www.militaar.net

Kuna kasutatud autode turg on suurem, jääb ka jääkväärtus suurem. Kuid seda, et ebaefektiivne rahapaigutus - ju on, sest 50 aastane Kõu rügab tööd edasi. Aga hea näha, et eksimusest õpiti ning viimane laev enam BLRT-st ei tulnud..

Lisaks veel küsimus härra Trummile - millest arvamus, et PV laevastik enamasti sadamas konutab? On mingit infot merepäevade arvu kohta?

Ja ongi keegi endale vahepeal personaalse piirvalvelaeva saanud. Rahakaid kosilasi tundub leiduvat.

Kapten Trumm kirjutas:Ei valvata midagi ainult radaritega, vaid tehakse ka merepatrulle ja väljasõite kahtlaste laevade kontrolliks - selleks ongi laevu tarvis.
Kas merevägi või PV, on iseasi. See, et PV laevastik enamasti sadamas konutab, pole mitte kasutuse puudus, vaid ikka rahapuudus.
Kõige kuumem koht on seejuures Narva jõe suue.

Palju seda reaalset avamerepatrullimist on ja palju sellest päris abi on? Narva jõe suudmes saab C -klassi mootorpaadi/kaatriga hakkama küll. Reaalselt on vaja välja sõita, kui on mingi tõsine probleem. Kas mereõnnetus, reostus või laevaliiklusreeglite/merepiiri tahtlik (sõltumata saadud käskudest) eiramine. Neist esimene on tõenäolisim ja sagedamini esinev (näit 2012. a oli 100+ erinevat intsidenti) ning viimane täpselt vastupidi. Kas äkki ühe käe sõrmedel oleks neid kordi aastas, kui viimase probleemiga kokku puututakse? Praegu on minuteada nõue, et abi jõuaks territoriaalmerel vajajani 2 h jooksul väljakutsest. Vaevalt ka piiririkkujani või muidu vigurdajani laevaga kiiremini jõutaks. Reostuse kokkukorjamise alustamiseks oli vist aega 6 h?

Avamerel lihtsalt füüsiliselt mingi tegevuse tuvastamiseks ei ole vaja veel laeva välja saata, vaid piisab lennukist või kopterist, mis jõuab sündmuskohale poole kiiremini ka siis, kui peab enne 250 km ära lendama. Kui aga asi läheb päris nugadele, siis PPA assemel peaks põhirõhk langema edasi MeV-le. Küll peaks PPA kätte kindlasti jääma rahuajal pääste ja koordinatsioonikeskuse (JRCC) pidamine, kuhu võiks lisada valvesse ka mereväelase. Praegu on Mereväel kuuldavasti mingi oma operatiivteenistus, mis tundub igatahes asjata dubleerimisena. Oma operatiivteenistuse võiks moodustada vaid mingite suuremate mereväeõppuste ajaks. Lisaks on veel VTA-l oma laevaliikluskontrolli teenistus, aga see on puhtalt laevaliikluse reguleerimiseks.

Elik minu surematu nägemus riigi merevärgist rahuajal:
PPA käes on JRCC ja C-klassi paadid/kaatrid (max 20 t/15 m/30+ sõlme) operatiivreageerimiseks ja laevaliikluse ning keskkonna kontrolliks rannikulähedastel (mõned miilid kaldast) vetel ja sadamates. Selliseid ujuvvahendeid on PPA-la ka praegu õige mitu.
VTA käes on merepääste- ja merereostustõrjevõime. Vastavaid laevu saab vajadusel suuresti kasutada ka jäämurdmiseks või poilaevadena, mis tõstab kasutegurit. Paar laeva hoitakse väljasõiduvalmis JRCC käsu peale. Need võivad samal ajal ka piirkonnas töid teha.
MeV käes on kõik relvastatud laevad alates patrull- ehk valvekaatritest kiirusega 25+ sõlme. Kaatritel peaks olema võime otsida vajadusel allveelaevu. Lisaks muidugi demineerimine territoriaalvetes. Paar kaatrit hoitakse väljasõiduvalmis JRCC käsu peale. Samade kaatritega võib teostada periooditi patrulle, mis oleksi mõistlik merepraktika ajateenijaile. Nii omandaks MeV ka reaalsema ja igapäevasema eesmärgi, mis võiks tõsta motivatsiooni.

Kapten Trumm kirjutas:http://www.osta.ee/laev-vessel-pvl-111- ... 04563.html

Kes tahab sõjalaeva endale, luftitage natuke rahakotti

Huvitab, kas jäi Eestisse või läks piiri taha?

Googeldades viimase pakuja nime ja vaadates krediidi infot siis panustaks et läks idanaabrite juurde

hummel kirjutas:Palju seda reaalset avamerepatrullimist on ja palju sellest päris abi on?

Avamerepatrullid toimuvad vist suht suures mahus. Abi? Väikelaevade tuvastamine, väikesaarte patrull, kohaloleku näitamine (preventatiivne meede)

hummel kirjutas:Avamerel lihtsalt füüsiliselt mingi tegevuse tuvastamiseks ei ole vaja veel laeva välja saata, vaid piisab lennukist või kopterist, mis jõuab sündmuskohale poole kiiremini ka siis, kui peab enne 250 km ära lendama.

Kopteri lennutund on hirmkallis. Tundub ka, et PPA kopterid on pigem ülekoormatud pidevate medivac-lendudega. Lisaks on võimalik panna laeva valvama mõnda kindlat punkti/objekti.

pilgrems kirjutas:Googeldades viimase pakuja nime ja vaadates krediidi infot siis panustaks et läks idanaabrite juurde

Kas see laev strateegilise kauba hulka ei kuulugi, et saab vabalt viia idapiiri taha

Eks need strateegilised esemel ole sealt enne oksjonile panekut juba maha kruvitud.

http://www.klix.ba/vijesti/regija/novos ... /140106051

Nali.

T-55 on mõttetus, isegi väljaõppe mõttes. T-72 ju ropult laokil.

Ei saanud päris täpselt aru, aga kas serbohorvaadid soovivad selle tanki vahetada heas korras Golf IV vastu?
Pole üldse paha kui nad kauba õue peale tooksid. Volkkariga Balkanile sõitmise võtaks sel juhul enda peale

vanahalb kirjutas:Ei saanud päris täpselt aru, aga kas serbohorvaadid soovivad selle tanki vahetada heas korras Golf IV vastu?
Pole üldse paha kui nad kauba õue peale tooksid. Volkkariga Balkanile sõitmise võtaks sel juhul enda peale

Juba vanametalli on selles tankis rahaliselt rohkem kui G4 maksab.

Walter2 kirjutas:

vanahalb kirjutas:Ei saanud päris täpselt aru, aga kas serbohorvaadid soovivad selle tanki vahetada heas korras Golf IV vastu?
Pole üldse paha kui nad kauba õue peale tooksid. Volkkariga Balkanile sõitmise võtaks sel juhul enda peale

Juba vanametalli on selles tankis rahaliselt rohkem kui G4 maksab.

Misasja te kiimlete siin. Juba Horvaatias oli 800 pöördumist tulnud selle kuulutuse peale. G4-sid peab sellise nõudluse juures terve treileritäie viima aga ilmselt on tegu mingi naljaga.

T-55 või ükskõik milline muu selleaegne "traktor". Vähemalt ei peaks pioneerid seda lätlastelt laenama

Kui saaks transpordikuluga mõnda muuseumisse mõne sellise masina, võks ju olla äge vaadata.