www.militaar.net

Ah, ei ole see vahe 13. sajandiga enam eriti suur. Tallinnas oli rannik Viru väljakul, palju ta praegu eemal on? Pool kilomeetrit võib-olla?

Põhja-Eestis muutused väga suured ei ole, Lääne-Eesti ja saarte rannikul on suuremad. Mitmed järved olid merelahed, jõed kaugemale maismaale tollaste laevadega laevatatavad. Tänapäeval maa kerkinud ja ei tule selle pealegi, et madal jõgi võis olla laevatatav.

Mis jõgedesse puutub, siis praktiliselt kõikide Eesti järvede veetaset on kunstlikult langetatud. Meretaseme vahe saab midagi muuta ainult ranniku lähedal.

Maa ikka kerkib ka, nii otse mere ääres kui veidi kaugemal, see mõjutab ka jõgesid. Madalal rannikul on muutused suuremad, Saaremaa rannajoon Kuresaare kohal oli väga erinev tänapäevast, Sõrve ja Saaremaa vahelt sai laevaga läbi sõita, Haapsalu oli sadamakoht, Noarootsi oli saar.

Jaanus2 kirjutas: ↑29 Sept, 2025 20:05 Põhja-Eestis muutused väga suured ei ole, Lääne-Eesti ja saarte rannikul on suuremad. Mitmed järved olid merelahed, jõed kaugemale maismaale tollaste laevadega laevatatavad. Tänapäeval maa kerkinud ja ei tule selle pealegi, et madal jõgi võis olla laevatatav.

Laevad olid siis ka pisut teised

Jaanus2 kirjutas: ↑29 Sept, 2025 20:45Maa ikka kerkib ka, nii otse mere ääres kui veidi kaugemal, see mõjutab ka jõgesid.

Miks peaks? Kui igalt poolt kerkib, siis miks peaks jõed madalamaks jääma? Jõed-järved ju kerkivad kaasa?

Jõgede veetase sõltub ikka kõige otsesemalt sademetest ja järvede veetasemest, mis omakorda sõltub jõesängide (väljavoolu) kujust ja profiilist.

Kriku kirjutas: ↑30 Sept, 2025 7:40

Jaanus2 kirjutas: ↑29 Sept, 2025 20:45Maa ikka kerkib ka, nii otse mere ääres kui veidi kaugemal, see mõjutab ka jõgesid.

Miks peaks? Kui igalt poolt kerkib, siis miks peaks jõed madalamaks jääma? Jõed-järved ju kerkivad kaasa?

Jõgede veetase sõltub ikka kõige otsesemalt sademetest ja järvede veetasemest, mis omakorda sõltub jõesängide (väljavoolu) kujust ja profiilist.

Aastatuhandete skaalas rääkides oli oluline veetaseme muutus seotud Peipsi läbimurdega mere poole Vasknarva juurest ning Narva jõe tekkega. See pani Suur-Emajõe teistpidi voolama, tekitas Soomaa praegusel kujul ja kujundas muidu praeguse Eesti vooluveekogude võrgustiku. Peipsi ja sellega seotud Võrtsjärve veetase langes tublisti.
Ma pole geograaf ega hüdroloog, aga minu mälus paigutub see kusagile 5000 aasta taha. Kui keegi teab täpsemalt, siis heal meelel värskendan seda mälestust faktidega .

Hm, oleksoloogia vallast ja läbi tugeva huumoriprisma... paneks Naroova jõe uuesti kinni, saaks veetee Tartust Pärnusse!?

See jutt pole õige. Vt. näiteks https://onlinelibrary.wiley.com/doi/epd ... /bor.12004 Fig. 7.