Ole nüüd! Kremlile alluvad meediakanalid seda kunagi ei avaldaks. Tegemist ei ole siiski Venemaa mainstream saidiga. Newsru.com kuulub USA-s registreeritud "New Media Internet LLC" kompaniile ja selle omanik peaks olema eksiilis elav endine Venemaa meediamagnaat Vladimir Gusinski, keda Huilo taga kiusas. Tagakiusamine algas sellest, et Gusinski ei soovinud telekanali NTV infopoliitikat Kremliga kooskõlastada.
Vaatasin muide seal artiklis mainitud Savik Shusteri saadet, mis vändati 2 päeva tagasi, kui sõlmiti relvarahu. Postitan siia olulisemad väljaütlemised selles saates (tõlge ei ole päris 1:1, edastan kokkuvõtlikult seda, mida üks või teine selles saates soovis oma esinemistega öelda):
Kuidas satuvad Venemaa sõdurid Ukrainasse?
Lev Shlosberg: Need, kellega mina vestlesin (Pihkva dessantnikud), väitsid, et neid peteti. Neile tõesti öeldi, et neid saadetakse õppustele aga saabudes Rostovi oblasti, me veel täpselt ei tea, kuidas see oli juriidiliselt tehtud, teavitati neid, et neil on uus leping, mille alusel nad ei ole enam Venemaa regulaarväelased vaid vabatahtlikud. Antud lepingust polnud võimalik kuidagi keelduda, kuna lepingulises tegevteenistuses olev sõdur võib lahkumisavaldust või ettekannet lepingu ülesütlemiseks esitada ainult Pihkvas, kus asub diviisi juhtimine ja see, kes õppuste tsoonis eirab käsku, muutub desertööriks. Samuti ei teadnud nad, mis neid ootab ees Ukraina territooriumil, et seal on reaalne sõjategevus ja reaalne oht elule ja et neil tuleb võidelda, mis sest, et nõrga ja alles arenemisjärgus oleva, kuid siiski Ukraina armeega. See, mida nad esimestel päevadel Ukrainas kogesid, oli nende jaoks šokk, sealhulgas ka informatsiooni šokk, sest see, mida näitavad Venemaa uudistekanalid, ei lange kokku tegelikkusega. Sarnaseid Ukraina saateid (nagu näit. Shuster Live) Venemaa telekanalid ei edasta. Need, kes sealt eluga tagasi tulevad, tunnevad, et neid on reedetud. Olgu nad siis kaadrisõdurid või ohvitserid - sõda on nende jaoks kutseala, töö. Nad on valmis sõdima ausalt. Kui neile öeldaks, et Venemaa on Ukrainale kuulutanud sõja, siis nad lähevad ja sõdivad avalikult aga mitte sellisel kujul nagu seda praegu tehakse - varjates, valetades, vahetades oma vormi ja maskeerudes ennast vabatahtlike nime all, lisaks veel need langenud sõdurite salajased matused jne. See kõik on muutnud sõjaväelaste meelt ja nad on hakanud pöörduma meile poole. Nad edastasid mulle need vestluse salvestised lootusega, et nende avalikustamine võib peatada selle sõja. Üldine meeleolu armees on viimase 10-ne päeva jooksul radikaalselt muutunud. Ka Putin on juba aru saanud, et armee sellisel kombel sõdida ei taha.
Miks vaikivad hukkunute omaksed?
Lev Shlosberg: Nad loomulikult saavad aru, kus inimene on surma saanud, kuid nad ei ole päris valmis arutama kõike seda detailselt. Reeglina on sellises perekonnas sõjaväelane ainuke pere toitja, ainus põhisissetulekuga inimene, kes peab ülal teisi pereliikmeid. Venemaal on olemas nn. "sõjaväeline hüpoteek", spetsiaalne eluaseme võimaldamise programm, mida saab kasutada ainult lepingulises tegevteenistuses olev sõjaväelane. See "sõjaväeline hüpoteek" kehtib seni, kuni sõdur teenib. Kui sõdur lahkub omal soovil, siis lõpetab Kaitseministeerium ka korteri eest raha maksmist. Toitja kaotanud peresse tuleb väeosa komandör ja teatab, et tema abikaasa on surnud ja lisab, et nad on nõus maksma talle raha ja igati aitama eluasemega, kuid seejuures "peab ta teadma", et tema abikaasa ei surnud Ukrainas ja tema surmatunnistusele märgitakse "majapidamisgaasi plahvatus"... See on loomulikult hukkunu omastele väga alandav aga vaatamata sellele nad alistuvad ja võtavad selle pakkumise vastu, kuna ei soovi lastega sattuda tänavale. Need on õnnetud inimesed. Ma ei hakkaks selliseid inimesi hukka mõistma.
Kas Putin tahab tegelikult vaherahu?
Boris Nemtsov: See vaherahu ei saa kesta pikalt, sest Porošenkol ja Putinil on absoluutselt erinevad eesmärgid. Porošenko eesmärk on säilitada riiki, säilitada Ukraina territoriaalset terviklikkust. Putini eesmärkideks on aga jagada seda riiki erinevateks osadeks, luua selles marionettriiki Novorossija ja sealtkaudu maismaa koridori Krimmiga. Lisaks tahab Putin Ukraina konflikti kaudu näidata oma rahvale ka seda, et mis võib juhtuda nendega, kes julgeb Brüsseli poole vaadata ja minna tänavale ja kukutada varganäost presidenti (Janukovõtš). Sellise antikriminaalse revolutsiooni eest tuleb Ukrainat karistada, nii et keegi ei julgeks samasugust asja korraldada Moskvas või kuskil mujal Venemaa pinnal. Putin üritab ka kõigest väest õõnestada Ukrainas oktoobrikuus toimuvaid parlamendivalimisi. Kurnata Ukrainat sedavõrd, et see ei suudaks astuda Euroopa teele. Kui Ukrainal lasta tema plaanid segamatult ellu viia, siis see on katastroof putinismile.
Kuidas ta suudab Krimmi annekteerimist hiljem õigustada, kui Ukrainal hakkavad peale Euroopa Liidu suunas liikumist asjad paremuse poole minema, Krimmil aga jääb majandus soiku. Seda ei tohi juhtuda.
Kui Putin tahaks tõesti rahu, siis ta viiks oma sõjaväe Ukrainast välja.
Lev Shlosberg: Putini ambitsioonid on selged. Putin on sügavalt "nõukogude inimene". Ta tahab taastada suurt Nõukogude Liidu sarnast riiki 21 sajandil. Ta ei saa aru, et seda pole võimalik teha ja ta üritab tuua seda pilti, mis on tema peas, reaalsesse maailma.
Mille jaoks on Putinile vaja siis seda vaherahu?
Andrei Sentšenko (ülemraada Ilovaiski tragöödia uurimiskomisjoni esimees): Putin kasutab seda protokolli ja vaherahu selleks, et Venemaal kuidagi tugevdada oma positsiooni. Hetkel ta vajab hingetõmmet sisepingete maandamiseks, suruda maha mingil moel ühiskonnas ja sõjaväes tekkinuid vastakaid meeleolusid.
