel ajal kohal olla).

Aga võibolla tõesti, Tallinnas polnud peale masendavat palgatööd suurt midagi teha ning elu tundus sitt ja hall.
Ma ei tea, kui hall pidi see siis kolhoosikeskuses olema, kus ainus Volga oli esimehel ja teed olid sellised, et sai kummikutes käidud.
Igatahes mingis alalises stressis ei elanud ja keegi meie suhtluskonnast ka mitte, maal oli oluline, et sul raha taskus, eluks vajalik oli külapealt ostetav.

Jah, täna on parem, aga kujutada ette, et tollal olid inimesed pidevas depressioonis NSVL eksistentsiaalsete probleemide tõttu ja alandasid end poodides - väga lihtsustatud käsitlus.
Seepärast avaldasingi kahtlust, ega viimati see teadmine linnalegendidest pole. Selgus, et pole, võtan sõnad tagasi.

Ka mina elasin oma nooruse maakolkas. See, mida ma eespool kirjeldasin oli pärit juba täisealise ajast. Tallinna Kaubamaja võis tollal äge tunduda, kuid vaata nüüd kunagise Tallinna Kaubamaja pilte.

Teisisõnu. See sinu "Nõukogude heaolu" mulje paistabki olevat valdkonnast "noorena rohi rohelisem ja taevas sinisem".

Siin Sulle see Tallinna Kaubama hullult äge kaubavalik:


Ja siin Sulle pilt Tartu kaubamajast:

[Kapten Trumm]

See on hea, et ei kirjutanud "kõigi lemmik". See on täiesti respekteeritav ja ammu aru saadav, et Kapten Trummile meeldis N.Liidus kõige rohkem see, et sai tasuta kehalise tunnis käia, teised maksid selle talle kinni. Nüüd aga peab oma kehaliste lõbude eest ise maksma ja see on halb. Täiesti inimlikult mõistetav lähenemine.

Mulle jääb segaseks see Sho donkihhotlik võitlus kehalise kasvatusega (ja kuskil eespool ka riigikaitseõpetusega).
Ega ometi selle vihmamise põhjuseks olnud see, et noorsand Sho rippus kangil nagu märg pesu?

[Kapten Trumm]

Siin Sulle see Tallinna Kaubama hullult äge kaubavalik:

Sellised Riga pesumasinad sai tõesti Tallinnast ostetud, rajoonikeskuse majatarvete poes neid naljalt polnud.
Meil oli selline kah, Tallinnast Zigulli pagassis sai toodud

See sinu "Nõukogude heaolu"

No nüüd läheb teemale, mis on õnne definitsioon - eespool oli jutuks.....
Ma ei ole rääkinud, et mingi kõva heaolu oli, täna on parem.......
Aga pole ka mõtet asja väga grotesksetes toonides maalida, elamisväärt elu oli ka siis.
Inimesed õppisid, töötasid, armastasid, tegelesid harrastustega ja tegid lapsi.
Viimased märksa usinamaltki kui täna tehakse.
Ja paljud asjad, mis meil on isevoolu lastud, olid siis korras.
Kärsa likku pannud või hoidku taevas, kanepit suitsetanud 12- aastane oli tollal ikka väga kõva erand.
Ja 1 km jooksu, mis täna 2/3 gümnasistidel hinge paelaga kaela paneb, ei võtnud siis selgagi higiseks.
Omage laiemat silmavaadet...

[Kilo Tango]

Siin pikem jutustus Nõukogude kaubanduse eripäradest: http://www.ohtuleht.ee/153192/tallinna- ... -stockmann

[Sho]

See on hea, et ei kirjutanud "kõigi lemmik". See on täiesti respekteeritav ja ammu aru saadav, et Kapten Trummile meeldis N.Liidus kõige rohkem see, et sai tasuta kehalise tunnis käia, teised maksid selle talle kinni. Nüüd aga peab oma kehaliste lõbude eest ise maksma ja see on halb. Täiesti inimlikult mõistetav lähenemine.

Mulle jääb segaseks see Sho donkihhotlik võitlus kehalise kasvatusega (ja kuskil eespool ka riigikaitseõpetusega).
Ega ometi selle vihmamise põhjuseks olnud see, et noorsand Sho rippus kangil nagu märg pesu?

Mulle meeldib alati kaasvestlejate väiteid, eeldusi ja seisukohti edasise arutluse aluseks võtta.
Niisiis, võtame aluseks, et näljapaistetuses "noorsand Sho rippus kangil nagu märg pesu".
Mida me siit saame tuletada?
Kehalise tunnid ei saanud seega loogiliselt olla "kõige lemmikud" ning nõukaaja positiivsed näited, vaid pigem hoopis vastupidi.. tunnistus nõukaaja inimvaenulikust olemusest ning tumedast argipäevast, kus kodanikud olid vastu tahtmist sunnitud märja pesuga kangil rippuma. Teisalt, Trummi varasemalt kõlanud loogika järgi peavadki kodanikud kõike tegema vastu tahtmist ja sunniviisiliselt. Seega on ka sunniviisiliselt märja kaltsuna kangil rippumine helge ja päikeseline nõukaminevik, mis praegusel hetkel on täiuslikust õnnest puudu. Mida vist tuligi tõestada?

[Lemet]

Olles pisut selle teerahamajandusega kursis, pean isand mx-le paraku taas tema asjatundmatust osundama- ei pane see keskmist teenindajat teps mitte rohkem naeratama ega tee teda meeldivamaks suhtlejaks. Ühes eesti nimekamas kohas, kus palk (ja ka jootrahad) sõltuvad sellest, kui hea suhtleja ollakse, erinevad ettekandjate palgad kuni kolm KORDA. Ja sealjuures ei suvatse see vähemsaav seltskond loomulikult peeglisse vaafata, vaid laseb tuntud headuses kiunu sellest, kji mõttetu on riik, kui lollid on omanikud ja kuidas nad välismaal kümme korda rohkem teeniksid. Kusjuures ep teeni nad ka kohalikus mõõtmes üldse mitte vähe. Aga ei imesta, isegi saanud küsimusele, mida soovitatakse, tuimavõitu õlakehituse näoilmega "Jäta, raisk, mu hing rahule. Kust mina tean"- no ei kipu peale sellist kohtlemist kedagi autasustama

Sa võid ju selle koha nime ka siia panna, teaks teinekord vältida.
Ma olen ikka viimasel ajal Eesti TOP 50 listis olevates restorandes ikka ainult kas head või väga head teenindust saanud.

Aga miks ma peaks seda tegema? Esiteks peab igaüks ise oma arbuusid endale sinnasamusesse rammima, kui parafraseerida vana anekdooti ja teiseks- miks ma peaksin seda osa teenindajatest, kelle palk kolmekordselt nigelamaid ületab, rahast ilma jätma. Isand mx on ju taas põhilise momendi kahe silma vahele jätnud- need, kes normaalselt toimetavad, teevad seda ka ilma jootrahata ja tegid seda ka nõukogude ajal. No ei olnud nii, et elu ainult sünge mossitamisega kõik käis. Kui just seda ise väga ei palunud. Seakombel end üleval pidava kunde kotleti alla sülitati nii nõuka ajal kui sülitatakse ka praegu, usu mind. Aga normaalsetele kundedele juhtus naeratamist siis ja naeratatakse ka praegu. Lihtsalt võiks seda rohkem olla, aga selleks tuleb ajuti ka üpris drakoonilisi meetodeid kasutada ja sõna otseses mõttes dressuuri läbi viia. Lugege, lugupeetav, eelmise vabariigi aegsete teenindajate mälestusi- millega lõppes kunde vastu nipsakas olemine.

[Manurhin]

Vahelduseks 49 sekundit kõige ehedamat nõukanostaligiat
http://www.youtube.com/watch?v=e3d3BDF1phE

[Jalutu]

Vahelduseks 49 sekundit kõige ehedamat nõukanostaligiat
http://www.youtube.com/watch?v=e3d3BDF1phE

5+
Üks väheseid tõelisi mälestusi tekitavaid märkusi selles teemas

[Manurhin]

No paneme siis veel natuke nostalgiat. Kui ma lasteaias käisin, oli rühma toa seinal krapp ja kui lõunauinakuaeg kätte jõudis, tuli sealt alati sellist "muusikat": http://www.youtube.com/watch?v=Fpq8M1dIbqU

[davidsoniharald]

Et kes siis veel päris täpselt aru ei saanud, minu postis oli kõva annus irooniat. Minu isa oli treial autoremondi töökojas ja kuna ta on väga andekas oma töös, siis tal ei olnudki seal mõtet kaheksast viieni istuda, vajalikud asjad sai tehtud loetud tundidega. Viina ka ei visanud ja seega kellelegi ta jalgu ka ei jäänud. Muide kollektiivist mis koosnes oma sajast inimesest on tema üks väheseid, kes siiani on koondamata ja töötab asutuse õigusjärlgases. Tegemist siis kunagise "Haljastustrustiga". Tööstaaži 30+ aastat ühes kohas.

Trummile selgituseks - minu õnn on kaugel tarbimisest, tule külla, vaata minu elamine üle. Arutut tarbimist sa siit ei leia, päris koopas ka muidugi ei ela. Igaks juhuks mainin, et minu klassivennad on ka kõik väga hea tervise ja füüsise juures, mis siis et koolis käisime kõik vabas Eestis. Mõtestatud tegevust leiab praegu 24/7 kui vaid tahta.

Trummile lisaks, elasin-töötasin kaks ja pool aastat UKs. Tead, seal on trennid-jõusaalid sisuliselt tasuta. Mingi 5 naela nädal jõuab igaüks maksta. 24/7 avataud ka veel. Rebi või pool viis hommikul kangi. Sellegi poolest on seal väga palju pakse inimesi. Seega tasuta trenn ei tee veel kedagi õnnelikuks.

Iga riigi korra ajal on neid, kes tahavad midagi muud, sest see tundub parem. Mingi liikuma panev jõud pidi olema, mis sundis nõukogude võimu kukutama.

Ja lõpetuseks, sitt töötaja ei hakka parema palga pärast paremini tööle. Mitte grammigi. Vahet ei ole, mis sektoris ta tööd teeb.

[Lupus]

Vahelduseks 49 sekundit kõige ehedamat nõukanostaligiat
http://www.youtube.com/watch?v=e3d3BDF1phE

Raadioks oli "okean" ja lapsena on meelde jäänud ,et õhtusöökide ajal köögis seda kuulati . Ainult mitte nii selgelt nagu tubist tuleb. Segajate kohin ja piiksud olid peal.

[Kapten Trumm]

Trummile lisaks, elasin-töötasin kaks ja pool aastat UKs. Tead, seal on trennid-jõusaalid sisuliselt tasuta. Mingi 5 naela nädal jõuab igaüks maksta. 24/7 avataud ka veel. Rebi või pool viis hommikul kangi. Sellegi poolest on seal väga palju pakse inimesi. Seega tasuta trenn ei tee veel kedagi õnnelikuks.

UK sissetulekute juures võib see summa tõesti OK, olla meie juures enam niiväga mitte (40 eur kuus).
Muidugi kui Eesti asustustihedus ja majanduslik tase oleks UK tasemel, oleks samade numbritega paljud asjad teistmoodi.
Praeguse Maksuameti stipendiumi-kampaania juures käib juba spordiklubide sulgemine (või vanematele hinnatõus).
Paksus või mittepaksus pole ainult trenni küsimus, seda põhjustavad (erinevalt meie lähiminevikust):
-laialt kättesaadav ja odav toit, mis koosneb peamiselt rafineeritud süsivesikutest ja nisujahust - ning selle pidev tarbimine (vt järgmine punkt)
-laste ja noorte kehaline passiivsus (millega seatakse organism juba sellele teele varakult)
-stress (inimorganism on kohanev nähtus - stressile reageerib keha "halvimaks valmistumisega" ehk varude kogumisega.
-istuv eluviis ja kehalise passiivsuse jätk täiskasvanuna
-alkoholi pidev tarvitamine (ka noorte hulgas) - õlle joomine tekitab "õllekõhu", kuigi kaloreid pole seal pudelis rohkem kui samas koguses lahjas piimas (põhjuseks hormonaalse tasakaalu nihked).

Muideks sellelsamal alkoholi tarbimisel igal võimalikul juhul on ka oma põhjus - alkohol on täna kõige kättesaadavam ja lihtsam lõõgastumise vahend.
Stressi põhjused on minuarust "inimene on inimese hunt" -tüüpi monetaarsed suhted kaaskogukondlastega (mis 30a tagasi ei olnud niiväga teemaks- inimesed olid lahkemad, omakasupüüdmatumad ja ei vaadanud kaaskodanikku kui kõndivat rahakotti) ja pidev ebakindlus tuleviku suhtes (olen ikka "piisavalt edukas", kas jõuan laenu maksta, ega kuuse alla ei satu jne). Osa neist on kapitalistlikus ühiskonnas paratamatud, kuid paljud protsessid on ka mõjutatavad, kuid nende vääramiseks pole s****gi tehtud (argument on just seesama vana hea "ega me mingi Põhja-Korea pole".)

[aest]

Väga palju oleneb ka pedagoogidest - kas nad suudavad oma õppeine õpilastele vastuvõetavaks-nauditavaks teha või mitte. Hea õpetaja paneb oma ainest huvituma ka viimase lontruse või imbetsilli; täpselt niisamuti võib aga vilets, või oma ametikohale hoopistükkis kõlbmatu pedagoog tekitada õpilases vastumeelsuse aine suhtes mis teda kuni antud õpetaja ilmumiseni klassi ette või staadionile lausa hullupööra huvitanud. Vahest eksin aga ehk oli nõukaaegne kehalise kasvatuse õpetajate kaader tänasest oma ametikohale lintsalt sobilikum.

[Kapten Trumm]

See on küsimus õpetaja positsioonis, minuarust on täna nii ametialase võimu, sissetuleku ja üldise prestiizi mõttes õpetaja tagandatud kuskile Selveri teenindaja tasemele.
Mis omakorda mõjutab seda, kui teravad pliiatsid sellele postile pretendeerivad sh ka neid, kellel puuduvad eeldused (peaasi, et grupi täis saaks).

Minu kooliajal oli õpetajal küllalt suur võim ja õpilase kaebamise korral kaldus otsuse vaekauss ikka õpetaja suunas (kui viimane midagi kriminaalset ei teinud just). Juustest sakutamist või klassi ette nurka panemist ei vaidlustanud keegi. Täna on õpetaja positsioon vähemalt tavakooli tasemel selline, et suvaline pisut pujäänim õpilane võib õpetaja "üle lasta" ja pärast tehakse direktori juures selgeks, et õpetaja on "klienditeenindaja" ja õpilane "klient". Sellise rollijaotuse juures on aga vältimatu, et üles kasvab terve plejaad puudulikult arenenud vastutus- ja distsipliinitundega tegelasi. Kodus aga on päevatööst tüdinud vanemad (mõni rabab võibolla kahe koha peal) ja tulemused on nagu on - meelelahutusi otsitakse igalt poolt, sh ebasoovitavatest kohtades (narko, alkoholi tarbimine, nõmedad teod) ning seejuures on ette teada, et mingit tõsisemat vastutust ei järgnegi.

Koolide vaade (vähesed eliitkoolid välja arvatud) on õpilasele monetaarne - kuna õpilasega käib kaasas teatud rahanumber, siis välditakse väljaviskamist viimase hetkeni (kujutan ette, et umbes sama põhimõte on ka tuntav pedagoogide ettevalmistamisel - grupp tuleb maksku mis maksab täis saada, sest muidu võidakse eelarve kallale minna).