www.militaar.net

Patsifism ei ole sama, mis sõjaväevastasus

jah, tean. Kasutasin siin lihtsalt argumenteerimisel Trummi enda sõnavalikut.

Ma nii jooksvalt küsin täpsustuseks üle, et, keda auväärt Trumm facebooki ja twitteri pehmode all silmas peab? Kas inimesi, kes kasutavad Facebooki ja Twitterit? Või inimesi, kes küll kasutavad Facebooki ja Twitterit, kuid ei suuda mistahes valitud hetkel KVKT-1 testi positiivsele tulemusele sooritada? Või neid inimesi, kes küll kasutavad Facebooki ja Twitterit, kuid pole 50 kilose kandamiga kilomeetritki läbinud?

Ära mängi lolli, saad küll aru.
Jooksvaks täpsustuseks - silmas on peetud neid tänapäeva saamatuid noori, kelle elu möödub suures osas arvuti taga ja kes levitavad selliseid imelikke arusaamu, justkui sõda toimub küberruumis ja riiki on võimalik vallutada küberrünnakuga. Need kes on kosmopoliidid ja loovad tohutult väärtusi.

Kas seda küberkaitset saab võrrelda niivõrd regulaararmee sõjaaja tegevusega. Tänapäeva ohud võivad tuleneda ka mujalt kui üheselt mõistetavast suunast ja ettearvatava põlisvaenlase poolt.
Aina enam elust ja sidest kolib internetti, kui ma ei eksi siis ka järgmise põlvkonna mobiilside ei ole enam eriline kõneside vaid kõne käib läbi interneti.
Juba lähitulevikus võib olla võimalik olukord, kus küberrünnak, olgu pahatahtlik viirus või naaberriigi või riikide kodanikualgatuse korras organiseeritud meie serverite ülekoormamine, võib põhjustada interneti mahakukkumise, kus telefonid on tummad, pangad kinni, uudiseid ei saa lugeda, militaar.net tumm jne-jne. Ei imestaks, kui ilma internetita on ka tänapäeval raadiojaamad ja telekad tummad, kas ajalehtede väkaandmine toimib ilma internetita ? See võib igapäevast elu päris olulisel määral häirida. Häirida kiiremini ja rohkem, kui näiteks ÜRO&USA kehtestatud majandussanktsioonid
Küberkaitse raames võib teha ettevalmistusi sellisteks olukordadeks, kuidas halvimat vältida, kuidas rünnaku alla sattudes end kaitsta, kuidas kahjusid minimiseerida, kuidas kahjustatud sõlmesid taastada (mis liinid kinni pöörata, mida esmajärjekorras taastada jne). See tulebki süsteemselt läbi mõelda, planeerida, olulised asjad eristada ebaolulisest, harjutada, teha tegevusplaane jne.

Internetiga on lugu selline, et see, mida me hirmsaks innovatsiooniks oleme harjunud pidama, võib osutuda tegelikkuses pea boamao haardesse pistmiseks - liigne internetist sõltuvus on selgelt KA Eesti haavatavus ja imelik oleks, kui põlisvaenlane seda ära ei kasutaks. Kindlasti kasutab. Sestap PEAB olema elu korraldatud ka nii, et ei tekiks eluohtlikku kaost, kui netti pole.

Teine asi miks on vaja küber-ajateenistuse (elik indiviidi vastupanuvõime seisukohast lollimängimise) asemel mingit kasvõi lühiajalist sõjalist teenistust on see, et inimesed kogeks kui vähe on vajalik tegelikult täitsa normaalselt ära elamiseks. Tänases e-teenuste, shopingutemplite jne rägastikus kipub see ununema. Ei pea e-poest digiretseptiga vitamiine või dormeo madratsit tellima, Eestimaa männimetsa sammal on vägagi pehme ning jõhvikamarjad mitte väiksema C-vitamiini sisaldusega - aeg ajalt peaksid kõik eestimaalased selle järgi proovima, oleks vähem virisemist sita ilma ja märgade sokkide üle.

Kui su naaber on üks ajaloo suuremaid kakupunne (tasub vaid vaadata, kuidas Venemaa territoorium on selliseks saanud kui see praegu on), siis peab kasteet peos olema, püstol sokisääres ja üht teist veel kaasas.

Aamen - aga just taoliste asjade tõhusat tarvitamist eri sõjalistel kursustel EKJ-s ka õpetatakse.....

Ja ei, motivatsiooni ei kasvata eriti edukalt sunniviisiliste meetoditega

Pole mõtet ette kujutada, et üks keskkoolilõpetajast tattnina omab selget ülevaadet, mis on vajalik ja mis mitte.
Kujutan ette, et N. armeesse saadetud oleks tollal valiku olemasolul minemata enamikus jätnud.
Ometi on nad täna meelsusuuringutes üks põhilisi (aja)teenistussüsteemi toetajaid. Huvitav miks?
Näe, tarkus jõudis hiljem kohale...

Sõjandusajaloos on olnud erinevaid võidukate strateegiate kirjeldajaid. Nüüd oleme siis jõudnud küberini.

Õpetada noortele meestele taktikat, millega sõdida sõjas, mida ei tulegi, on ressursside raiskamine. Kui Eesti satub kunagi konflikti, on see konflikt, millega kaasnevad küber-, energia-, majandus- ja propagandarünnakud. Kui Eestimaa pojad õpivad 20. sajandi taktika aluseid, ei aita see suurendada Eesti suutlikkust ennast kaitsta. Selle asemel peaks Eesti andma noortele meestele võimaluse osaleda valitsuse rahastatavas üheksakuulises IT-programmis. Mõistagi võiks selline programm olla mõeldud ka noortele naistele.

Strategic bombing of civilian targets from the air was first proposed by the Italian theorist General Giulio Douhet. In his book The Command of the Air (1921), Douhet argued future military leaders could avoid falling into bloody World War I–style trench stalemates by using aviation to strike past the enemy's forces directly at their vulnerable civilian populations. Douhet believed such strikes would cause these populations to force their governments to surrender.[52][53][54]

Douhet's ideas were paralleled by other military theorists who emerged from World War I, including Sir Hugh Trenchard in Britain.[55][56] In the interwar period, Britain and the United States became the most enthusiastic supporters of the strategic bombing theory, with each nation building specialized heavy bombers specifically for this task.

http://en.wikipedia.org/wiki/Aerial_warfare

Influenced by Jomini’s principles of strategy, he argued that in the coming wars, control of the sea would grant the power to control the trade and resources needed to wage war. Mahan’s premise was that in the contests between France and Britain in the 18th century, domination of the sea through naval power was the deciding factor in the outcome, and therefore, that control of seaborne commerce was secondary to domination in war. In Mahan’s view, a country obtained "command of the sea" by concentrating its naval forces at the decisive point to destroy or master the enemy’s battle fleet; blockade of enemy ports and disruption of the enemy's maritime communications would follow. Mahan believed that the true objective in a naval war was always the enemy fleet.

http://en.wikipedia.org/wiki/Naval_strategy

Pole mõtet ette kujutada, et üks keskkoolilõpetajast tattnina omab selget ülevaadet, mis on vajalik ja mis mitte.
Kujutan ette, et N. armeesse saadetud oleks tollal valiku olemasolul minemata enamikus jätnud.
Ometi on nad täna meelsusuuringutes üks põhilisi (aja)teenistussüsteemi toetajaid. Huvitav miks?
Näe, tarkus jõudis hiljem kohale...

See ongi sinu häda et sa tahad kõike saavutada jõuvõtetega ja vägisi. Sest kui jõud on taga, siis annab kana ka mesipuusse suruda. Aga me ei ela diktatuurirežiimis. Meil on vähe teistsugune ühiskond kus tuleb teha nii, et see keskkooli lõpetav noorsand (ei saanud tattninaga jälle end välja elamata jätta, mis?) ise tahaks sinna, antud näitel siis ajateenistusse, minna. Vaata, see on vähe peenem värk ja nõuab pisut rohkem mõtlemist. Nõuab ka austust inimese vastu kellel on sinust erinev arusaam maailma asjadest. Kes on võibolla oluliselt noorem sinust ja kellel on vähem elukogemust. Millal kahes ülikoolis käinud foorumlane selle lihtsa asjani jõuab?

Üldiselt kipub keskmine statistiline lihakeha olema just täpselt sedapalju laisk kui tal olla lastakse. Nii et mõningane represseerimine ÕPPIMISE JUURES on paratamatu. Muideks, seda on tähendanud ka mitmed hariduskorüfeed, meil siin viimati vist Prantsuse Lütseumi direktor. Kes väitis sõna-sõnalt, et ÕPETAMINE OLI, ON JA JÄÄB REPRESSIIVSEKS TEGEVUSEKS!!!

Just - õppimise juures ehk juba õppides. Õppima suundumine/eriala valik (kaitseväkke teenima asumine) peaks tulenema ikka pisut ka sisemisest soovist.

Jah ma olen ka üsna veendunud, et Eesti oludes ei saa me kohustuslikust ajateenistusest loobuda. Siiski pean ma oluliseks, et tegeldaks noorte motiveerimisega juba enne, kui aeg teenistuseks kätte jõuab. Ja ma pean silmas just sisulist motiveerimist, mitte jõuvõtteid. Olen ka üsna kindel, et ajateenistuseks tervislikel põhjustel mittekõlbulike noormeeste ja praeguse madala motivatsiooni vahel on väga otsene seos. Eesmärk peaks olema siiski see, et võimalikult paljud läbiksid kohustusliku ajateenistuse kibeledes ise sinna minema, ning võimalikult vähesed teeksid seda vastumeelselt.

Ja muidugi ei saa mainimata jätta, et kui meil on suur hulk motiveeritud noori tahtmas ajateenistust läbida, siis tuleb seda ka kõigile pakkuda. Ja pakkuda selliselt, et see vastaks nende ootustele, oleks väärikas ning kasvataks meile kõrge moraaliga reservarmee.

Siin oleme vist ühte meelt, et seda kogemust tuleks pakkuda kõigile või vähemalt suurele enamusele. Ja kui kõigile NATO brigaadi tasemel andmiseks ressurssi ei jätku, siis on olemas terve plejaad odavamaid võimalusi ja kui aus olla, siis ka "kaitses" olulisi auke, mida vähemalt esialgu selline rahvas täita võiks (näiteks seesama tsiviilkaitse). Kui teatud "odavamad võimalused" on piisavalt tõhusad, et hoida maailma võimsamat riiki 10a mittevõidetavas sõjas, siis kas me oleme piisavalt rikkad, et selle võimaluse peale sülitada?

Ja muidugi ei saa mainimata jätta, et kui meil on suur hulk motiveeritud noori tahtmas ajateenistust läbida, siis tuleb seda ka kõigile pakkuda. Ja pakkuda selliselt, et see vastaks nende ootustele, oleks väärikas ning kasvataks meile kõrge moraaliga reservarmee.

Tegelikult on meil teenistus täiesti tasemel, kuigi kindlasti - paranemisruumi on igal pool ja teenistuses käijad on läbilõige ühiskonnast, kes on vingur ja hädavares gümnaasiumis, on ka vingur teenistuses ja talle on kõik s***, paku või Rangeri kursust talle. Kes on positiivse meelega, see ei virise ja meenutab ka pärast hea sõnaga.

Ja ma pean silmas just sisulist motiveerimist, mitte jõuvõtteid.

Ainetu teemaarenuds, kuitahes osava motiveerimisega ja riikliku sunnita tuleb kokku võibolla 1/3 sellest, keda vaja on ja võibolla vähemgi. Täna on muide vabatahtliku mineku üks põhjus "saada kaelast ära".

Olen ka üsna kindel, et ajateenistuseks tervislikel põhjustel mittekõlbulike noormeeste ja praeguse madala motivatsiooni vahel on väga otsene seos.

Ära ole kindel, mida sa ei tea. Gümnaasiumi 11 klassi tüübid, 10 kilo seljas on 10 km jalgsi astumise järel enamvähem "kumm tühi". Enam kui kord nähtud. KV-lased, kes ajateenijatega kokku puutuvad igapäevaselt, võivad seda kindlasti kinnitada.

Minu isikliku kogemuse (kuuldu) põhjal on need, kes sunniga vene kroonu aeti, valmis täna relva vajadusel kätte võtma ja on täna tõsised üldise teenistuse pooldajad. Slangivad aga just need, kellel seda valikuvabadust antud on. Seletaks nii, et esimestel on hästi selgeks tehtud sõna "kohustus" tähendus, teistel on sellest tänu lõdvale koolikorrale, sisulise vastutuse puudumisele ja töösse uppunud vanematele sellest üsnagi ähmane ettekujutus.

Meil oli hiljuti üks personalikonkurss, kus kandideerijaid oli vanuses seinast seina. Nooremad, vabas Eestis kasvanud lontkõrvadest ei suutnud ükski isegi vestluse kellaajaks kohale ilmuda (rääkimata korrektsest riietumisest), samas vanemad mehed olid ikka lipsu ette sidunud ja nende järgi võis kella õigeks panna. Jälle see sõna "kohus" ja "kohustus"......valisimegi välja 55se mehe, korralk, täpne, korrektne, lausa rõõm tööd teha...

Meil oli hiljuti üks personalikonkurss, kus kandideerijaid oli vanuses seinast seina. Nooremad, vabas Eestis kasvanud lontkõrvadest ei suutnud ükski isegi vestluse kellaajaks kohale ilmuda (rääkimata korrektsest riietumisest), samas vanemad mehed olid ikka lipsu ette sidunud ja nende järgi võis kella õigeks panna. Jälle see sõna "kohus" ja "kohustus"......valisimegi välja 55se mehe, korralk, täpne, korrektne, lausa rõõm tööd teha...

Äkki Sa tõlgendad olukorda valesti, äkki meil on tööpuudus lihtsalt struktuurne ja noorte osas ongi ainult ludrid alles, samas kui vanema kontingendi hulgas töötus on enam levinud? Või...

Ma ei mõista seda hala noorte pärast. Töötan ise noortega, ja mitte nende kõige kergematega ja ei saa küll öelda, et ma noorsoo pärast ahastuses peaks olema. On kehaliselt nõrkasid, et minusugusele IT- asjanduses pika puuga ära panevad ja kehaliselt tublisid, isegi, hmm, ilusaid, kes oma potentsiaali lihalike rõõmude hankimiseks kasutavad. On asjalikke ja vähem asjalikke, nagu ühiskonnas üldiselt.

Muuseas, esimest korda ilmselt ajaloo jooksul oleme jõudmas ajastusse, kus noored ongi mõnes asjas targemad, kui ehk vaid kümme aastat vanemad. Varem on noortel ainult see ettekujutus, et lubjakad ei tea midagi, aga nüüd vähemalt tehnoloogia osas nii ongi. Kuidas see maailma muudab, me ei tea.

Selleks vist ongi ajateenistus, et siis õpetada ja harjutada. Pole mõtet naaksuda 11.-klassi tegelaste kallal, kes ennast pealegi eriti siin foorumis isiklikult kaitsmas pole. Ja lapsed ja noored on üsna palju vanemate ja ühiskonna nägu, peegeldavad ühiskonna väärtusi, mida hoiavad ülal just parimas tööeas 40. aastased.

Ja ma pean silmas just sisulist motiveerimist, mitte jõuvõtteid.

Ainetu teemaarenuds, kuitahes osava motiveerimisega ja riikliku sunnita tuleb kokku võibolla 1/3 sellest, keda vaja on ja võibolla vähemgi. Täna on muide vabatahtliku mineku üks põhjus "saada kaelast ära".

Nõus. Mina astusin vabatahtlikult teenistusse just selle kaelast ära saamise pärast. Ajateenistuses tekkis asja vastu ka kerge huvi ning olin isegi kaader ennem kui tsiviilelus haridust jätkasin. Mind nt ajavad küll vihale endised gümnaasiumikaaslased kes arstlikus järsku "haigeks" jäid ning isegi uhkustavad et kuidas teie imelikud (meie lennust läksid umbes pool meestest teenistusse, pool praagiti välja) küll sinna vahele jäite. Kusjuures need "haiged" on need samad kes täiesti rahuldavalt läbisid tollesama eelnevalt mainitud NATO testi- ei surnudki keegi ära. Ütleme, et traditsioonilises 300 skaalas jäid sinna 200-230 punkti vahemikku. Oleks tahtnud näha, kui kiirelt "astmad" jms üleöö tekkinud hädad oleks Pühast Vaimust terveks ravitud kui nt alternatiiv täisteenistusele oleks olnud asendusteenistus vanadekodus õdede abina. Seega ma kipun arvama, et vast väidetav kehaline nõrkus pole mitte niivõrd reaalne kuivõrd otseselt seotud seaduse aukudega, mis teevad praagiks tunnistamise liiga lihtsaks (mis annab siis väära pildi ka statistikas, millele põhiline "noorus on hukas" argument paistab toetuvat).

Motivatsioon ja vabatahtlikus on ilusad asjad aga nad on minu meelest eelkõige boonused ehk nö "lisamõjutajad", mitte põhimotivaatorid. Põhimõtteliselt sama teema maksudega: olgem ausad, kui palju makstaks oma kohustust riigi ees kui järelvalvet ei oleks ning loodetaks sellele, et teeme kohe väiksest peale kõigile selgeks, et maksude abil peab riik ennast üleval ning vastutasuks osutab meile üldtarbitavaid teenuseid. Seega on meie aukohus anda oma osa sissetulekust ühiskonnale. Sama ka riigikaitsega: meeldib või mitte aga riik peab ennast kaitsma agressori eest ning selleks on parim viis meil oma kodanikud organiseerida relvastatud vastupanusse. Kui sa oled kodanik, siis sul on kohustused mida pead täitma vasutasuks kodanikõiguste eest. Riigikaitse on üks nendest kohustustest. Vastasel juhul saad lihtsalt otseselt/kaudselt karistada.

Minuarust on selektiivne teenistussüsteem ise üks põhjuseid, mis toodab kõrvalehiilimist.
Kui on juba ette teada, et kohti on igale kolmandale ning võtmisel üritab KV minimeerida tervisega seotud vastutusriske - siis mõeldaksegi asju välja.
Vaatan huviga seda Soome armee kärpimist, ilmselt tekib seal kutsealuste kohtade vähendamisel sama probleem.
Teiseks muidugi asi, et enamus määrab alati arvamuse. Kui enamus kutsutakse, siis vähemust peetakse imelikuks (no vähemalt vene ajal oli nii - kes pole sõjaväes käinud, pole mees).
Kui aga enamust ei kutsuta, määravad nemad arvamuse - antud juhul, et loll on see, kes kõrvale ei hiili. See omakorda murendab minejate või kahevahel kõikujate moraali.
Meil on siin paar meest tööl, kellele tulid RÕKi kutsed, tulid jutuga, et noo kui tööd vaja teha, siis ma võiks arstitõendi saada....eks nõuka armee kordusõppuste kogemustega mehed andsid ka lisapowerit, aga noh, nad olid sunnitud minema

Kapten Trumm kirjutas:Pean silmas vähegi ettevalmistatud inimesi, mitte facebooki ja twitteri pehmosid?

Miks delfipehmod ja militaarnetis päevas kümme postitust tegevad pehmod laitmata jäävad, kuidagi põhimõttevaba on see loba jälle.

Ei tea, et kas keegi on seda kirjavahetust KRA ja selle meesterahva vahel lugenud aga väärib lugemist. Omajagu naeru saab kätte ja tõestab KRA/riigi jäärapäisust.

Muutus: Minu viga, oleksin pidanud kontrollima, et kas viite panin . http://henc.ee/?p=620