www.militaar.net

Leedu paneb lihtsalt Eesti ja Läti valiku ette, teeb jonninäo pähe ja teatab, et tema ei osale, kui TEMA ei saa endale seda hooldusbaasi ja lennukitest 2/3 ei hakka asuma Leedus. Ja pärast dikteerib tema selle pinnalt mängureegleid. Ja kui sinna mängu peaks ilmuma suure sõbra Poola huvid, siis lükatakse teised üle parda. Poolal on aga huvid seal kindlasti, sest Poola omandas mitte ammu aega tagasi teatud F-16 sõlmede ehitamise ja remondi võimekuse. Kuigi Poolas tehtud osadega on palju probleeme, ei saa salata kindlasti nende motiivi asjast väheke raha teha.

Läti on lihtsalt oportunist, kes vaatab, kumma naabriga tal parasjagu kasulikum on.

Seda oskavad leedulased hästi. NATOs pugeda ja omi huve ajada. Seepärast nii õhukontrolli keskus kui õhuturbe lennuväli Leedus ongi.

Kuidas meil Leeduga see tuumajaama projekt edeneb? Oskab keegi öelda? Leedu "Vürstiriik" lihtsalt peab ennast natuke võrdsemaks partneriks (noh see Gediminase värk) kui teised ja tõmbas Poola mängu toomisega Eestil tooli alt. Ja nüüd hakkab Eesti ise tuumajaama tegema, ilmselt koostöös soomlastega. Vot nii.

Vahest õpiks sellest ämbrist ja ei astuks sinna teist korda sisse? Selle Balti ühiseskadrilli üritus lõpeb sellega, et Eesti hakkab soomlastega midagi ise ajama.

Kas hävitajad ei võiks mitte koos rootslastega tulla?

Gripen ja muud sellised sõnad...
F-18 tunduks isiklikult väga ebasobiv Eesti vajaduste jaoks. Meil pole tema lennukaugusega mitte seepigi peale hakata ja manööverdusvõime on tal kehvem kui Gripen/F-16.

Mulle isiklikult tundub, et Rootsi omatarbeks toodetud (ja nüüdseks kasutatud) masinate müügiga on teatud probleemid, muidu oleks neid ammu müüdud. Rootsil jääb üle 100 lennuki üle. Kasutatud korras 4 gen masinad ostetakse tavaliselt kiiresti ära.

Ise spekuleeriks, et on sama probleem, mis Viggeniga - omatarbeks toodetud lennukite komponentide litsensileping ei luba komponente väljaspoole müüa.

Rubriigist "Õhutõrje tulevik".

Hoiatus - NATO-skeptikutel mitte edasi lugeda.

Viimases Economistis on lugu raketitõrjekilbist, kus kirjutatakse Aegisele paigutatud rakettidest. Pilt on päris huvitav.



http://www.economist.com/world/internat ... d=14515370

1) rakett on kümneid kordi odavam kui lennuk, maks 2-3 raketiga saab lennuki alla nagu naksti ( kui sommid raketitootjalt pistist võtavad- see on nende bisnes)
2) raketiväelaste koolituskulud on samuti odavamad
3) raketid seisavad aastaid, ilma et peale nt ruumide kütte - ja valvekulude nad rohkem nõuaksid
4) Tallinna kaitseks pole vaja ühtegi raketti- siin elab vaid 200 tuh eesti keelt rääkivat kodanikku, kellest väh 2/3 sõja puhul tõmbab uttu- kes, läände, kes maale.
Ehk tln on samaväärne tartuga., mis tegelikult jääb itta ja kus ei ela sibulate masse
5) siinsetele strateegidele- kaitse paigutatakse ikka rinde suunas, mitte tagalast tahapoole
6) ainuke vaenlane on meil vasja-sibul .s.t nn raketikilp tuleb loogiliselt paigutada idapoole

j.o.k.k

malt laal kirjutas:1) rakett on kümneid kordi odavam kui lennuk, maks 2-3 raketiga saab lennuki alla nagu naksti ( kui sommid raketitootjalt pistist võtavad- see on nende bisnes)
2) raketiväelaste koolituskulud on samuti odavamad
3) raketid seisavad aastaid, ilma et peale nt ruumide kütte - ja valvekulude nad rohkem nõuaksid
4) Tallinna kaitseks pole vaja ühtegi raketti- siin elab vaid 200 tuh eesti keelt rääkivat kodanikku, kellest väh 2/3 sõja puhul tõmbab uttu- kes, läände, kes maale.
Ehk tln on samaväärne tartuga., mis tegelikult jääb itta ja kus ei ela sibulate masse
5) siinsetele strateegidele- kaitse paigutatakse ikka rinde suunas, mitte tagalast tahapoole
6) ainuke vaenlane on meil vasja-sibul .s.t nn raketikilp tuleb loogiliselt paigutada idapoole

j.o.k.k

Maapealne ÕT vs. hävituslennukid on kordi juba siin selgeks vaieldud, milleks jälle uuesti seda vaja oleks? Kui sinu kirjutatu vastaks kõik tõele, siis miks neid kalleid hävituslennukeid üldse ostetakse kui maapealne ÕT saab kõigega efektiivselt hakkama, 70-90`te sõdedes ei ole maapealne ÕT end küll õigustanud, ikka on hävituslennukite poolt mööda kotte saadud. Maa-õhk rakett võib kümneid kordi odavam ju olla kui hävituslennuk kuid tema efektiivsus on samuti kordades viletsam lisaks peaks seda maapealset õhutõrjet ikka piidavas koguses ka olema, et tekiks ka ülekatet ja, et neist ka mingit kasu oleks, muidu minnakse ÕT patareist lihtsalt mööda ja sellega asi lõpebki. Raketikomplekside radarid on lisaks ka maiuspala vaenlase lennukitele, eelnevalt kustutaksegi need kaugelt ära radarivastaste rakettidega ja peale seda on sinu maa-õhk rakettide kompleksid üks hunnik kasutut vanarauda.

malt laal kirjutas:1) rakett on kümneid kordi odavam kui lennuk, maks 2-3 raketiga saab lennuki alla nagu naksti ( kui sommid raketitootjalt pistist võtavad- see on nende bisnes)
2) raketiväelaste koolituskulud on samuti odavamad
3) raketid seisavad aastaid, ilma et peale nt ruumide kütte - ja valvekulude nad rohkem nõuaksid
4) Tallinna kaitseks pole vaja ühtegi raketti- siin elab vaid 200 tuh eesti keelt rääkivat kodanikku, kellest väh 2/3 sõja puhul tõmbab uttu- kes, läände, kes maale.
Ehk tln on samaväärne tartuga., mis tegelikult jääb itta ja kus ei ela sibulate masse
5) siinsetele strateegidele- kaitse paigutatakse ikka rinde suunas, mitte tagalast tahapoole
6) ainuke vaenlane on meil vasja-sibul .s.t nn raketikilp tuleb loogiliselt paigutada idapoole

j.o.k.k

See on kohati nii tobe postitus, et kahtlustan niisama nalja tegemist või provotseerimist. Seda just sellepärast, et postitaja ei ole esimest päeva siin foorumi seinte vahel.
Nagu kaasfoorumlane Pirr juba mainis, on see raketsikute ja lennukite teema juba risti ja põiki läbi jahvatatud. Loe näiteks Oleksoloogias asuvat "Uued relvasusteemid EKV'le" ja Rootsi hävitajate teemat.

Jälle olen provokaator? )

Polügoonil olles tulistasime teiste rakkettide pihta ( saime kogu moskva sõj ringkonna punalipu edukuse eest), kuubakad ja mongolid said lasta vaid lennukeid- kuna need olid aeglasemad rakkettidest. Lennukitega kaeti neid lõike USSR-s , mis jäid rakettide laskeulatuselt välja.

1.Olen lugenud Liibüa sõja lühikokkuvõtet (vist 1983, 84, 85 või 86 oli see lühiajaline konflikt- ei mäleta peast) täiesti salajast kokkuvõtet- kogu eeltöö tegid ära raketid ja sputnikud laseritega. Ek siis ennem sputnikud, siis raketid ja lennukid vaid nottisid õhukaitseta jäänud linnu)

2. Peale raketikomplekside paigutamist Süürias (USSR väed) Bekaa orgu enam juudid oma lennukitega seal kunagi ei lennanud

3. egiptuse tankiüksused hävitati 1967a lausa Juutide helikopterite poolt ( kuna puudus õhukaitse tugi)

4. Olen lugenud sal. dok. Afgaani sõjas USSR lennuväe kaotustest rakettide läbi.

Sputnikud laseritega?

Lisaks veel... Afgaanidel oli tugev hävituslennuvägi, lausa võrdne eestlaste omaga.

Kuidas sputnikutelt-satelliitidelt täpselt toimiti?- oli mingi nimetus selle kohta, aga terminist ma aru ei saanud ja ei mäleta ka seda nimetust.,..
mainitud oli sinna lisaks liibüalaste laiskus: osades divisjonides raketilaskealuste toitekaablid olid maa alla peitmata - millele tekstis rõhuti...võib-olla laserite tõttu, kui selised olemas olid. (Mina ei jaga seda teemat)

Mainiti, et USA kasutas esimest korda sõjas nn GPRS rakette, millele oli eelnevalt siksakiline madallennu marsuut sisse kodeeritud. Lennukaugus oli vist ca 70 km.

See on kõik, mis meelde jäänud. Dokument oli Kindralstaabi poolt toodetud 1986 a-l tutvumiseks õhukaitse väeosade komandöridele.


( Ka meie divisjonid muutsid õppuste käigus oma asukohta- ja keegi ei viistinud neid hirmraskeid kaableid uuesti torudesse toppida, kuna see oli kõige aeganõudvam töö kogu ümberpaiknemise juures. Sõja aeg oli ette nähtud mitu korda asukohta muuta. Minu äratulles asendati S 75 kompleks S 300-g, mis paiknesid juba šahtides. Olid ka tuumalõhkepeadega raketid "5ja29"- hävitusraadiusega( või oli diameeter) õhus kuni 25 km ja laskekaugusega 47 km. Kõiki rakette sai kasutada ka maapealsete sihtmärkide vastu-õhates neid maa kohal. Polügoonil lennukist ka 90 m eemal õhatud 1978a rakett "5ja23" hävitas sihtmärgi).
Väeosa komandör oli Süüriast tulnud, minu osakonna ülem Afgaanist -oli 3a Kandaharis, raadioside ülem Sahalinilt Korsuni linnast)

Lausa mitu korda on seda erinevates konfliktides kasutatud. Esimest korda arvatavasti 1996. aastal Bosnia lähistel, aga pean ka võimalikuks, et varem. Ehk isegi Liibüa konfliktis.


Vabandust, aga Tomahawk-i vastu pole veel plaanis Eesti riiki kaitsta. Ei ole küll ekspert, aga ei tea, kuidas venelastel selliste rakettide kasutamine Eestis läheks kui sarnaselt Gruusiale lülitataks siin tsiviil-GPS välja.


Aga tõesti lugege läbi need kaks eeltoodud teemat. Ei taha hakata korrutama midagi, mis on vist juba 7 korda vähemasti läbi hakitud.

Aga: 1 Patriot tüüpi rakett maksab 1-3 millionit dollarit.
AIM-120 C maksab 300-400 tuhat. (NASAMS kasutab sama raketti)
AIM-9 85 tuhat. Kui tekib konflikt, siis suure tõenäolsusega on odavamaid rakette rohkem.

Eestis pole vaja tulistada alla USA kõige moodsamaid lennukeid ja tiibrakette - on aga vajadus sundida venelased lendama suurematel lennukõrgustel kust on võimatu eristada peibutisi päris asjadest ning leida üksikuid sisse üles.

Ütlen veelgi, et Eestile kõige tähtsam on need õlalt lastavad taburetita raketid laiali üle Eesti - ning õhuvaatlusvõrk mis teatab nendele raketimeestele eelnevalt vaenlase tulekust.

Juhani Putkinen kirjutas:Eestis pole vaja tulistada alla USA kõige moodsamaid lennukeid ja tiibrakette - on aga vajadus sundida venelased lendama suurematel lennukõrgustel kust on võimatu eristada peibutisi päris asjadest ning leida üksikuid sisse üles.

Ütlen veelgi, et Eestile kõige tähtsam on need õlalt lastavad taburetita raketid laiali üle Eesti - ning õhuvaatlusvõrk mis teatab nendele raketimeestele eelnevalt vaenlase tulekust.

Ehk on nimetatud vastastel oma lennuvahenditega targematki teha kui üksikuid sisse otsida.

tolkkk kirjutas:

Juhani Putkinen kirjutas:Eestis pole vaja tulistada alla USA kõige moodsamaid lennukeid ja tiibrakette - on aga vajadus sundida venelased lendama suurematel lennukõrgustel kust on võimatu eristada peibutisi päris asjadest ning leida üksikuid sisse üles.

Ütlen veelgi, et Eestile kõige tähtsam on need õlalt lastavad taburetita raketid laiali üle Eesti - ning õhuvaatlusvõrk mis teatab nendele raketimeestele eelnevalt vaenlase tulekust.

Ehk on nimetatud vastastel oma lennuvahenditega targematki teha kui üksikuid sisse otsida.

Kui need üksikud sissid hävitavad vaenlase tagalakolonne külgmiinide ja suundkildmiinidega nii, et mitte üks kolonn ei jõua Tallinnat ümberpiirava vaenlase vägedeni, nii on päris kindel, et vaenlane saadab nii helikopterid kui ka lennukid otsima taga neid üksikuid sisse.

Aga kui ehitatakse see õhuvaatlusvõrk ja ostetakse need õlalt lastavad taburetita õhutõrjeraketit, nii sisside otsimine saab olema vaenlasele väga kallis tegevus.

malt laal kirjutas:
2. Peale raketikomplekside paigutamist Süürias (USSR väed) Bekaa orgu enam juudid oma lennukitega seal kunagi ei lennanud

Huvitav, millistest süsteemidest jutt käib

1982. aasta Bekaa oru lahingutes ei pidanud see õhutõrje isegi ühte päeva vastu ja peale üheainsa kompleksi hävitati nad IAF poolt armutult. Seejuures lugedes NSVL nõuandjate memuaare - juutide raketid lendasid sisse isegi avatud luukidest ja kabiinides oli tavaline kole vaatepilt inimeste ribadest. Seejuures selle ÕT barjääri murdmisel räägitakse ühest kaotatud lennukist. Seepärast ma julgen kahelda nendes endiste NSVL raketsikute viinapudeli juttudes.

Kuidas see juhtuda sai?

Aga vat sedasi, et erinevalt lennukist, mis tunni ajaga suudab 1000 km oma asukohta muuta, pole maapinnal asuvate ja isegi ringi liikuvate raketisüsteemide ja nende liikumise seaduspärasuste avastamine korralikule signaaliluurele eriline probleem. Edasine on vaid tehnika küsimus - maapealse ÕT fundamentaalsete probleemide tuim ärakasutamine.