www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas: ↑28 Nov, 2024 11:53

AMvA kirjutas: ↑28 Nov, 2024 11:28 Äkki vanasti hoopis hooldati elektriliine paremini?

Äkki tuleb tavaliselt püksi.
Puulatvade kõrval olevad metsavahelised liinid olid ka 10a tagasi üsna levinud pilt. Probleem on jätkuvalt selles, et ekstreemilmasid on rohkem, muud midagi. Eelmine aasta augustis, selle legendaarse "5 min tormi" ajal oli Harjumaal ühes metsases kohas 20 postivahet keskpingeliini maas - seal oli märkide järgi käinud täiesti aktseptaabli suurusega tornaado. Katkestuse likvideerimiseks kulus poolteist nädalat, kuna ligipääsuga oli kehva.

Ma olin küll laps, aga mäletan küll, et nõuka ajal olid meil küünlad ja tikud 24/7 valmisolekus leivakasti kõrval eraldi karbis. Kui tihti vool ära oli ja kui kaua seda kahjuks ei mäleta. Minu teada info ikka kuidagi liikus, sest isa varus enne kõik nõud vett täis.
Aga ma puusalt pakun, et nõuka ajal oli neid mehi rohkem võimalik rikkeid likvideerima saata. Keegi ei pidanud firma kasumi nimel ökonoomitama või mingeid erilis ületunni ja lisatasusi maksma.
infot sai ainult korra õhtul AK vaaadates ja sellel ajal polnud püstoreporteritest midagi kuuldud. Ega siis kedagi ei huvitanud ka mis sinu kolhoosist või rajoonist väljaspool toimus.

AMvA kirjutas: ↑28 Nov, 2024 12:03 Räägiks ikka faktidest, mitte sellest, mis sulle tundub. See sinu poolt toodud näide on ükskikjuhtum ja selle järgi hakata mingeid järeldusi tormide arvu suurenemise kohta on väga sinisilmne.
Kas siin just mitte eelmine aasta ei tulnud Riigikontrolli aruandes välja, et Elektrilevi on hooldemeeskondi 2 korda vähendanud?

Ma olen oma elualal, kus ma pean olema kursis vähimagi tormi või rikkega, töötanud tänaseks 21 aastat ja selle aja jooksul näeb mõndagi ja mingi arusaam ehk ikka tekib, kuidas asjad arenevad. Sestap ma ei lasku vaidlustesse minu jaoks tundmatute tegelastega, kes arvavad midagi (millest nad suuremat ei tea). Ma saan enda majapidamise elektririketest teada varem kui seda Elektrilevi ise saab.

Ilmastikust tingitud katkestused objektidel (jutt Harjumaast) on viimastel aastatel muutunud igakuiseks probleemiks, samas kümmekond aastat tagasi juhtus seda ehk 1-2 korda aastas. Nii suureks on muutunud, et ilma reservgenekateta enam läbi ei saa, 10a tagasi oleks sellist mõtet vaadatud kui hullumeelset.

isonts kirjutas: ↑28 Nov, 2024 12:23 Ma olin küll laps, aga mäletan küll, et nõuka ajal olid meil küünlad ja tikud 24/7 valmisolekus leivakasti kõrval eraldi karbis. Kui tihti vool ära oli ja kui kaua seda kahjuks ei mäleta. Minu teada info ikka kuidagi liikus, sest isa varus enne kõik nõud vett täis.
Aga ma puusalt pakun, et nõuka ajal oli neid mehi rohkem võimalik rikkeid likvideerima saata. Keegi ei pidanud firma kasumi nimel ökonoomitama või mingeid erilis ületunni ja lisatasusi maksma.
infot sai ainult korra õhtul AK vaaadates ja sellel ajal polnud püstoreporteritest midagi kuuldud. Ega siis kedagi ei huvitanud ka mis sinu kolhoosist või rajoonist väljaspool toimus.

Minu arusaam asjade arengust põhineb viimase 21 aasta igapäevase tööga kogetul, kui elekter on kriitiline ressurss umbes 150 objekti jaoks. Mingi arusaam ju ikka tekib, kui suur probleem on ilmastik ja sellst tingitud elektrikatkemine. See, palju mehi saab saata parandama, ei mõjututa ju kuidagi rikete tekkimise sagedust (mida mõjutavad eelkõige välised olud). Minu praktikas on olnud väga üksikuid juhtumeid stiilis, et meil trafo lendas lamppi õhku, ikkagi ilmastikust tingitud probleemid on valdavad. St hooldamisega on meil asjad enamvähem. Kuid seni, kuni püsivad metsavahelised õhuliinid, püsivad ka probleemid ilmast tingitud katkestustega ja need püsivad ka siis, me võime liinide ümbruse kilomeetri ulatuses lagedaks raiuda, paljasjuhtmeliinidel katkestused jäävad. Mida lagedam on, siis pääseb tuul ja sademed rohkem löögile ka.

Kummalisel kombel, kliima teemal autoriteetsed teadlased kirjutavad umbes sama, et igasugu ekstreemsusi esimeb järjest sagedamini. Kattub täiesti minu kogemusega. Ekstreemsused sagenevad ja muutuvad hullemaks.

Aga kirjelda siis neid erilisest ilmastikust tekkinuid elektrikatkestusi ja ärme loeme talvist lumesadu eriliseks ilmastiku oluks.

isonts kirjutas: ↑28 Nov, 2024 12:49

Kapten Trumm kirjutas: ↑28 Nov, 2024 12:37 Kummalisel kombel, kliima teemal autoriteetsed teadlased kirjutavad umbes sama, et igasugu ekstreemsusi esimeb järjest sagedamini. Kattub täiesti minu kogemusega. Ekstreemsused sagenevad ja muutuvad hullemaks.

Aga kirjelda siis neid eriliest ilmastikust tekkinuid elektrikatkestusi ja ärme loeme talvist lumesadu eriliseks ilmastiku oluks.

Ma võin siia näiteks tuua alles eelmise aasta novembri lõpu detsembri alguse juhtumi, kus lumesadu oli just see eriline ilmastikuolu, mis osadele klientidel mitu nädalat kestva elektrikatkestuse põhjustas. Üle terve Eesti olid puudki sedasi massiliselt lume all lookas, mida polnud minu silmad enne näinud. Liinikoridor võis küll nõutud laiuselt puhas olla, aga kuskil kaugelt vajusid järjest uued puud latvadega liinile lume raskuse all.

Miks need nõukaaegsed mädand liinid seal metsa vahel üldse ripuvad? Minuteada on Eesti ja Soome võrgutasu või kW ülekandmistasu enam-vähem samad . (võin muidugi arvete pealt üle kontrollida) Soomes on vähemalt viimased kümme aastat õhuliine maakaablitega asendatud. Madalpinge õhuliine on Lõuna-Soomes väga vähe alles jäänud. Mida see Elering kogutud rahaga teeb? Laseb riigil dividendidena välja võtta et igasuguseid asju osta või on tal paremaid mõtteid? See et Põhja-Eestis on paepinnas pole vabandus. Lõuna - Soomes on graniit.

Ma saan jälle venna põllumajapidamisest hea näite tuua. Kuskil 5- 6 aastat tagasi osteti nagunii olemas olnud avariigeneraatorile veel kaks tükki lisaks sest liinibrigaadide töö korraldati mingiks vähempakkumispõhiseks. Taadid tulevad elektrikatkestust likvideerima ja ei tea isegi seda et millise trafo taga mingi kinnistu on. Varemalt oli see kuidagi piirkonna põhine ja rikete likvideerimine vähe kiirem. Praegult võrguettevõttele enam loota ei saa ja teatud juhtudel on õigem endaga generaatoritega voolu toota.

Aga need tormid hakkasid Eestis tekkima pärast Pärnu 2005 a üleujutust. Ilmaennustus magas selle kapitaalselt maha, sai rämedalt sõimata ja peale seda on iga kõvem tuul järjekordne sajandi torm. Ma mainisin juba toona et vähe professionaalsemalt võiks tööd teha ja mitte pidevalt hunt- hunt karjuda. Muidugi tahavad nad oma riske maandada aga inimesed ei võta seda enam tõsiselt.
Üldse on selles ilmastikus palju ajakirjanduslikku hüsteeriat ja kliimapaniköörlust. Floridas oli ju samuti alles äsja viimase aastatuhande tugevaim orkaan. Kõvemad mehed jäid oma paati ja tuuleõhk ei olevat isegi viskit kruusist välja loksutanud
Aga noh, ajakirjandus tahab klikkide pealt teenida ning partei ja valitsus käsevad maailma lõppu kuulutada et hirmunud inimesi paremini ohjes hoida. Katsume siis aru saada.

ca 10 aastat taagasi ütlesid spetsialistid elektri võrkude kohta järgmist:

"Nõukogude aja lõpuaastail algas ja Eesti taasiseseisvumise järel süvenes elektrivõrgu alarahastamine ning seetõttu jätab elektriga varustamise kindlus praegu soovida. Optimaalse eluea, 40 aastat, on ületanud viiendik kogu võrgust.

Elektrilevi arvestuse kohaselt tuleks selleks, et mineviku võlga korvata, kulutada 2025. aastani võrgu uuendamiseks keskmiselt 112 miljonit eurot igal aastal.

«Me ei saa täpselt ennustada, millal järje peale saame, aga eeldusel, et tehnoloogia areneb ja seadmete töökindlus paraneb, loodame saavutada rahuldava taseme 2025. aastaks,» ütles Elektrilevi juhatuse esimees Tarmo Mere."
Nii, et mõne kuu pärast peaks tase olema rahuldav

AndresTy kirjutas: ↑28 Nov, 2024 13:13

isonts kirjutas: ↑28 Nov, 2024 12:49

Kapten Trumm kirjutas: ↑28 Nov, 2024 12:37 Kummalisel kombel, kliima teemal autoriteetsed teadlased kirjutavad umbes sama, et igasugu ekstreemsusi esimeb järjest sagedamini. Kattub täiesti minu kogemusega. Ekstreemsused sagenevad ja muutuvad hullemaks.

Aga kirjelda siis neid eriliest ilmastikust tekkinuid elektrikatkestusi ja ärme loeme talvist lumesadu eriliseks ilmastiku oluks.

Ma võin siia näiteks tuua alles eelmise aasta novembri lõpu detsembri alguse juhtumi, kus lumesadu oli just see eriline ilmastikuolu, mis osadele klientidel mitu nädalat kestva elektrikatkestuse põhjustas. Üle terve Eesti olid puudki sedasi massiliselt lume all lookas, mida polnud minu silmad enne näinud. Liinikoridor võis küll nõutud laiuselt puhas olla, aga kuskil kaugelt vajusid järjest uued puud latvadega liinile lume raskuse all.

Eelmine nädalavahetus sadas "out of blue" pooles Eestis maja 20 cm lund, niiet Pärnu linnas hädaldati veel teisipäevalgi, et "lükkame lahti tähtsuse järjekorras".

Mul on viimaste aastate jooksul 1 kord, pooleks tunniks elekter katkend. Ja lund on ka sel sügisel korra olnud, kui optimistlikult mõõta, siis vast 1 cm jagu.Seda pidi ka kiiresti vaatama, sest kohe sulas ära. Eesti on ikka suur riik, ilmaolud on nii erinevad. Vanasti, kui pidi Tallinna vahet käima, siis leidsin tihtilugu ennast hoopis teises aastaajas.

Kapten Trumm kirjutas: ↑28 Nov, 2024 12:37

isonts kirjutas: ↑28 Nov, 2024 12:23 ...
Aga ma puusalt pakun, et nõuka ajal oli neid mehi rohkem võimalik rikkeid likvideerima saata. Keegi ei pidanud firma kasumi nimel ökonoomitama või mingeid erilis ületunni ja lisatasusi maksma.
infot sai ainult korra õhtul AK vaaadates ja sellel ajal polnud püstoreporteritest midagi kuuldud. Ega siis kedagi ei huvitanud ka mis sinu kolhoosist või rajoonist väljaspool toimus.

Minu arusaam asjade arengust põhineb viimase 21 aasta igapäevase tööga kogetul, kui elekter on kriitiline ressurss umbes 150 objekti jaoks. Mingi arusaam ju ikka tekib, kui suur probleem on ilmastik ja sellst tingitud elektrikatkemine. See, palju mehi saab saata parandama, ei mõjututa ju kuidagi rikete tekkimise sagedust (mida mõjutavad eelkõige välised olud). ...

Kui "ajalooline mälu" ulatub 20 aastani, siis on olnud võimalus näha ainult süsteemi pidevat allakäiku.

Mina töötasin ise 40 aastat tagasi rajooni elektrivõrkudes.
Sellel ajal oli igas piirkonnas oma meister, koos oma brigaadiga kes tegid nii hoolduse kui ka remonditöid, mehed kes ise teadsid mis nende piirkonnas toimub.
(Tunti ka kohalikke elanikke ja kui tuulega mõne fiidri välja lõi, siis ka asjalikum külamees sai alajaamas ise oma liini uuesti sisse lülitada.)

Samad mehed, kes talvel pidid oma piirkonna liine parandama, need samad mehed tegid ka liinide suvist hooldust ja teadsid hästi, et kui suvel jätta oma piirkonnas midagi hooletusse, siis peavad ise talvekülmas seda sama kohta parandama hakkama.
(Ehk hea elektrik sai talvel rahulikult elada, kui kogu tema vastutusalas olev võrk töötas.)
Suuremate tööde puhul tarvitati abiks ka teisi brigaade.

Vabariigi ja turumajanduse tulekuga lammutati olemas olnud süsteem ja kõikidel keskastme juhtidel kästi teha oma firmad ja hakata emaettevõttele turutingimustel teenust osutama.
Tuli käsk, hävitada kõik ladudes olevad varuosad ja varud ning enam mitte olemasolevaid seadmeid remontida vaid osta vajadusel kõik uued seadmed ühe tootja toodangust.

Ajaga on muutunud töökorraldus, inimesed ja nende suhtumine töösse ning nüüdseks tehakse ainult seda mida tellitakse ja täpselt nii palju kui vaja, sest ega edasist teenistust ei saa jätta jumala hooleks.
Kuna tänapäeval tehakse elektritöid hanke korras ja kõige parem on teenida "häda pealt" (näit. hambaarst), siis väga kasulik ongi teha (raskendatud tingimustes on suurem tasu) avariiremonte ning mitte tegeleda ennetava hooldusega, eriti kui noorel tellijal puudub pikem "ajalooline mälu" oma haldusala kohta.

ekacariya kirjutas: ↑28 Nov, 2024 12:09

Madis Reivik kirjutas: ↑28 Nov, 2024 11:46 https://www.kliimamuutused.ee/pohjused- ... eid-eestis

Loe siis terviseks.

Ma küsisin teaduslike töid. Või sulle sobib teadus vaid siis kui see su väiteid kinnitab? Kui enam ei kinnita siis sobib ka "Para-web"

Sa ei tunne teadust ära isegi kui see sulle nina alla tõsta. Klikka linke ja loe mitte ära mölise vahetpidamata.

SEALTSAMALT LEHELT ÜKS ESIMESI LINKE
http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10 ... Birgit.pdf

Ei ole teadustöö ? Peab olema doktorikraadiga inimese tehtud ? Või nobelisti ? Kes on sinu jaoks pädev aegrea keskmist arvutama ?

Kapten Trumm kirjutas: ↑28 Nov, 2024 13:29

AndresTy kirjutas: ↑28 Nov, 2024 13:13

isonts kirjutas: ↑28 Nov, 2024 12:49
Aga kirjelda siis neid eriliest ilmastikust tekkinuid elektrikatkestusi ja ärme loeme talvist lumesadu eriliseks ilmastiku oluks.

Ma võin siia näiteks tuua alles eelmise aasta novembri lõpu detsembri alguse juhtumi, kus lumesadu oli just see eriline ilmastikuolu, mis osadele klientidel mitu nädalat kestva elektrikatkestuse põhjustas. Üle terve Eesti olid puudki sedasi massiliselt lume all lookas, mida polnud minu silmad enne näinud. Liinikoridor võis küll nõutud laiuselt puhas olla, aga kuskil kaugelt vajusid järjest uued puud latvadega liinile lume raskuse all.

Eelmine nädalavahetus sadas "out of blue" pooles Eestis maja 20 cm lund, niiet Pärnu linnas hädaldati veel teisipäevalgi, et "lükkame lahti tähtsuse järjekorras".

Ma mäletan et vanasti sadas iga talv mitu korda out of the blue lund ja seda rohkem kui 20 cm. Mäletan seda väga hästi, kuna pidin hommikul kooli minemiseks raudteejama minema ja väga tihti pidi põlvini lumes sumpama

Kui talvel lumi pea koguaeg maas oli (eeldas natuke madalamaid temperatuure), siis pole see selline probleem, kui see, kui kogu talv on+5 kuni +10 ja siis äkki tuleb miinus ja korraga 20 cm. Loodusele, inimestele, kõigele. Eespool keegi kirjutas natukesest lumest "soodsatel" tingimustel, mis Tallinnast eemal eelmine talv kaose tekitas, peamiselt murdunud puude tõttu.

Elav näide on ehk esimese lumega Tallinna ringteel, kui auto on kraavis iga kilomeetri takka. Tuleb talv maha, siis miskipärast kaovad need autod kraavist ära. Õpitakse sõitma või harjutakse ära või ostetakse naastrehvid, ei tea

Kui põllu peal on 20 cm lund, siis on taliviljale üsna ükskõik, kas õues on +1 või -15. Kui aga maa on paljas ja äkki viskab -10 ja lund pole, siis võib saagi maha kanda.

Kui ilmastikutingimuste muutuminse hindamine taandub üksnes sellele, kas "elekter kadus või ei", siis see võib jätta väära arusaama, sest mida aeg edasi, seda rohkem oleme me elektrist sõltuvad (seda väehm saadakse elektrita hakkama) ja seda rohkem on seepärast elektrikatkestuste üle rahulolematust ning tagasisidet (infovälja täitmist teemaga).

Meenutame, et elektrit hakati Eestis kasutama kõigepealt tööstusettevõtetes XIX saj.
lõpul ja XX saj. algul. Esimene elektrigeneraator Eestis seati üles kunagises Drümpel-
manni metallitehases Tallinnas 1885. aasta paiku. 1893. aastal rakendati a/s. Port-Kunda
tsemendivabrikus tööle 200 kW võimsusega elektrigeneraator. Aastail 1898—1901 asutati
paljudes vabrikutes oma elektrijaamad, eriti Tallinnas....

...Kogu Eesti elanikkonnast oli 1937. aastal ainult umbes Vs-l võimalus tarbida elektri-
energiat üldkasutatavatest võrkudest.28 Aastail 1938—1939 ehitatud liinid sellesse olulist
muutust ei toonud. 29 Ellamaa ja Ulila jaama elektriliinide laiendamise tulemusena suure-
nes kõrgepingeliinide pikkus kõige enam Harju- ja Tartumaal, kuna Saare-, Petseri-,
Võru- ja tegelikult ka Pärnumaa jäid endiselt nende ulatusest välja. 30 Madalpingeliinide
kogupikkus maal moodustas kõrgepingeliinide omast kõigest ligikaudu 2/ 3 , mis räägib
elektrienergia madalast kasutustasemest maal.

Suur osa elektrivõrke asus linnades, mis olidki peamisteks elektrienergia tarbijateks.
Kolm väikelinna Antsla, Kallaste ja Mustla jäid aga kodanliku aja lõpuni elekt-
rita. 31 Üldse oli maal, linnades ja tööstuspiirkondades 1. jaanuaril 1939. aastal 993 km
kõrgepinge- ja 1520 km madalpingeliine.
https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj ... 162535.pdf

https://books.google.ee/books/about/Ees ... edir_esc=y
. .

Torm õhus ja maa peal – tugevad tormid Balti provintsides 19. sajandi teisel poolel ajakirjandus teadete ja ilmaandmete järelanalüüsi võrdluses.
Kaarel Vanamölder; Mait Sepp; Krister Kruusmaa. 2022

Abstract

Artikkel käsitleb ajaloolise klimatoloogia vaatevinklist torme Balti provintsides 19. sajandi keskpaigas ja teisel poolel. Selleks püütakse ühendada ja kombineerida narratiivseid allikaid ja ilmaennustusmudelite abil rekonstrueeritud ajaloolisi andmeid. Uuritakse, kas omaaegsete ajakirjandusteadete ja mudeldatud järelanalüüsi kõrvutamine on võimalik. Otsitakse vastust küsimusele, milliseid analüüsivõimalusi ja käsitlusperspektiive kahe esmapilgul väga erineva iseloomuga, humanitaarteaduslike meetodite abil kogutud narratiivsete ja loodusteaduslikel meetoditel mudeldatud ajalooliste tormide andmestiku kombineeritud kasutus võiks tulevikus pakkuda ja kas need andmebaasid suudavad teineteist täiendada.
https://doi.org/10.3176/hist.2023.2.04

Artikkel: https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj ... 114422.pdf

Kui tugevad on Eesti konvektiivsed tormid? 2021
Tanel Voormansik; Tuule Müürsepp; Piia Post
Füüsika Instituut, Tartu Ülikool, Keskkonnaagentuur, Departement Erdwissenschaften, ETH Zürich

Konvektiivsete päevade arv (35 dBZ), tugevate konvektiivsete tormide päevade arv ja äikesepäevade arv 2010-2019.
.

.
• Tugevate konvektiivsete tormidega päevade arvu aastatevaheline muutlikkus on väga suur - 48 aastal 2016 ja 87 aastal 2013
• 76% päevadest detekteeriti konvektiivne ala; 45% päevadest tugev konvektiivne torm; 54% päevadest pilv-maa välk

https://keskkonnaportaal.ee/sites/defau ... 032021.pdf

Madis Reivik kirjutas: ↑28 Nov, 2024 13:50

ekacariya kirjutas: ↑28 Nov, 2024 12:09

Madis Reivik kirjutas: ↑28 Nov, 2024 11:46 https://www.kliimamuutused.ee/pohjused- ... eid-eestis

Loe siis terviseks.

Ma küsisin teaduslike töid. Või sulle sobib teadus vaid siis kui see su väiteid kinnitab? Kui enam ei kinnita siis sobib ka "Para-web"

Sa ei tunne teadust ära isegi kui see sulle nina alla tõsta. Klikka linke ja loe mitte ära mölise vahetpidamata.

SEALTSAMALT LEHELT ÜKS ESIMESI LINKE
http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10 ... Birgit.pdf

Ei ole teadustöö ? Peab olema doktorikraadiga inimese tehtud ? Või nobelisti ? Kes on sinu jaoks pädev aegrea keskmist arvutama ?

Madis Reivik » 24 Nov, 2024 14:44
Lugesid ise ka seda teksti ? Kuidas see relevantne on hetkel ?

Käesoleva töö eesmärgiks oli analüüsida taimekasvuperioodi algus- ja lõpukuupäeva ning
kestuse aastatevahelist ja territoriaalset muutlikkust Eestis ning teha kindlaks pikaajaliste
muutuste olemasolu nendes näitajates perioodil 1951–2012. T

Hetkel on siin juttu ekstreemsetest ilmastikunähtustest. Et kliima muutub selles ei ole keegi siin kahelnud.