www.militaar.net

URR kirjutas:

Borja kirjutas:Ja ma vaatan, foorum on (kohati) täis raffast, kes ei paista üldse mõistvat, et kaks korda ei saa ühte ja samasse vette astuda

Aga ämbrisse?

URR kirjutas:

Borja kirjutas:Ja ma vaatan, foorum on (kohati) täis raffast, kes ei paista üldse mõistvat, et kaks korda ei saa ühte ja samasse vette astuda

Aga ämbrisse?

Borja kirjutas:..sarnaseid vandenõuteooriaid näeb täna veel üldselt vaid vene REN TV-nimelisel (hullupanijate-)kanalil

Borja kirjutas:

Kriku kirjutas:

Borja kirjutas:kaks korda ei saa ühte ja samasse vette astuda

Ajalugu kordab ennast farsina.

..ei ole kohustuslik - ja muuseas, ei ole tõestatud ka

Seda lugu kus Helme ütleks, et kui käib sõda hakkame reserviga lahingukeerises olevat piiri valvama tahaks kohe näha. Peaks ju igale enam vähem mõistuse juures olevale inimesele selge olema, et isegi sellise poolkülma sõja korral nagu praegu Ukrainas on korralikust sisejulgeolekust totaalne põud ja kui ongi vaja sellises olukorras näiteks piiri teise naabriga(kellega muidu piirivalve puudub) valvata, et seal suuremat illegaalset tegevust ei toimuks ei jääks sinna üle enam sellest reservist midagi.

Kapten Trumm kirjutas:

Seda lugu kus Helme ütleks, et kui käib sõda hakkame reserviga lahingukeerises olevat piiri valvama tahaks kohe näha. Peaks ju igale enam vähem mõistuse juures olevale inimesele selge olema, et isegi sellise poolkülma sõja korral nagu praegu Ukrainas on korralikust sisejulgeolekust totaalne põud ja kui ongi vaja sellises olukorras näiteks piiri teise naabriga(kellega muidu piirivalve puudub) valvata, et seal suuremat illegaalset tegevust ei toimuks ei jääks sinna üle enam sellest reservist midagi.

Kui nt idapiiril käib lahingutegevus, on ikkagi vajalik seal, kus piir endiselt alles on ja suur sõda ei käi - hästi kontrolli alla võtta, et meile kutsumata külalised seljataga ei ilmuks. Näiteks lõunapiir Lätiga, aga miks mitte ka mererannik.

Ma ei näe hetkel selle võimalikkust puhtalt KL/KV jõududega.

Kapten Trumm kirjutas:

aga miks mitte ka mererannik.

Kust need mehed võetakse, kes siis rahulikes kohtades piiri valvavad? Potentsiaalsete vabatahtlike ja mobiliseeritute seast.
Vabadussõjas oli Kaitseliidu asi valvata tagalat. II maailmasõjas oli nendeks Omakaitse üksused.

Praegu on suudetud komplekteerida kolm kriisireservi rühma, mis teeb kokku umbes 75–80 inimest. Kriisireserv on jaotatud regioonide peale ära: Põhja, Lõuna, Lääne ja Ida üksus. PPA kriisireservi võib sisuliselt lugeda abi­politseinike varuks, keda saab valitsuse korraldusega kokku kutsuda ning mis allub PPA peadirektorile Elmar Vaherile. [...] PPA kriisireservi värvatakse inimesi, kellel ei ole muid riigikaitselisi kohustusi, et ei tekiks olukorda, kus inimene on näiteks nii kiirabiautojuht kui ka kriisi­reservi koosseisus. [...]

«Kui kaitseväe ja Kaitseliidu sõjaväelised üksused lähevad oma ülesandeid täitma, tekib vaakum, ja selle jaoks me otsisimegi nüüd neid inimesi, kes ei ole kaitseväes, ei ole Kaitseliidus, aga saaksid meid aidata olukordades, kus on vaja korraldada sisekaitset,» vastas siseministeeriumi nõunik Malva küsimusele, kas ei saaks rakendada hoopis Kaitseliitu. Major Rütmani hinnangul on Kaitseliidu sisejulgeolekusse kaasamises arenguruumi ning PPAga tehtavat koostööd saaks süvendada täiendava varustuse või väljaõppe näol. «Ei ole lõpuni selge, miks on vaja meie kõrvale teist pea samalaadset organisatsiooni rajada,» hindas Rütman, kelle sõnul on suur osa Kaitseliidust orienteerunud just sisejulgeolekule.

Augustikuus harjutas abipolitseinike taktikaline rühm Väike-Maarjas massiohjetegevusi, rivis liikumist ja inimeste abistamist massirahutuse olukorras. Samu koolitusi hakkaks läbima ka PPA kriisireserv.