Naised sõjaväes

[mx77]

immigratsioonikraanid võib eestis kasvõi homme avada, keegi siia ikkagi nii väga ei tiku, elik siis praktiliselt ei tule. Kui tulevad, siis tõesti mõnda high-tech või IT firmasse tippspetsialistid, aga neid on vaid mõned kümned ehk.
Rootsi autopõletajatele maksis rootsi riik ca 10 000 SEK iga kuu kätte ei millegi tegemise eest - eestis ei saaks nad sisuliselt midagi.

[rbl]

See on oluline murrang meie hääbuvas rahvusriigis.

Multikultuurne ühiskond on palju elujõulisem, paindlikum ja kohanemisvõimelisem sest puuduvad monokultuursele ühiskonnale omased pahed ja puudused.

Kui Eestis langeb tööpuudus alla 10%, siis on asi jama. Töökohtadele peab olema konkurents, vastasel juhul ei tooda töökohad kvaliteeti (mida nt ehitussektoris ilmselt kõik omal nahal kogenud on).

Ära karda, seda juba niisama lihtsalt ei juhtu, reaalne töötus on tööealisest elanikonnast hetkel meil ligemale 20%.

Oletame, kui nüüd juhtub see ime ja tekib mingi jätkusuutlik 3-5% kasv pikema perioodi jooksul, siis kuskohast võetakse inimesed, kes selle töö ära teevad?

Ikka endisest Nõukogude Liidust, Ukrainast, Moldovast Venemaalt ja mujalt... sealt kust ennegi võeti.

Minuarust on meil tootmine samahästi mehhaniseeritud kui Soomes või Rootsis (on seal kah kilplaste tööd näha olnud), millest see tootlikkus siis enam juurde tuleb? Hiinlaste toomisega, kes viskaks 12 tundi päevas pausideta tööd teha?

Meil on hetkel siiski odavale allahankele ja tööjõule rajatud neokolonialistlik majandumudel, millega pakume konkurentsi sellistele Aasia arengumaadele nagu Vietnam, Hiina, India, Bangladesh jne.

Tootmise mehhaniseerimiseks arenenud Skandinaavia riikide tasemele puudub meil piisav finantskapital, vaimne kapatsiteet ja toode ise kui selline täielikult. Selle kõige eelduseks olnud alged sh. rahvuslik vaimne kapatsiteet ja rahvuslik finantskapital on juba eos, erinevate eriteenistuste agentide juhtimisel kultuurmarksismi abil kohapeal hävitatud. Seega multikulturalistliku ühiskonna teke on igasuguse edaspidise tõsiseltvõetava arengu põhieelduseks. Multinatsionaalsed suurkorporatsioonid ja pangad siin mingit monokultuurset, rahvuslikku ühiskonnamudelit finantseerima ei hakka. Samas klientriigi roll on olla kerjus, narkomaanist prostituut, sõltuda teiste annetustest, armust ja heast tahtest, tuleb tuttav ette?

[Kapten Trumm]

immigratsioonikraanid võib eestis kasvõi homme avada, keegi siia ikkagi nii väga ei tiku, elik siis praktiliselt ei tule. Kui tulevad, siis tõesti mõnda high-tech või IT firmasse tippspetsialistid, aga neid on vaid mõned kümned ehk. Rootsi autopõletajatele maksis rootsi riik ca 10 000 SEK iga kuu kätte ei millegi tegemise eest - eestis ei saaks nad sisuliselt midagi.

Arvan, et tuleks ja küll, ainult mitte kultuuridest, kes tuleks siia vegeteeruma sotsiaaltoetustele, vaid kes tuleks ka tööd tegema - eelkõige endise NSVL elanikud.
Ühest küljest oleks see hea (ikkagi ristiinimesed), teisalt jällegi pole vist mõtet loota, et mõni naaberriik seda olukorda kohe enda kasuks keerama ei asu.

Tootmise mehhaniseerimiseks arenenud Skandinaavia riikide tasemele

Olen Skandinaavias puidusektori firmades küllalt ringi kolistanud, julgen öelda, et Eesti korralikumad puidufirmad (ei pea silmas euroaluste kokkulööjaid) on vähemalt samaväärse tootmisrauaga varustatud. Probleem näib olevat mitte mingis müütilises inimese suutlikkuses, vaid selles, et tehakse väikese "juurdehindlusega" toodangut. Pluss teatud maksunüansside tõttu lükkavad välisosalusega firmad siia tööjõumahukamat tööd, mida kodumaal pole kasulik teha. Ehk siis puudub selline kontroll turu üle nagu nt soomlased ammu aega tagasi enda on sisse seadnud.

[mx77]

See on oluline murrang meie hääbuvas rahvusriigis.

Multikultuurne ühiskond on palju elujõulisem, paindlikum ja kohanemisvõimelisem sest puuduvad monokultuursele ühiskonnale omased pahed ja puudused.

Kui Eestis langeb tööpuudus alla 10%, siis on asi jama. Töökohtadele peab olema konkurents, vastasel juhul ei tooda töökohad kvaliteeti (mida nt ehitussektoris ilmselt kõik omal nahal kogenud on).

Ära karda, seda juba niisama lihtsalt ei juhtu, reaalne töötus on tööealisest elanikonnast hetkel meil ligemale 20%.

Oletame, kui nüüd juhtub see ime ja tekib mingi jätkusuutlik 3-5% kasv pikema perioodi jooksul, siis kuskohast võetakse inimesed, kes selle töö ära teevad?

Ikka endisest Nõukogude Liidust, Ukrainast, Moldovast Venemaalt ja mujalt... sealt kust ennegi võeti.

Minuarust on meil tootmine samahästi mehhaniseeritud kui Soomes või Rootsis (on seal kah kilplaste tööd näha olnud), millest see tootlikkus siis enam juurde tuleb? Hiinlaste toomisega, kes viskaks 12 tundi päevas pausideta tööd teha?

Meil on hetkel siiski odavale allahankele ja tööjõule rajatud neokolonialistlik majandumudel, millega pakume konkurentsi sellistele Aasia arengumaadele nagu Vietnam, Hiina, India, Bangladesh jne.

Tootmise mehhaniseerimiseks arenenud Skandinaavia riikide tasemele puudub meil piisav finantskapital, vaimne kapatsiteet ja toode ise kui selline täielikult. Selle kõige eelduseks olnud alged sh. rahvuslik vaimne kapatsiteet ja rahvuslik finantskapital on juba eos, erinevate eriteenistuste agentide juhtimisel kultuurmarksismi abil kohapeal hävitatud. Seega multikulturalistliku ühiskonna teke on igasuguse edaspidise tõsiseltvõetava arengu põhieelduseks. Multinatsionaalsed suurkorporatsioonid ja pangad siin mingit monokultuurset, rahvuslikku ühiskonnamudelit finantseerima ei hakka. Samas klientriigi roll on olla kerjus, narkomaanist prostituut, sõltuda teiste annetustest, armust ja heast tahtest, tuleb tuttav ette?

Vabanda, et ütlen selle sulle otse näkku, aga sa kod. Rubljov oled ikka vaimne kääbik, kui mitte hullemini öelda.
Räägid asjadest, millest sa sittagi ei jaga.

[rbl]

Olen Skandinaavias puidusektori firmades küllalt ringi kolistanud, julgen öelda, et Eesti korralikumad puidufirmad (ei pea silmas euroaluste kokkulööjaid) on vähemalt samaväärse tootmisrauaga varustatud. Probleem näib olevat mitte mingis müütilises inimese suutlikkuses, vaid selles, et tehakse väikese "juurdehindlusega" toodangut. Pluss teatud maksunüansside tõttu lükkavad välisosalusega firmad siia tööjõumahukamat tööd, mida kodumaal pole kasulik teha. Ehk siis puudub selline kontroll turu üle nagu nt soomlased ammu aega tagasi enda on sisse seadnud.

Saalungilaudade ja küttepuude tootmisega, meil arenenud riikide sekka kunagi asja ei ole ja Skandinaavia tootlikus jääb alatiseks suureks unistuseks. Üks kõrgtehnoloogiasektoris töötav insener annab kuuga suuremat lisandväärtust kui puulõhkumismasina operaator terve aastaga. Võrdle kõrgtehnoloogiasektori osakaalu majanduses meil ja arenenud riikides. Ega välisinvestorid ei tule meile siia mingit kõrgtehnoloogilist tootearendust tegema vaid ikka odavat tööjõudu maksimaalselt ära kasutama sest Aasia on kaugel ja kultuuriruum hoopis erinev. Me oleme Euroopa investorile lihtsalt Euroopa Bangladesh. Meie valitsejad müüvad oma kaasmaalasi sama uninalt maha kui Aafrika suguharupealikud 16. sajandil oma hõimlasi Euroopa orjakaupmeestele.

[hillart]

[mx77]

Olen Skandinaavias puidusektori firmades küllalt ringi kolistanud, julgen öelda, et Eesti korralikumad puidufirmad (ei pea silmas euroaluste kokkulööjaid) on vähemalt samaväärse tootmisrauaga varustatud. Probleem näib olevat mitte mingis müütilises inimese suutlikkuses, vaid selles, et tehakse väikese "juurdehindlusega" toodangut. Pluss teatud maksunüansside tõttu lükkavad välisosalusega firmad siia tööjõumahukamat tööd, mida kodumaal pole kasulik teha. Ehk siis puudub selline kontroll turu üle nagu nt soomlased ammu aega tagasi enda on sisse seadnud.

Saalungilaudade ja küttepuude tootmisega, meil arenenud riikide sekka kunagi asja ei ole ja Skandinaavia tootlikus jääb alatiseks suureks unistuseks. Üks kõrgtehnoloogiasektoris töötav insener annab kuuga suuremat lisandväärtust kui puulõhkumismasina operaator terve aastaga. Võrdle kõrgtehnoloogiasektori osakaalu majanduses meil ja arenenud riikides. Ega välisinvestorid ei tule meile siia mingit kõrgtehnoloogilist tootearendust tegema vaid ikka odavat tööjõudu maksimaalselt ära kasutama sest Aasia on kaugel ja kultuuriruum hoopis erinev. Me oleme Euroopa investorile lihtsalt Euroopa Bangladesh. Meie valitsejad müüvad oma kaasmaalasi sama uninalt maha kui Aafrika suguharupealikud 16. sajandil oma hõimlasi Euroopa orjakaupmeestele.

Ära tõesti enam kirjuta, iga oma kirjutisega näitad sa üha rohkem ja rohkem oma lollust, teadmatust ja rumalust.

[Kapten Trumm]

Küsimuse loogiline lahendus peitub imelihtsas arutluses ja vastustes järgmistele küsimustele. Kas meile on vaja rahvusriiki, mis just eesti rahvust, kultuuri, keelt jne. kaitseks? Kui JAH, siis - mida peame selleks tegema? Kui see on selge, siis - mis ressursid meil selleks olemas on? (Kõige selle juures tasuks, naeruväärsete katse-eksitusmeetodi rakendamisest tingitud "jalgrataste leiutamisel" vältimiseks, varmalt maailmas ringi vaadata, et teiste kogemusi võimaluste piires ka siin rakendada.) Mida me saavutada tahame, missuguses järjestuses, missugused on vahe-eesmärgid?

Eestis (ja enamikes taoliste ühiskonnakorraga riikides) on pea-eesmärk teatud häältesaak järgmistel valimistel ja vahe-eesmärk vahepealne populaarsusreiting.
Kõik muud, st tegelikud eesmärgid on sellele allutatud. Sellest loogikast paljud hädad alguse saavadki (sh ka eurokriis). Tõsi, staazikamatel demokraatiatel on siiski teatud tabuteemad (Soomes on selleks seesama riigikaitse muuhulgas), mida üritatakse valimiste ette mitte rakendada. Meil pole seda probleemi, palgaarmee idee kõlbas hästi noorte hääli püüdma ja päevapoliitika aineseks. Ja tegelikult valija vääribki oma valitsejaid.

Ülalkirjeldatu ei tähenda, et ma spartat või natsi-saksamaad ihkaks (mida mulle omistatud on).
Lihtsalt tõdemus, kuidas asjad on. Meil lihtsalt - vist nõukamineviku, vähese iseolemise kogemuse (kuid see eest topelt kõrge enesehinnangu - leiutame samu jalgrattaid) tõttu kipuvad teatud vaba maailma pahed võimenduma ja sellest mitmed hädad algama.

Ei saa ka unustada tõsiasja, et ühest küljest oleme me olnud tublid ja tarmukad, kuid teisest küljest on sama vääramatu fakt, et juhus ja õnn on meid kõvasti soosinud. Ja kui neid soosijaid poleks olnud, oleks me mitmete probleemide all täna käpuli. Kas aga edu valem, milles on tubli annus õnnelikku juhust, saab olla jätkusuutliku arengu aluseks, otsustab igaüks ise.

[Kilo Tango]

Olen Skandinaavias puidusektori firmades küllalt ringi kolistanud, julgen öelda, et Eesti korralikumad puidufirmad (ei pea silmas euroaluste kokkulööjaid) on vähemalt samaväärse tootmisrauaga varustatud. Probleem näib olevat mitte mingis müütilises inimese suutlikkuses, vaid selles, et tehakse väikese "juurdehindlusega" toodangut. Pluss teatud maksunüansside tõttu lükkavad välisosalusega firmad siia tööjõumahukamat tööd, mida kodumaal pole kasulik teha. Ehk siis puudub selline kontroll turu üle nagu nt soomlased ammu aega tagasi enda on sisse seadnud.

Saalungilaudade ja küttepuude tootmisega, meil arenenud riikide sekka kunagi asja ei ole ja Skandinaavia tootlikus jääb alatiseks suureks unistuseks. Üks kõrgtehnoloogiasektoris töötav insener annab kuuga suuremat lisandväärtust kui puulõhkumismasina operaator terve aastaga. Võrdle kõrgtehnoloogiasektori osakaalu majanduses meil ja arenenud riikides. Ega välisinvestorid ei tule meile siia mingit kõrgtehnoloogilist tootearendust tegema vaid ikka odavat tööjõudu maksimaalselt ära kasutama sest Aasia on kaugel ja kultuuriruum hoopis erinev. Me oleme Euroopa investorile lihtsalt Euroopa Bangladesh. Meie valitsejad müüvad oma kaasmaalasi sama uninalt maha kui Aafrika suguharupealikud 16. sajandil oma hõimlasi Euroopa orjakaupmeestele.

Ära tõesti enam kirjuta, iga oma kirjutisega näitad sa üha rohkem ja rohkem oma lollust, teadmatust ja rumalust.

Üks väike illustratsioon selle kohta kui vähe rbl Eesti ekspordist tegelikult teab: Eesti ekspordi struktuur:

[Kapten Trumm]

Muidugi, kõnekaid artikleid:
12% määrdeained ja nafta - enamus ilmselt vene transiidi skeemid? (jah, toodetakse ka põlevkiviõli, mida eksporditakse).
2.8% autod - huvitav, huvitav, Eestis peale üksikute Kombatite autosid ei toodeta....
2,0% vanaraud
Need telekom, telefonid ja elektriasjad - on praktikas 4-5 ettevõtet...(seda võib jah kõrgtehnoloogiaks pidada juba).
1,2% rehvid - reaalselt 1 protekteerimisfirma (Master).

Ühesõnaga - sees on omajagu küsitavaid asju (mida meil tegelikult ei toodeta) ja nähtavalt paljud %-d põhinevad mõnel ettevõttel.
On mõtlemisainet...

[alban]

Muidugi, kõnekaid artikleid:
2.8% autod - huvitav, huvitav, Eestis peale üksikute Kombatite autosid ei toodeta....

Avestark, Silwi, Tarfurgo ja neid on veel kes autosid (ümber) ehitavad.

[soesilm]

Naised sõjaväes
Eelmisel leheküljel kasutas sõna "naised" ainult hillart ...

[Actual]

Muidugi, kõnekaid artikleid:
2.8% autod - huvitav, huvitav, Eestis peale üksikute Kombatite autosid ei toodeta....

Avestark, Silwi, Tarfurgo ja neid on veel kes autosid (ümber) ehitavad.

Ekspordiga tähistatakse kaupade väljavedu riigist, kus kaup on toodetud seda ekspordi maht ei mõõda ega näita. Kui teiste riikide elanikud ostavad meie autosalongidest autosid, ja viivad autod riigist välja, siis ongi see autode eksport

[rbl]

Need telekom, telefonid ja elektriasjad - on praktikas 4-5 ettevõtet...(seda võib jah kõrgtehnoloogiaks pidada juba).

Need on enamuses rahvusvaheliste suurettevõtete kohalikud filiaalid, mingit lisandväärtust loovat kõrgepalgalist tootearendust kohapeal praktiliselt ei toimu. Enamuses madalapalgaliste lihtööliste poolt toimub seadmete koostamine. Kasum kanditakse nii või teisiti enamuses maksuvabalt emafirmade kaudu riigist välja. Riigile laekub ehk kokkuvõttes tööliste madalate palkade pealt veidike sotsiaalmaksu. Nad on siin, et kasutada odavat tööjõudu, toorainet, madalaid tootmiskulusid, maksuvabastusi. Kui nad ei oleks meil siis nad oleks kusagil mujal madalate tööjõukuludega Aasia, Kesk-Ameerika offshore riigis. See on enamuses madalapalgaline allhanke korras tehtav lihtöö, mis kohapealsele tootlikusele, kõrgtehnoloogia arengule ega teadmistepõhisele majandusele ei panusta praktiliselt mitte kui midagi.

Ekspordiga tähistatakse kaupade väljavedu riigist, kus kaup on toodetud seda ekspordi maht ei mõõda ega näita. Kui teiste riikide elanikud ostavad meie autosalongidest autosid, ja viivad autod riigist välja, siis ongi see autode eksport

See on vist rohkem reeksport. Iseasi kui palju paari riiuli juurdekruvimine sellele autole lisandväärtust juurde annab.

[Kilo Tango]

Muidugi, kõnekaid artikleid:
2.8% autod - huvitav, huvitav, Eestis peale üksikute Kombatite autosid ei toodeta....

Avestark, Silwi, Tarfurgo ja neid on veel kes autosid (ümber) ehitavad.

Need moodustavad kaduvväikese osa autode ekspordist. Pikem kirjutis Eesti ekspordi struktuuri probleemidest on siin: http://lhv.delfi.ee/news/4717799?locale=et

See ei muuda tõsiasja, et Eesti on edukas transiitriik.