220. leht 418-st

Re: EV energia ja julgeolek

Postitatud: 01 Aug, 2023 17:49
Postitas Kilo Tango
Runkel kirjutas: 01 Aug, 2023 17:26 ...

Tuumajaam võib oma toodangut juhtida ja viia seda alla, kuid muutuvkulud jäävad, mida tuulikutel ja päikeseparkidel praktiliselt pole.
Sarnaselt päikese- ja tuulejaamadele on tuumajama põhilised kulukomponendid püsikulude real. Muutuvkulud on püsikulude kõrval üsna väikesed. Päikesejaama muutuvkuluks võib lugeda päikesejaamade korraga võrku lülitumisel tekkivat hinnalangust (muutuvkulu on see selle pärast, et kui näiteks päikesejaamade omanikud suudaksid kokku leppida, et osa tootjaid lülitab rotatsiooni korras oma pargid mingil kellaajal välja, teeniksid kõik kokkuvõttes rohkem).
Tuulejaamal on hoolduskulud, kuna tegemist on liikuva mehhanismiga, mis kulub, vajab määrdeaineid jms. kuluvahendeid jne.

Re: EV energia ja julgeolek

Postitatud: 01 Aug, 2023 17:58
Postitas Runkel
Kilo Tango kirjutas: 01 Aug, 2023 17:49 Päikesejaama muutuvkuluks võib lugeda päikesejaamade korraga võrku lülitumisel tekkivat hinnalangust (muutuvkulu on see selle pärast, et kui näiteks päikesejaamade omanikud suudaksid kokku leppida, et osa tootjaid lülitab rotatsiooni korras oma pargid mingil kellaajal välja, teeniksid kõik kokkuvõttes rohkem).
See lõhnab juba kartellikokkuleppe järele.

Re: EV energia ja julgeolek

Postitatud: 01 Aug, 2023 19:37
Postitas Runkel
Politico artikkel uraani tarnetest Nigeri sündmuste valguses. Prantslased teatavad, et pole liigses sõltuvuses Nigerist - 15% tarnetest. Vene propa juba hõiskab. Vene tarnete sanktsioneerimise oht on nüüd väiksem ja Ungari leiab sanktsioonidevastast toetust juurde.
https://www.politico.eu/article/niger-c ... ependency/
https://lenta.ru/news/2023/08/01/niger_uranium/

Re: EV energia ja julgeolek

Postitatud: 07 Aug, 2023 22:37
Postitas Gideonic
Soome rajatakse 3 uut serveriparki 615MW voolutarbimisega:

https://twitter.com/timo_est/status/168 ... xuy7OaVjLQ

Võiksid meilegi tulla (peaks muud kulud odavamad olema), aga meil ju ohitakse et vot selle ülearuse tuumaenergiaga poleks küll iialgi mitte midagi teha

Re: EV energia ja julgeolek

Postitatud: 08 Aug, 2023 6:54
Postitas 2korda2
Kilo Tango kirjutas: 01 Aug, 2023 17:49
Runkel kirjutas: 01 Aug, 2023 17:26 ...
Tuumajaam võib oma toodangut juhtida ja viia seda alla, kuid muutuvkulud jäävad, mida tuulikutel ja päikeseparkidel praktiliselt pole.
...
Tuulejaamal on hoolduskulud, kuna tegemist on liikuva mehhanismiga, mis kulub, vajab määrdeaineid jms. kuluvahendeid jne.
Lihtsalt vahemärkusena: hiljuti teatas üks maailma suurimaid tuugenite ehitajaid oodatust oluliselt kehvematest tulemustest, sest uued suured tuugenid on igasugu probleemidega hädas. Niipalju siis "tuulikutel muutuvkulusid praktiliselt pole" teemast.

Re: EV energia ja julgeolek

Postitatud: 08 Aug, 2023 8:00
Postitas Gideonic
2korda2 kirjutas: 08 Aug, 2023 6:54 Lihtsalt vahemärkusena: hiljuti teatas üks maailma suurimaid tuugenite ehitajaid oodatust oluliselt kehvematest tulemustest, sest uued suured tuugenid on igasugu probleemidega hädas. Niipalju siis "tuulikutel muutuvkulusid praktiliselt pole" teemast.
Ka nende meretuuleparkidega hetkel seis vähe nutusem kui veel paar aastat tagasi tundus. Ikka omajagu lõpetatakse neid projekte ära kuna kulud tunduvad olevat kõvasti suuremad kui plaanitud:

https://fortune.com/2023/07/22/offshore ... rgy-needs/
A unit of Spain’s Iberdrola SA agreed to cancel a contract to sell power from a planned wind farm off the coast of Massachusetts. Danish developer Orsted A/S lost a bid to provide offshore wind power to Rhode Island, whose main utility said rising costs made the proposal too expensive. Swedish state-owned utility Vattenfall AB scuttled plans for a wind farm off the coast of Britain, citing inflation.
...
Together, the three affected projects would have provided 3.5 gigawatts of power — more than 11% of the total offshore wind fleet currently deployed in the waters of the US and Europe. And the numbers could soon expand. At least 9.7 gigawatts of US projects are at risk because their developers want to renegotiate or exit contracts to sell power at prices that they say are now too low to make the investments worth it, according to BloombergNEF.
https://www.offshorewind.biz/2023/08/01 ... -projects/
BP and Equinor are in the process of renegotiating the power purchase agreements (PPAs) for their joint offshore wind projects in the USA, according to Reuters.

The partners do not plan on developing the projects off the US East Coast unless they meet the ”return thresholds of 6% to 8%”, Reuters quoted bp’s CEO Bernard Looney as saying.

BP and Equinor are jointly developing the 810 MW Empire Wind 1, and the 1,260 MW Empire Wind 2 projects offshore New York, as well as the Beacon Wind 1 and 2 wind farms off Massachusetts with a combined capacity of 2.4 GW.

The partners have secured the PPAs for the Empire Wind 1 and 2, and for the 1.23 GW Beacon Wind 1 project. In total, the PPAs cover 3.3 GW of capacity.
Selle valguses oli ka see linkidega säutsulõim (mida siia teemasse linkisin paar kuud tagasi aga ei jaksa ülesse otsida) mis näitas, et aasta alguses ei opereerinud mitte ükski brittide tuulepark pikaajalise lepinguga alla 100£/MWh, kuigi igasugu riigi pakkumistele (kust raha saadi) kandideeriti kuni 2x odavamalt.

Re: EV energia ja julgeolek

Postitatud: 08 Aug, 2023 19:11
Postitas Dr.Sci
2korda2 kirjutas: 08 Aug, 2023 6:54
Kilo Tango kirjutas: 01 Aug, 2023 17:49
Runkel kirjutas: 01 Aug, 2023 17:26 ...
Tuumajaam võib oma toodangut juhtida ja viia seda alla, kuid muutuvkulud jäävad, mida tuulikutel ja päikeseparkidel praktiliselt pole.
...
Tuulejaamal on hoolduskulud, kuna tegemist on liikuva mehhanismiga, mis kulub, vajab määrdeaineid jms. kuluvahendeid jne.
Lihtsalt vahemärkusena: hiljuti teatas üks maailma suurimaid tuugenite ehitajaid oodatust oluliselt kehvematest tulemustest, sest uued suured tuugenid on igasugu probleemidega hädas. Niipalju siis "tuulikutel muutuvkulusid praktiliselt pole" teemast.
Teatavasti tõlgib Postimees artikleid The Wall Street Journalist. Siin siis tänane: https://wallstreetjournal.postimees.ee/ ... d-kuhjuvad

Lühikokkuvõte:
Taastuvenergiat on tabanud tagasilöökide rahe.
Edasi on lükatud üle 30 miljardi dollari jagu kulutusi.

Viimastel nädalatel on Ameerikas ja Euroopas ootele pandud või küsimärgi alla asetatud vähemalt 10 mereprojekti summas umbkaudu 33 miljardit.
USA: Takerdunud projektide potentsiaalne võimsus oleks 11,7 gigavatti, mis kataks kogu Texase kodud ja jääks ülegi. Mats on mastaapne ning tõotab lasta põhja nii Bideni administratsiooni kui Euroopa valitsuste meretuuleparkide eesmärgid aastaks 2030. Rohepöörde jaoks peetakse tuuletehnoloogiat eluliselt oluliseks.
Euroopa: Hiljuti seiskus meretuule maailmaliidri Suurbritannia turul 40-protsendise kulukasvu tõttu gigantne projekt, samal ajal kui Läänemerel lükati edasi kaks investeerimisotsust. Tõenäoliselt jäävad viibima veel kolm Põhjamerel plaanitud projekti kogumahus umbkaudu 19 miljardit dollarit, ütles Westwood Global Energy Groupi vanemanalüütik Peter Lloyd-Williams – või vähemalt vaadatakse üle tingimused.

Hädasid võiks loetlema jäädagi: inflatsioon, tarneketi tõrked, tõusvad intressimäärad, pikad tähtajad lubade ja võrguühendustega. Kuna energiaülemineku tempot pidevalt kiiremaks krutitakse, aetakse ühtlasi üles hinnad.
Kindel pole pind ka maismaal. Mullusega kõrvutades on tuuleparke tänavuse avakvartaliga kerkinud poole vähem – niivõrd nigelat kolme kuud pole nähtud neli aastat.

Tootjad maadlevad kasumlikkusega, kuna vorpida on vaja järjest suuremaid ja keerukamaid masinaid, mis on elektri tootmisel efektiivsemad. Ilmnema on hakanud probleemid kulumisega, ütlevad mõned.

«Meil on probleeme maal ja merel,» ütles Siemens Energy pressiesindaja Tim Proll-Gerwe. Firma oli varem teatanud, et maismaaturbiinide kvaliteediprobleemid võivad minna neile remonditöödena maksma kuni 1,1 miljardit dollarit. Esmaspäeval tõstsid nad numbri 1,75 miljardile.

Siemens – kes muuseas eeldab endale tänavuseks 5 miljardi dollarist kahjumit – ütles ühtlasi, et on tormiliste turbiinitellimuste täitmisega püstihädas.

Tuulikulabade valmistaja TPI Composites väljastas juulikuus kasumihoiatuse, kuna kontrolli ja remondi kulud kujunevad oodatust kõrgemaks.

Re: EV energia ja julgeolek

Postitatud: 08 Aug, 2023 20:11
Postitas Runkel
2korda2 kirjutas: 08 Aug, 2023 6:54
Kilo Tango kirjutas: 01 Aug, 2023 17:49
Runkel kirjutas: 01 Aug, 2023 17:26 ...
Tuumajaam võib oma toodangut juhtida ja viia seda alla, kuid muutuvkulud jäävad, mida tuulikutel ja päikeseparkidel praktiliselt pole.
...
Tuulejaamal on hoolduskulud, kuna tegemist on liikuva mehhanismiga, mis kulub, vajab määrdeaineid jms. kuluvahendeid jne.
Lihtsalt vahemärkusena: hiljuti teatas üks maailma suurimaid tuugenite ehitajaid oodatust oluliselt kehvematest tulemustest, sest uued suured tuugenid on igasugu probleemidega hädas. Niipalju siis "tuulikutel muutuvkulusid praktiliselt pole" teemast.
Tsitaat artiklist:
“That is not a cost issue per se, that is really a quality issue in terms of going too fast with new products into the market. The other thing is obviously now stabilizing the business in terms of ramping up new factories.”
Kontekst muutuvkuludest rääkides nt tuumajaamade osas on esiteks tuumakütuse varumises. Noist Nigeri artiklitest võiks järeldada, et kütet varutakse jaamadele umbes kaheks aastaks ette! Pane aga käibekapitali alla. Tuulikutel seda varude probleemi ju pole, on vaid mure kas tuult on või ei ole. Teiseks, ma ei tea, kas nt 4 reaktoriga jaamas, millest 2 on maas, annab tööjõukuludega palju mängida - osa personali puhkusele saata? Seetõttu on akf Kilo Tango postis kõva iva sees, et mida siin saab käsitleda püsi- või muutuvkuludena.

Tuulikute kvaliteediküsimused on kahtlemata tõsised.

Re: EV energia ja julgeolek

Postitatud: 08 Aug, 2023 20:28
Postitas Smith
https://www.err.ee/1609056377/tootsi-tu ... -nurgakivi
Tootsis pandi teisipäeval nurgakivi Baltikumi suurima tuulepargi ehitusele. Tänavu jaanuaris alanud ehitustööd peaksid lõppema 2025. aasta esimeses pooles.

"Tegelikult on nii, et aastaks 2030 ehk seitsme aasta jooksul peaks kaheksa sellist parki veel tulema, nii et me oleme alles alguses. Esimesed tuulikud peaksid elektrit tootma järgmise aasta septembris, lõplikult valmib tuulepark 2025. aasta esimeses kvartalis," rääkis Kärmas.

Re: EV energia ja julgeolek

Postitatud: 08 Aug, 2023 23:06
Postitas Gideonic
Et ei saaks väita, et teen ainult tuumapropagandat: päris huvitav seeria USA tuumajaamadest, ajaloost ja tulevikust füüsiku James Krellenstein'ga kes on ise (ning samuti tema isa) töötanud väga pikalt antud sektoris.

1. osa (ajalugu) https://www.youtube.com/watch?v=HwGQNK-_sQY
2. osa (tulevik) https://youtu.be/X485kL073ZQ

Kuna tegu päris pikkade videodega toon välja mõned punktid mis üllatasid /harisid.

Ma olin ka ennem mõõdukalt skeptiline uute moodulreaktorite suhtes, antud intervjuu paljuski süvendab skeptitsismi:

1. USA disainiti ja ehitati väga palju erinevadi 2. ja 3. generatsiooni keeva- ja survevee reaktoritest milline on kõige parem?


Ajalugu näitab, et (üksikud ebaõnnestunud disainid välja jätta) pole mitte mingit vahet! Uute Reaktorite rajamine lõpetati 1978. a. lõpus, ajal mil tuumajaamade mahtuvustegur (mitu protsenti on perioodis toodetud elektrienergia sellest hulgast, mille saaks, kui jaam töötaks kogu aeg täisvõimsusel) oli 65% lähedal. Õige pea suudeti see aga tõsta üle 90% (mis on samahea kui pea 1/3 jaamu justkui "maast leida").

Enamikel USA jaamadel tuleb see (ja tootmishind) tühise kõikumisega sama.

2. Mis siis on oluline?

Standardiseerimine (asi mida Prantsusmaa tegi ja USA mitte). Olulisim on aga reaalne "paberreaktori" toomine reaalusesse - tarneahel, ehitamine vastu regulatsioone. Kogu kadalipp koostöös järelvalveasutusega, saades kõigele aksepti ja viies nii järelvalve kui tootmisahel kurssi reaktori nüanssidega.

3. Modulaarsus, disaini meeletu lihtsustamine, pasiiv-reaktor jms nõiasõnad ... ei pruugi tegelikult suurt midagi tähendada

Võtame AP-1000, mis on ainuke reaktor mida USAS on 30 aasta jooksul ehitatud.

See reaktor on tehnoloogiliselt kaugel ta isiklikust lemmikust. Sellegipoolest on tegu on väga hea disainiga mis olles rajatud "hiiglaste õlgadel" võttis üle palju eelnevate USA reaktorite parmatest osadest. Mis veelgi olulisem see on, sarnaselt uutele väikereaktoritele, maksimaalselt passiivjahutusel põhinev väga modulaarne ja lihtsustatud disain. 2. generatsiooni jaamadega võrreldes on seal:

50% vähem ohutusega seotud klappe
35% vähem pumpasid
80% vähem ohutusega seotud torustike
85% vähem kaabeldust
45% vähem (seismilist vastupidavust vajavat) hoonemahtu

Vähem betooni MW kohta, ... väga palju eeliseid mida uued väikereaktorid reklaamivad - ta mäletab väga selgelt, kui ta juba lapsena kuulis seda Westinghouse müügimeeste juttu kui nad kiitisid vastavaid AP-600 ja AP-1000 reaktoreid.

Mis oli reaalsus AP-1000 puhul? (mis on kõige modulaarseim ja lihtsam reaktor mida USAs kunagi ehitatud on)

Neljast 2008. aastatast USAs planeeritud AP-1000 reaktorist valmib ainult 2. Kahe ehitamine lõpetati ] peale 9 miljardi dollari kulutamist sisuliselt "auguga maas " (mis pärast kinni aeti) sest jätkamine oleks nõudnud circa 20 miljardit veel.

Teised kaks (Vogtle-2 ja Vogtle-3) küll valmivad, aga 30 miljardi eest (17 miljardit üle esialgse plaani).

Sisuliselt kõik mis sai ka tehti valesti. Reaktoridisaini modulaarsus ja lihtsus olid lõppkokkuvõttes lugesid väga vähe. Palju olulisem oligidi: tarneahel, litsents, saada NRC inimesed reaalselt tuttavaks disainiga ... Inimfaktoril põhinevad asjad millest ei aita mööda kuitahes vinge 4. generatsiooni sulasoolareaktor.

Järeldused?

Nüüd kui on USA pinnal toimiv disain, millega no NRC tuttav, mille puhul saab alati kohal käia ja vaadata, kuidas mingi torustik näiteks tehtud on ...
oleks väga vaja ehitada uusi AP-1000 reaktoreid (hoolimata nende puudusest). Tema sõnul oleks ülim lollus oodata et "uus ja lihtsam disain" parandaks kuidagi inimfaktorist tingitud kitsaskohad. Uued AP-1000 reaktorid sertifitseeritud disaini ja tarneahelaga (rajatuna vanade jaamade juurde) tuleksid vähemalt 40+% odavamad kui senised.


4. Väikereaktoritest.
BWRX-300 peab kõige potensiaalikamaks väikereaktoriks lähiajal. Suurim eelis on rahastamine (antud reaktor ei pankrotista ka suurimaid USA energiafirmasid väikseimagi jama korral, asi mis tavareaktoritega on korduvalt juhtunud)

Sellegi-poolest näeb selle juures mitmeid ohukohti. Väga huvitav oli just see lõik minutitel 22-28 (mainib ka Nuscale'i):
https://youtu.be/X485kL073ZQ?t=1329

väga soovitan kuulata just seda lõiku, väga palju uusi huvitavaid detaile väikereaktorite kohta.

Kokkuvõtteks

Tema arust on suurim traagika USAs see, et uusi AP-1000 reaktoreid ei ole juba rajamisel või planeerimise. Fookus on uute 4. generatsiooni imereaktorite poole (sihilikult ignoreerides mis läks 2008-2023 valest). Väikereaktoreid ja nende arengut on 100% ka vaja, aga ennem maratoni läbimist tuleb õppida roomama!

Reaktori tehniline disain ja võimekus on reaalse rajamise probleemide kõrval praktiliselt irrelevantne.

USA vaatse tuleks esmalt taas-rajada USA tööstus nüüdseks viimaks litsenseeritud AP-1000 najal, ja siis edasi liiukuda. Kanada vaates on parim jätkata nende CANDU reaktoritega (mille uuendamisega Ontarios on nad muide suurepäraselt graafikus).

Väikereaktorid nagu BWRX-300 on väga vajalikuld (muuhulgas väiksematele võrkudele nagu meie) ... aga antud intervjuu näitab hästi et vimkasi nende elluviimisel võib ikka oi-oi kui palju tulla.

Re: EV energia ja julgeolek

Postitatud: 09 Aug, 2023 7:52
Postitas Kriku
Gideonic kirjutas: 08 Aug, 2023 23:06Väikereaktorid nagu BWRX-300 on väga vajalikuld (muuhulgas väiksematele võrkudele nagu meie) ... aga antud intervjuu näitab hästi et vimkasi nende elluviimisel võib ikka oi-oi kui palju tulla.
Ja see ei tulene väikestest mõõtmetest, vaid on iga seadme iga uue disainiga nii. Kogu häda on lihtsalt selles, et tuumareaktor on palju keerulisem, pikema valmimisajaga ning seetõttu kallimate katse-eksituse meetodi kuludega kui auto näiteks.

Re: EV energia ja julgeolek

Postitatud: 09 Aug, 2023 8:48
Postitas wolfgang
Ma veids kahtlen, kas see tuumajaam ikka keerulisem on, autost, ent tõepoolest nendega pole nii lihtne katsetada, kui autodega ja eriti ei tohi eksida. Ma saan aru, et väikereaktorite kõrgem efektiivsus peaksi tuema sellest, et töötatakse välja, katsetatakse läbi üks disain ja edaspidi tulevadki kõik nö. liinilt, mis mahuefekti tõttu toob tükihinna alla. Ehk siis konventsionaalse jaamaga võrreldes on tegemist valmisriidega võrreldes rätsepatööga.

Re: EV energia ja julgeolek

Postitatud: 09 Aug, 2023 9:13
Postitas Gideonic
wolfgang kirjutas: 09 Aug, 2023 8:48 Ma saan aru, et väikereaktorite kõrgem efektiivsus peaksi tuema sellest, et töötatakse välja, katsetatakse läbi üks disain ja edaspidi tulevadki kõik nö. liinilt, mis mahuefekti tõttu toob tükihinna alla. Ehk siis konventsionaalse jaamaga võrreldes on tegemist valmisriidega võrreldes rätsepatööga.
Jah, aga seda ta räägibki et USAs värskelt ehitatud 1200MW reaktor AP-1000 on samuti modulaarne (üsna põhjalik PDF artikkel selle kohta) ja juba metsikult palju lihtsam kui ehitada kui eelmiste põlvkondade omad, ehk peaks andma paljuski sama efekti:

Siin üks võrdlus 2. generatsiooni jaamaga:
Pilt

Pilt

Aga need läksid ikkagi metsikult üle aja ja maksid 15+ miljardit reaktori kohta.

Muidugi seda ta mainibki et nüüd kui tarneahe ja inimesed on olemas, regluaatorid sinapeal, load ehituseks mitme olemasoleva jaama juures olemas, et kasvõi homme võiks kopa maase lüüa.

Ehk temaarust tulekski neidsamu AP-1000'eid kindlasti juurde toota. Üldine arusaam on aga, et "need läksid liiga kalliks". Väike-moodulreaktorid lahendavad maagiliselt kõik probleemid (kuigi esimesed neist pigem satuvad samade rehade otsa, sest probleemid pole insener-tehnilised).

Lisan et suur osa neist hädadest on kindlasti ka USA spetsiifilised (Kanadas suudetakse näiteks palju paremini hakkama saada) aga ta räägibki USA kontekstis.

Väikereaktorite eelisena näeb ta just tööjõu ja raha elementi: nii palju ei pea pappi ette välja käima ning sellises koguses (tuhanded inimesed) kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu ehituse ajal paralleelselt rakendama - summa summaarum elutsükli jooksul ta pole kindel et see odavam tuleb.

See on arvestatav mure, sest laenu selle rajamiseks antakse ainult, siis kui energiatootja kogu oma vara laenuandjale panti paneb (ka siis kui jaama ei lõpetata). See on niimõnegi (tavamõistes üsnagi "uputuamatu") energifirma pankrotti viinud. Moodulreaktorite rajamiseks ei ole vaja suurfirmat kogu täiega panti panna.

Miks kõik see jutt on oluline on see, et kahtlemata tuleks uus AP-1000 odavam kui vana, kuid terendav suurusjärk oleks ikka vähemasti 7-8 miljardit ühe 1200MW reaktori kohta. Tema poolt tsiteeritud uuringud näitavad et BWRX-300 tuleks ehk tiba odavam, aga samas suurusjärgus (MW kohta). See teeks 1.75 - 2 miljardit reaktori kohta, mitte praegu hinnatav 1.1 miljardit.

Re: EV energia ja julgeolek

Postitatud: 09 Aug, 2023 9:24
Postitas Kriku
Ilmselt on mingi kriitiline seadmete arv, mis tuleb teha, et kogu ahel paika loksuks - aga kui seadmed on nii kallid, siis ei pruugita selleni jõuda ja lastakse vanaviisi edasi seni, kuni vaid saab.

Üheksakümnendate teisel poolel oli ka veel palju-palju DOS-i kasutajaid ja põhjendatult...

Re: EV energia ja julgeolek

Postitatud: 09 Aug, 2023 9:35
Postitas wolfgang
See teeks 1.75 - 2 miljardit reaktori kohta
See teeb, mingi 5,5 tuhat kW kohta. päris kange hind. Mingi 30 aastat tagasi arvestati tuumajaama ehitusmaksumiseks mingi 1500 taala kW.
Samas ikkagi arvan, et see hind kukub, kui tootmine käima läheb, kuna hetekel sisaldab see väga suures osas R/D kulusid. Kõik projektimeeskondade villad, Porched, teemantitega kihlasõrmused, sooblikasukad, countryclubide liikmelisused, preemiad, on nendes reaktorihindades veel väga suures osas sees.