Näe, see soomusmasinate arendamine on siin juba üheaegselt 4 teema all käsil. Järelikult, kuigi on nii ägedaid pooldajaid, kui vastaseid, on teema ikkagi südamel.
Kuid - mida siin ikka nii väga järjekordselt jalgratast leiutada (kuigi eestlastele ju nii väga meeldib
) - see kõik on juba ammu-ammu tehtud. Ja ei ole mõtet ka A-st B-st alates targutada teemadel, et mis ikka see kõige optimaalsem on. Noh, et kas ujuvus ja mis kiirusega jne.
See kõik on juba tehtud ning ammu-ilma maailmas kasutusel.
UR-416, Sonderwagen-1, Sonderwagen-2 ja Sonderwagen-4 on need väljatöötlused.
UR-416 viimaseks väljatöötluseks on siis Condor APC.
http://www.militaryphotos.net/forums/sh ... Ur-416-Apc
http://www.panzerbaer.de/helper/bgs_sonderwagen.htm
http://www.armyrecognition.com/europe/A ... iption.htm
http://www.military-today.com/apc/condor.htm
Kõik need variandid on ka praegusel ajal maailmas kümnete riikide relvajõududes kasutusel ning mitmetes riikides ka tootmises.
Seega - kõik need optimaalsuse, hinna, tasuvuse, kohtade arvu, läbivuse, soomuse paksuse jne. arutelud on juba kusagil ammu-ammu ära tehtud ning meie asi oleks nüüd hoopis oma intellektuaalset reservi sellest tasemest edasi rakendada.
Noh, kuidas mina näeks (NB! näe
ks) asjade edasist arengut.
Esmaseseks eelduseks, et üldse midagi toimima saaks, on vajalik Eesti riigi poolne otsus
OMA RIIGI KAITSESTRUKTUURIDE varustamiseks OMA APC-dega. Otsusest edasi tuleb juba ka vastav rahaeraldus, mida siis eesmärgipäraselt kasutada saab. (Ja silmas pidades, et taolised otsused ei too õnne meie õuele mitte kohe ja täna, vaid tulemuste saavutamiseks võib nii mõnigi aasta kuluda, kuid pikemaajaliselt on tegu siiski perspektiivika ettevõtmisega).
Siis edasi:
Variant 1 - ametlik litsents ja sellele järgnev 1:1 koopiate tegemine. Või siis ka mingite minimaalsete omapoolsete modimistega (?).
Variant 2 - üks eksemplar+kogu olemasolev legaalne dokumentatsioon, mida põhjalikult uurida ja sellele vastavat nii või teistsuguste muudatustega oma variant paika panna ning - asi käiku.
Muideks! Kuna soomusealastes 4-s teemas on kõigis nii või teisiti jutuks olnud asja võimalikkus ja tasuvus Eestis, siis - arvestades (tõele tuleb au anda!) meie tööjõu suhtelist odavust võrreldes maailma suurriikidega (sellest meie alaväärsuskomplekski, kuna võrdleme end eelkõige USA, Venemaa, Saksamaa j.t. sarnaste riikidega), saaks meie produkt tõenäoliselt vägagi konkurentsivõimeliseks Balti riikides ja miks mitte ka mujal maailmas. Seda eelkõige ülemaailmsele UNIMOG-i varuosade kättesaadavusele ning originaaldetailide (Made in EST) vähesusele mudeli juures.
Ja veel! Uurides APC-de teemat maailmas laiemalt, siis täheldasin sellist omapärast asja. Just selliseid tehniliselt teostuselt lihtsaid üldlevinud veomasinatel baseeruvaid soomusmasinaid
OSTAVAD SISSE reeglina Eestist
tunduvalt (väga tunduvalt) madalamal tehnilisel arengutasemel olevad riigid. Kellel vähegi võimalik (tehniliste võimekuste poolest Eestist vägagi madalamal tasemel olevad), need teevad vastavaid soomusaparaate oma tarbeks ise. Isegi, kui kogused vaid 100-200 piiresse jäävad. See viimane argument peaks lööma jalad alt kommentaatoritel, kes mingi tootmise alustamise võimalikkuse eelduseks vaid garanteeritud suuremahulist eksporti peavad. Eelpoolmaintud masina tootmine on erinevatele netiallikatele toetudes väidetavalt (ma ise ju ei tea, kuna pole sellega ise vahetult kokku puutunud) lihtsalt sedavõrra lihtne ning ei nõua mingite eriaparatuuride-seadmete olemasolu.
P.S.
Eestis on minu arvates probleem pigem meie suutmatuses ennast ise kuidagi uskuma panna, et me taolisteks toimetusteks suutelised oleme. Murrangu saavutamine selles viimases valdkonnas aga kuulub juba mingi teise teema alla.
Arvata on, et selline oma 100% mannetust konstateeriv psüühiline seisund on Eesti kodanikkonna juures saavutatud järjepideva ja kindla idapoolse (eelkõige) töötluse tulemusena. Teadupärast loodus tühja kohta ei salli ja - mida ei tee oma riik, seda teeb teine, ning seda kindlasti mitte meie riigi huvides.
