www.militaar.net

Alban, julgeks siiski täheldada, et mitte isand Trumm polnud see, kes P-Koread kiitis, vaid hoopistükkis sealkäinu kogemusega reisikorraldaja herr Argo Schneider...Kelle jutu mina siin eelmisel poognal ühe võimaliku vaatenurgana ära tõin

Kapten Trumm kirjutas:

Mis puutub Leetu ja Valgevenesse siis 1:1 võrdlus hästi ei tööta kuna Leedu on ka elanikkonnalt üle 3 korra väiksem.

On Leedul 500 tanki ja 80 lahingulennukit (3 korda vähem kui Valgevenel)?
Leedu soomustatud lahingutehnika koosneb paarisajast M113 soomustransportöörist vähem kui 10-st relvastamata lennukist.

Wikipediast: "The military forces of Belarus are exclusively armed with Soviet-era equipment inherited from the Soviet Union."
Ma kahtlustan et Leetu NSVL lihtsalt ei jätnud 500 tanki maha, aga muidugi võin eksida ja Leedukad lollilt lihtsalt müüsid oma T-72 vanarauaks vms.

Meile on siin mitmes teemas selgeks teinud, et tankide soetushind on väike osa nende elutsükli kogukuludest.
Neid vanu T-72 tanke ei olnud vähemalt kümmekond aastat tagasi mingi probleem poolmuidu saada (vt nt Gruusia).
Küsimus on selles, kuidas ja mille arvelt neid arvukaid tehnikaühikuid ülal peetakse.
Kahtlustan, et üks allikas on hulga väiksemad personalikulud.
Energiakandjad on venelaste jaoks ammu business ja seal poolmuidu ei saa midagi (sh ka kütust sõjatehnikale).

Reisihuvilistele teadmiseks, et Välisministeerium soovitus Põhja-Korea kohta kõlab "vältige võimalusel reisimist, eriti teatud piirkondi". http://www.vm.ee/?q=node/5933

Meelde tuleb muinasjutt viiest pimedast india sandist (mingid brahmaanid olid vist), kes elevanti katsuvad ja seda igaüks omamoodi "õigesti" kirjeldab. (nagu sein, nagu toru, nagu post, jne)
Õnnelikud P-Korea linnainimesed, kes sisuliselt on eliit VERSUS viletsuses maainimesed (suurem 24-st miljonist) kellega tegelikult ei kohtuta.
Maainimeste olukorrast olla saanud vaid ähmaselt aimu bussiaknast nähtud üksiku, käepäraste vahenditega lapitud, igivana traktori põhjal.
Nad on õppinud juba lapsepõlvest rivisammul karbis käima ja mingeid suvalisi ringi töllerdamisi ei toimu. Isegi Google Earthis näha, et 24 miljoni inimese riigi kohta on tänavad autodest ja inimestest suhteliselt tühjad.

Lemet võiks tähelepanu pöörata sellele, et Valgevene kohta ei ole mina sõnagi öelnud. Minu kommentaarid kehtisid ikkagi Põhja-Korea kohta (millest ka see kogu teema muuseas).

Ja Valgevene ning Põhja-Korea ühte patta panemine kuulub hoopis teise foorumlase relvastusse - nimelt kapten Trummi. Eks see ongi üks selline (demagoogiline) võte - panna kaks omavahel äärmiselt lõdvalt seotud (mõlemad maad on selgelt vähem demokraatlikud, kui näiteks meie kodumaa) ühte punti ja siis ühe põhjal üritada saada teine paremasse valgusesse. Minu arvates ei ole demokraatlikkuse mõõdupuul Põhja-Koreal ja Valgevenel palju ühist. Neid on ikka väga raske võrrelda.

Kapten Trumm kirjutas:Energiakandjad on venelaste jaoks ammu business ja seal poolmuidu ei saa midagi (sh ka kütust sõjatehnikale).

Venemaa ja Valgevene on tolliliidus. Kuivõrd Valgevenes on naftatöötlemine suht hästi arenenud, siis ostab Valgevene Venemaalt toornaftat, töötleb selle ümber vajalikuks tooteks ja müüb maailmaturul (peamiselt Euroopas) maha. Valgevene saab toornaftat Venemaalt sõbrahinnaga, mis on umbes 36% selle tavalisest hinnast. Vastutasuks peab Valgevene Venemaale loovutama valmistoodete ekspordilt kogutud tollimaksud. Seega saab Valgevene kodumaal kasutada odavat kütust aga kaklevad pidevalt Venemaaga selle üle kui palju nad peaks Venemaale tolli maksma eksporditud toodete eest. Viimati üritasid valgevenelased teha rehepappi ja müüa lahustite nimel all kütuseid kuna selle pealt eksporditolle ei ole. Venemaa arvas teisiti ja nõudis miljardit dollarit saamata tollimaksu.

Ja Valgevene ning Põhja-Korea ühte patta panemine kuulub hoopis teise foorumlase relvastusse - nimelt kapten Trumm

Hakkame jälle otsast:

See on ka selge, et meil on kombeks igasugu valgevenede ja põhjakoreade elu demoniseerida.

Herman Simm - konkreetne isik isikukoodiga.
hermansimmid, simmid - taoliste tegelaste üldnimetus
Valgevene ja Põhja-Korea - kaks teatud diktatuuririiki.
valgevenede ja põhjakoreade - diktatuuririikide üldnimetus.

Eks see ongi üks selline (demagoogiline) võte - panna kaks omavahel äärmiselt lõdvalt seotud (mõlemad maad on selgelt vähem demokraatlikud, kui näiteks meie kodumaa) ühte punti ja siis ühe põhjal üritada saada teine paremasse valgusesse.

Demagoogiline võte on ka panna oponendi suhu ütlus, mida ta öelnud pole ja hakata seda aplombiga ümber lükkama.
Kui kui sa arvad, et ma ei tea PK ja VV vahet, siis sa eksid sügavalt.
Ühte patta panin need vaid seepärast, et mõlemad on diktatuuririigid ja minuarust kinnitavad väidet, et sellistes riikides relvajõudude osas pingutusi ei säästeta - võrreldes rõhuva enamuse demokraatlike riikidega, seetõttu väljendub diktatuuririigi eelis paremas sõjaks valmisolekus. Pingutius ei väljendu ainult SKP %, vaid ka laiemas keskkonnas, nt odavas kütuses või suletud süsteemi loomises, kus relvajõudude personalie ei konkureeri naaberiigid (nagu Eesti tööjõule konkureerivad soomlased).

alban kirjutas: Energiakandjad on venelaste jaoks ammu business ja seal poolmuidu ei saa midagi (sh ka kütust sõjatehnikale).

Muide esimene argumenteeritud seletus selle Valgevene ja Leedu kääride kohta.
Muidugi kui nende infrastruktuur on seal NSVL aegne, siis piltlikult öeldes lahtub osa sellest odavast kütusest ilma kütmiseks.
Muidugi teine teema on kohe EL aktsiisimaksud, mis korraliku tüki kütte hinnast haukavad, vähemalt Leedus.

Soome turisti vahetuid muljeid P-Koreast.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=65903098

3. Suurim vahe oleks olnud kaitsetahtes. 1941 puudus keskmisel venelasel igasugune soov Stalini eest oma elu jätta. Asjad muutusid hiljem ja see saigi Wehrmachtile saatuslikuks Venelaste tehnilise pariteetsuse (et mitte öelda üleoleku) tagas tegelikult industrialiseerimisprogramm ja selleks kasutatud orjatöö. Sama industraliseerimine oleks läbi viidud ka turumajanduse tingimustes justkui "iseenesest" palju tõhusamalt ja kiiremini, kuna riik oleks olnud rikkam juba varem, mitte selline võlgades santlaager nagu NSVL 30-datel oli. Viimane tõsiasi tingiski orjatöö vajaduse. Mitte riiklik ettenägelikkus vms.

Ainuke küsimus on, et mis see industrialiseerimise mootor oleks olnud, kui stardipositsioon on kodusõjast lagastatud vaestemaja ja endine agraarmaa.
Kui vaadata EW (Soome, Poola vms lähipiirkonna riigi - mis olid 20ndate hakul analoogsel majanduslikul positsioonil) loomuliku majanduskasvu tulemusena ülesehitatud relvajõudusid võrreldes venelastega 1939, siis polegi ju suurt midagi võrrelda, vaba ilma ainus ülekaal oligi inimeste oskustes-võimetes, relvastuse mõttes oldi venelastest kõvasti maha jäänud ja kogustest ei räägigi. Pariteet püsis senikaua, kui idanaaber jalad (jah, suhteline) alla sai. Moodsat relvastust suudeti osta näpuotsa täis ja sedagi liiga hilja. Seejuures ei saa unustada, et selle kandi väikeriikide eelarved olid juba oi oi kui koormatud kaitsekuludega, kui täna läheks kaitseminister parlamenti, et võtame kaitsekuludeks 20% eelarvest, siis vaadataks teda kui põrunut.

1941 puudus keskmisel venelasel igasugune soov Stalini eest oma elu jätta.

Vaidleks vastu. Memuaaride järgi otsustades oli 41 aastal vabatahtlikke rindele minemas rohkem kui küll.

Lemet kirjutas:

1941 puudus keskmisel venelasel igasugune soov Stalini eest oma elu jätta.

Vaidleks vastu. Memuaaride järgi otsustades oli 41 aastal vabatahtlikke rindele minemas rohkem kui küll.

Kuigi ma ei kahtle, et ka selliseid inimesi kahtlemata oli, siis kas sa siiski ei tõlgenda seda asja väga ühepoolselt ? Solonin tsiteerib oma kirjutistes ka päris paljusid memuaare, kus moraali loeti ikka täiesti olematuks.

Ja kui nüüd võtta neid riiklikutl tellitud memuaare aluseks, siis kui paljudes on mainitud Saksa rasketankide hävitamist (41. aastal). Isegi, muidu päris hästi kirjutatud, Panfilovi jutukestes oli vähemalt ühes lõigus mainitud tegevust sakslaste rasketankide vastu. Kirjeldusest ei jäänud vähimatki kahtlust, et tegu EI saanud olla Panzer IV-ga.

Solonin kipub väitma, et suurem muutus meelsuses tuli ikka märksa hiljem ju

Tegelikult pidasin ma silmas seda, et paljudes elulugudes võib lugeda väljendeid "läks sõja algul vabatahtlikult rindele". Eriti on seda olnud lugeda toonase noorsoo osas. Muidugi oleks sedasorti statistika(avalduste arv 41 aasta suvel) huvitav lugemine. Tea, kas keegi on sellel teemal uurimisi teinud ja kas üleüldse sedasorti andmed kättesaadavad on?

Kapten Trumm kirjutas:Seejuures ei saa unustada, et selle kandi väikeriikide eelarved olid juba oi oi kui koormatud kaitsekuludega, kui täna läheks kaitseminister parlamenti, et võtame kaitsekuludeks 20% eelarvest, siis vaadataks teda kui põrunut.

Sa võrdled võrreldamatuid asju. Riigieelarve osakaal SKP-st oli lihtsalt oluliselt väiksem. Kui tollal oleks sotsiaalminister läinud parlamenti jutuga, et "paneme 50% riigieelarvest sotsiaalvaldkonda", siis oleks tedagi vaadatud kui põrunut. Pealegi on kaitsekulutuste osakaal riigieelarvest Eestis praegu u. 4%.