www.militaar.net

See baabade taktika on küllalt ohtlik, nii saaks ka siinseid liitlasüksusi blokeerida. Mõni bussitäis nt baasi ette ja ongi jama.
Huvitav, et lahendusena ei juletud kasutada Ukrainas isegi veekahureid/pisargaasi või šoki/heligranaate.

Meenub üks video, kus vist maikuus lasti siis ka paari sellist "oksad laiali käivat ahvi". Baabadega tegu polnud. Peale seda vist ka vähenes selline blokeerijate mass.

Teine asi, mida pole märganud mainitavat. Kui on infot kavandatava provokatsiooni kohta, siis tuleb see info kohe paisata rahvusvahelisse meediaruumi.
Näiteks sitikad planeerivad tulistada linna X ja süüdistada selles hiljem Ukrainat. Siis seda infot kedrata. Muidugi välistab see siis lähimal ajal sellise provokatsiooni.
Eesti puhul ma küll kardan, et sellised järeldused tehakse ise läbi vigade, mitte ei käituta juba Ukraina kogemuste põhjal...

Baabadega tegelemiseks pole vaja hakata tingimata mingeid massimõrvu sooritama. Armee kolonni lõpus peaks lihtsalt tulema politseiüksus mis sellise blokiga kokku puutudes paneb kõigil kohalolijatel käed raudu, laeb nad kiirelt siniseks võõbatud bussidesse, ning üheotsapilet D-terminali. Paari sellise haarangu järel kaovad baabad ära. Ukrainas need blokid toimisid sest armeekolonnidel polnud mingeid viise nende baabadega tegelemiseks peale massimõrva, milleks neil valmidust polnud.

Poti soldat kirjutas:Baabadega tegelemiseks pole vaja hakata tingimata mingeid massimõrvu sooritama. Armee kolonni lõpus peaks lihtsalt tulema politseiüksus mis sellise blokiga kokku puutudes paneb kõigil kohalolijatel käed raudu, laeb nad kiirelt siniseks võõbatud bussidesse, ning üheotsapilet D-terminali. Paari sellise haarangu järel kaovad baabad ära. Ukrainas need blokid toimisid sest armeekolonnidel polnud mingeid viise nende baabadega tegelemiseks peale massimõrva, milleks neil valmidust polnud.

Mõte on hea, kuid reaalsus VÕIB olla teistsugune. Ukraina kogemus näitab, et politsei peale (alati) loota ei saa.

1. Alluvuse probleemid. Kas politsei (Sisemin.) hakkab täitma sõjaväe (Kaitsemin.) väga ebameeldivaid käske? Seda eriti juhul kui sõjaseisukord pole kehtestatud. Ja nii oli/on see konflikti algetapil.

2. Lojaalsuse probleemid. Tuleb meeles pidada, et politseinikud on peamiselt kohalikud ja seepärast tekib neil paratamatult probleem kelle poolt olla. Kas olla keskvõimu poolt või olla lojaalne oma "majanaabrite" suhtes. Kõige tõenäolisem lahendus on see, et politseinikud valivad mittemidagitegemise. See tähendab, et tegutsemisvõimelised on kas politsei eriüksused või politseinikud, kes tegutsevad väljaspool oma "koduterritooriumi".

Ilmselt on veel probleeme politsei kasutamisel niisugustes situatsioonides. Kaitseväele instruktsioonide väljatöötamisel peab lähtuma sellest, et väeosa on üksi ning peab selle situatsiooniga oma jõu ja vahenditega toime tulema.

Järgmine õppetund: Lääne (vähemalt Euroopa) heidutus ilma tegeliku valmiduseta oma sõnade taga jõuga seista ei maksa Kremli silmis sentigi.
Ukrainas jätkuvad endiselt lahingud, lahingutegevust jätkasid eelkõige sepakad ning UKR on keeldunud täitmast kokkulepet raskerelvastuse tagasi tõmbamise kohta.

MMX kirjutas:...
Ilmselt on veel probleeme politsei kasutamisel niisugustes situatsioonides. Kaitseväele instruktsioonide väljatöötamisel peab lähtuma sellest, et väeosa on üksi ning peab selle situatsiooniga oma jõu ja vahenditega toime tulema.

Eesti Politseil ja Ukraina miilitsal on oluline vahe. Alustades juba sellest, et Eesti Politseil on kogemus sedalaadi konfliktiga 2007 aastast ja siis ei hoitud jõudu sealt, kus oli vaja seda näidata.

Teiseks see omade värk:
1. Esiteks ei ole nende "baabade" hulgas selgelt omasid.
2. Politsei tegeleb igapäevaselt "omadega"
3. Kriisipiirkonda saadetakse politseinike ka muudest Eesti osadest

Alluvuse teema:
Minu teada saab siseminister oma käskkirjaga ajutiselt anda politseiüksusi mingi muu jõustruktuuri alluvusse. Kui see ka nii ei ole, siis tehakse väike ringiga käsuliin aga asi saadakse toimima. Baabade raadioside häirimise võimes ma kahtlen.

Vedamine - esialgu ei pea neid kuhugi vedama. Piisab hunnikust käeraudadest, millega aheldatakse osa seltskonnast lähima puu külge - ülejäänu jookseb ise laiali.

Oluline on resoluutne, ühene ja vajadusest lähtuv käitumine, mis vastuvaidlemist ei kannata, kuid mille käigus ei kasutata ebavajalikku vägivalda (otsetuld rahvamassi pihta). Politsei peab tegutsema kaitseväelaste kaitse all, kellel on luba vajadusel tuli avada.

Kaks peamist ja üldisemat asja, mida Ukraina on õpetanud.

Esiteks, igasugune ex-Nõukogude/vene tehnika ja varustus peaks olema EKVs välistatud.

Teiseks, on ümber lükanud müüdi, et venelane pole valmis/võimeline sõdima oma elukohamaa eest Venemaa ja selle armee vastu.

tommy kirjutas:Kaks peamist ja üldisemat asja, mida Ukraina on õpetanud.

Esiteks, igasugune ex-Nõukogude/vene tehnika ja varustus peaks olema EKVs välistatud.

Teiseks, on ümber lükanud müüdi, et venelane pole valmis/võimeline sõdima oma elukohamaa eest Venemaa ja selle armee vastu.

Bingo!

Siiski tehnika osas teeksin erandi mingi logistilise ja toetustehnika osas. Küll aga lahingutehnika koha pealt 100% nõus.

pagan kirjutas:See on siin on õppetundide loetelu ja viidete teema. Hilisema haldamise huvides võimalikult kontsentreeritud kujul.

Kui viidet pole juures siis oma isiklikud targutused võiks jätta ütlemata või öelda seda kusagil mujal.

Vene keele oskajatele väga hea ülevaade 9.mail 2014.a Mariupolis separatistide poolt initsieeritud konfliktist: https://globeukraine.wordpress.com/2015 ... %80%d0%b8/

Oluline on mõista, et taolised "spontaansed meeleavaldused" on võimalik käivitada kasutades vaid mõnda väikesearvulist gruppi. Seega on taas vajalik ülim kiirus ja otsustavus, et takistada olukorra eskaleerumast. Samuti tuleb leida moodused rahvuste vastandamise takistamiseks.

Ukraina on õpetanud ka seda, et raske toetusrelvastus peab kätte saadav olema igal pool ja kõik üksused peavad saama seda kasutada.
Mida Eesti paraku kõige kallemaid masinaid ostes ealeski ei saavuta.
UKR logisema kippuva armee naha on täna suuresti päästnud massiline nõuka päritolu raskerelvastus, mida on jätkunud piisavalt.
See pole lubanud separatistidel saavutada tuleülekaalu ega arendada edu, vaid sõda on takerdunud paigal tammumiseks.
Eriti laostavat mõju igasugustele paramilitaaridele on osutanud laialt levinud reaktiivsuurtükisüsteemid Grad.
Ka pole kinnitamist (taaskord) leidnud hirmujutud veetava suurtükiväe kiirest hävitamisest.

Lisaks veel - rohkearvuline nõukogude päritolu (ja enamasti ka nõuka aegse laskemoonaga) UKR õhutõrje on hoidnud VF lahingulennukitel nina mättas ja pole lubanud (analoogne protsess on ka vastupidises suunas) päris nahhaalselt asuda läbi viima maavägede lähiõhutoetuse (CAS) operatsioone.

MMX kirjutas:

Poti soldat kirjutas:Baabadega tegelemiseks pole vaja hakata tingimata mingeid massimõrvu sooritama. Armee kolonni lõpus peaks lihtsalt tulema politseiüksus mis sellise blokiga kokku puutudes paneb kõigil kohalolijatel käed raudu, ...

Mõte on hea, kuid reaalsus VÕIB olla teistsugune. Ukraina kogemus näitab, et politsei peale (alati) loota ei saa.
1. Alluvuse probleemid. Kas politsei (Sisemin.) hakkab täitma sõjaväe (Kaitsemin.) väga ebameeldivaid käske? Seda eriti juhul kui sõjaseisukord pole kehtestatud. Ja nii oli/on see konflikti algetapil.
2. Lojaalsuse probleemid. Tuleb meeles pidada, et politseinikud on peamiselt kohalikud ja seepärast tekib neil paratamatult probleem kelle poolt olla. Kas olla keskvõimu poolt või olla lojaalne oma "majanaabrite" suhtes. Kõige tõenäolisem lahendus on see, et politseinikud valivad mittemidagitegemise. See tähendab, et tegutsemisvõimelised on kas politsei eriüksused või politseinikud, kes tegutsevad väljaspool oma "koduterritooriumi".
Ilmselt on veel probleeme politsei kasutamisel niisugustes situatsioonides. Kaitseväele instruktsioonide väljatöötamisel peab lähtuma sellest, et väeosa on üksi ning peab selle situatsiooniga oma jõu ja vahenditega toime tulema.

Tegelikult on meil seadusega asi paigas, sest
1) osa kaitseliitlastest on abi-politseinikud, ja
2) sõjaväepolitseil on seadusega antud õigus kasutada politsei erivahendeid - gaas, kumminui, kilp, käerauad.

Peamiselt on asi kinni planeeritud tegevuskavast, väljaõppes ja otsusekindluses.

Kapten Trumm kirjutas: Ka pole kinnitamist (taaskord) leidnud hirmujutud veetava suurtükiväe kiirest hävitamisest.

Lisaks veel - rohkearvuline nõukogude päritolu (ja enamasti ka nõuka aegse laskemoonaga) UKR õhutõrje on hoidnud VF lahingulennukitel nina mättas ja pole lubanud (analoogne protsess on ka vastupidises suunas) päris nahhaalselt asuda läbi viima maavägede lähiõhutoetuse (CAS) operatsioone.

Kas esimese põhjuseks pole mitte see, et õhuväge seal konfliktis peaaegu ei kasutata või kasutatakse väga vähe? Ning kuulda pole olnud just VF lahinglennukitest. Vastupidi - need ei ole konfliktis üldse osalenud. Paar väidetavalt lennukorda saadud isendit olla pärit Donetski obl territooriumil asunud muuseumeist ja asutistest.

Midagi võiks ehk väita nõuka aegse õhutõrje efektiivsusest Ukraina lennuväe tõrjumisel, aga tegelikult ei ole ka Ukraina lennukite lendudest viimasel ajal eriti mingit juttu olnud. Ja kaasaegsed droonid neil kahjuks puuduvad.

Üks keiss vist oli, kus UA lennuk lasti MIG-29 poolt alla, aga see lennuk asus Vene õhuruumis.

ATO käigus suruti sepakate/VF ÕT vahenditega UKR lennuväe tegevus maha. Oma osa mängis siin ka UKR lennuväe napp relvade arsenal, mis nõudis täpseks kasutuseks kõikvõimalike ÕT vahendite tule alla minekut. Õhus venelastel midagi enam karta polnud (tegelikult poleks ka siis olnud, kui mahasurumist poleks olnud, sest UKR lennuvägi pole VF omale eriliseks vastakseks).
Ometi ka kriitilistel momentidel pole tähendatud UKR vägede ründamist vene lennuväe poolt. Miks? Üks põhjus on kindlasti teatud õhutõrjevahendite paigutamine sõjapiirkonda ja selle avastamine vene signaaliluure poolt. Taoline liigutus oleks äärmiselt loogiline. Kui sul S-300 ja Bukid eetris on, siis Su-25ga maavägesid toetama minna võib päris ohtlik olla, seda enam, et UKR territooriumi kohal alla tulistatud viisnurkadega lennuk on kui taeva kingitus UKR propagandale. Kuna allatulistamise oht on kõige, siis venelased UKR õhuruumi ei kipu (sama ka UKR kohta).

Kapten Trumm. Eestis alaliselt resideeruva Rootsi-soomlase arvamus nõukaaegsest portatiivsest TT relvastusest. Sõdib polk Azovis.

I myself have been fortunate enough not having to engage any tanks. But as we all know, as far as infantry goes, most of our AT-weapons are more for self-defence rather than offensive ones. And especially since most russian tanks are hoarding ERA-plates - strike the tracks, get the hell out of dodge and if possible let artillery do the rest.

There have been some use of IED's for this matter here as well. Some guys here blew a T-72 to kingdom come in August, but it was before I arrived so cant say much about it.

http://maanpuolustus.net/threads/diskus ... pant.4088/

ATO käigus suruti sepakate/VF ÕT vahenditega UKR lennuväe tegevus maha. Oma osa mängis siin ka UKR lennuväe napp relvade arsenal, mis nõudis täpseks kasutuseks kõikvõimalike ÕT vahendite tule alla minekut. Õhus venelastel midagi enam karta polnud (tegelikult poleks ka siis olnud, kui mahasurumist poleks olnud, sest UKR lennuvägi pole VF omale eriliseks vastakseks).
Ometi ka kriitilistel momentidel pole tähendatud UKR vägede ründamist vene lennuväe poolt. Miks? Üks põhjus on kindlasti teatud õhutõrjevahendite paigutamine sõjapiirkonda ja selle avastamine vene signaaliluure poolt. Taoline liigutus oleks äärmiselt loogiline. Kui sul S-300 ja Bukid eetris on, siis Su-25ga maavägesid toetama minna võib päris ohtlik olla, seda enam, et UKR territooriumi kohal alla tulistatud viisnurkadega lennuk on kui taeva kingitus UKR propagandale. Kuna allatulistamise oht on kõige, siis venelased UKR õhuruumi ei kipu (sama ka UKR kohta).

Täna tegeleb Ukraina õhuvägi aktiivselt vastaste portatiivse ja statsionaarse ÕT "küsimusega".
Lennukeid moditakse, lennatakse õppelende jne.
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... gi#p404057