www.militaar.net

Oled sa muidu leidnud Pihkva vahelt võimaluse 100-meetrise pontooniga üle jõe pääseda? Seejärel räägi mulle veelkord, kuidas "iga brigaad" selle veetõkke paari tunniga ületatavaks muudab... Propavideosid ettevalmistatud kallastega ja korduvalt harjutud kohas pole vaja näiteks tuua.

VF brigaadi varustuses pole 100 meetri jagu pontoonsilda, vaid on tunduvalt rohkem. Lisaks brigaadi insener-sapööripataljoni sillaüksusele on ka olemas armeede ja sõjaväeringkondade pioneeripolgud ja -brigaadid, kel on samuti omad sillad. Kordan üle - Velikaja jõgi ei ole neile märkimisväärne takistus. Veelvähem Eestis olevad nired.

https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9F%D0 ... %80%D0%BA)

Siia on venelased ise kirjutanud, kirjas on ka silla püstitamiseks kuluv aeg (ca 30 min). Silla pikkus on pigem alahinnatud. 150 m laiuse jõe ületamiseks piisab igal juhul. Kõige madalam level on 60-tonnine sild, sinna peale saab sõita korraga üks tank, üks raske liikurhaubits või neli veoautot.

VF motolaskurbrigaadis olev inseneri-sapoööripataljon on muidu päris kõvade võimetega. Mina viiksin selle rivist välja esimeses järjekorras, isegi enne kui hakkaks VA suurtükiväega võitlema.

Vahet ei ole kui laia jõge ja kui kiiresti suudavad vattide pontontšikud ületada - see kaotab kõik reaalsuse kui akf! Herem lubab sõja vaenlase territooriumile viia nagu juba varem siin viidati.

Kui vaadata mismoodi Washingtonis täna põlve väristatakse (ja mismoodi teatud tegelase presidendiks saamise järel UKR teemal suisa püksid täis lasta lubatakse), siis pole ka see nii kindel midagi, et need HIMARSi raketid üldse sõja tekkimisel tahavad piiri ületada ja seal midagi tabada. Sest süsteem, mille abil nad täpselt oma märke tabavad, on USA kontrollida ja ilma selleta muutuvad need umbes analoogseteks relvadeks nagu vene analoogsed raketid - suudavad efektiivselt tabada elamukvartaleid, aga mitte 10 m laiust silda üle Velikaja jõe.

Et täppismoonaga sihtmärke edukalt tabada, peavad nad olema modifitseeritud piisavalt segajakindlaks või eelnevalt segajad elimineeritud. Ukrainast teame, et venelased on segamistehnoloogiaga olnud suhteliselt edukad. Halvemal juhul võib tulemuseks olla see, et kriitilisel hetkel osutub meie vähene väga kallis täppismoon tavaliseks lollmoonaks.

kummikomm kirjutas: ↑23 Apr, 2024 23:50 Et täppismoonaga sihtmärke edukalt tabada, peavad nad olema modifitseeritud piisavalt segajakindlaks või eelnevalt segajad elimineeritud. Ukrainast teame, et venelased on segamistehnoloogiaga olnud suhteliselt edukad. Halvemal juhul võib tulemuseks olla see, et kriitilisel hetkel osutub meie vähene väga kallis täppismoon tavaliseks lollmoonaks.

Droone võibolla natuke suudavad , aga et muus osas ka teame ja et kohe ka väga edukas.

Ilmselt võib aru saada, et VF territooriumile ennetavalt me maaväega tungima ei hakka. Seepeale võidakse Brüsselist öelda, et ise algatasite, ise lahendage nüüd. Siit edasi on küsimus, et kuidas me mõjutame näiteks VF brigaadi sapööri-inseneripataljon, kes sõidab maanteel esimesest manööverpataljonist nt 20 km tagapool. K9-tega? Võimalik, ainult efekti saamiseks tuleks nad paigale fikseerida. Tavaliselt käib see nii, et seisatakse kolonni pea ja saba (purustatakse paar masinat, et tee oleks umbes) ja seejärel tellitakse kaudtuli.

Kanaliseerival ja kergesti tõkestataval maastikul (mida meil on palju) omandavad (brigaaditasandi) mehhaniseeritud pioneerivõimed kriitilise tähenduse. Kui need suudetakse kiiresti purustada, siis jääb manööverkomponent seisma esimese veekogu või suurema purustuse taha ja parimal juhul saab edasi minna ainult jalavägi.

Liitlaste (õhutoetuse) kontekstis oleks aga kriitiline vähemalt neutraliseerida need kaks õhutõrjepataljoni, mis brigaadis on. Nendest olulisemad (Torid) asuvad umbes seal, kus suurtükivägi, mõni km tagapool. Jälle samad jutud.

maksipoiss kirjutas: ↑24 Apr, 2024 6:22 Droone võibolla natuke suudavad , aga et muus osas ka teame ja et kohe ka väga edukas.

Mina ei kirjutanud "väga edukas" vaid "suhteliselt edukas" - härra maksipoiss harjutab natuke funktsionaalset lugemisoskust. Ja teiseks, peksa vähem pead vastu seina ja jälgi rohkem uudiseid, siis tead kah.

https://defencesecurityasia.com/en/russ ... n-ukraine/
https://defencesecurityasia.com/en/gene ... e-jamming/
https://www.economist.com/special-repor ... onic-beams
https://kyivindependent.com/the-invisib ... f-the-war/

Vene brigaadis on olemas elektroonilise võitluse rood erinevate segamisvahenditega, mis peaks katma kogu spektri alates käsijaamadest kuni satelliitsideni. Kas see rood ka GPS segab, jään hetkel vastuse võlgu. Kas ja kui hästi see töötab, ei tea, kuid tundub, et selle mõjuga peavad UKR üksused arvestama.

Kui tegemist on staatilise rindesõjaga, siis sellest segamisest saab osaliselt lahti sedasi, et vedada laiali traatside. Sidekaablis toimuvat nad segada ei suuda. Sama jutt käib droonide kohta - kasvava EW tingimustes osutuvad elujõuliseks droonid, mida juhitakse 1. suunatud satisidega 2. juhet mööda.

Kapten Trumm kirjutas: ↑23 Apr, 2024 13:25 ...
https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9F%D0 ... %80%D0%BA)

Siia on venelased ise kirjutanud, kirjas on ka silla püstitamiseks kuluv aeg (ca 30 min). Silla pikkus on pigem alahinnatud. 150 m laiuse jõe ületamiseks piisab igal juhul. Kõige madalam level on 60-tonnine sild, sinna peale saab sõita korraga üks tank, üks raske liikurhaubits või neli veoautot.
...

Tegelikult on see lingil antud aeg puhtalt ainult kahe otsa kallastele ühendamise ja joonde tõmbamise aeg. Kõik eelnev - pontoonide kohalevedu, omavahel ühendamine. jne on lisaaeg, mida selles ei kajastata ning võtab oluliselt rohkem aega.

Olen näinud, kuidas õppustel (sic!) turvalisel ala tehti.

Kapten Trumm kirjutas: ↑24 Apr, 2024 11:26 Vene brigaadis on olemas elektroonilise võitluse rood erinevate segamisvahenditega, mis peaks katma kogu spektri alates käsijaamadest kuni satelliitsideni. Kas see rood ka GPS segab, jään hetkel vastuse võlgu. Kas ja kui hästi see töötab, ei tea, kuid tundub, et selle mõjuga peavad UKR üksused arvestama.

Kui tegemist on staatilise rindesõjaga, siis sellest segamisest saab osaliselt lahti sedasi, et vedada laiali traatside. Sidekaablis toimuvat nad segada ei suuda. Sama jutt käib droonide kohta - kasvava EW tingimustes osutuvad elujõuliseks droonid, mida juhitakse 1. suunatud satisidega 2. juhet mööda.

3. või juhitakse lasersidega, kui ilm lubab

Spekuleerin, et kui asjad hästi lähevad, siis raadiosõdalaste üksuse vastu (mis ei ole reeglina soomustatud, sest antenne ei saa soomustada, ja on ka kergelt avastatav, lokaliseerimine võib suunatud segajate kasutamisel nõuda veidi rohkem aega) võitleks raadioluure - eesmärgiga avastada EW ja saada nende ligikaudne asukoht, misjärel saadetaks nende pihta kas multiraketiheitja juhitamatu tuli (Grad või midagi sarnast), inertsnavigatsiooni abil lendav täppisrakett, maastiku järgi navigeeriv täppisrakett, maastiku järgi navigeeriv droon, laserjuhitav droon [kõiki neid asju ei tarvitse olemas olla]... raadioseadmeid otsiv ja ründav rakett või droon (HARM oleks vana ja kulunud näide, aga kindlasti on maailmas midagi, mis ei vaja lennukilt laskmist)... või tambiks suurtükivägi juhitamatu moonaga EW oletatavat asukohta seni, kuni segajad vaikivad.

Juhul kui vastaspoole suuremad ja tsentraliseeritud segajad on suudetud vaikima sundida, siis kindlasti jätkub raadioside abil droonitamine, kuna see on optilisest sidest odavam ja segajate puudumisel mugavam. Iga üksus püüab end droonide eest kaitsta lokaalse EW abil, sellest omakorda püütakse jagu saada repiiter-droonide, droonidevaheliste võrkude (järel tulevad droonid vahendavad ees minevale sidet) ja masinnägemist kasutavate droonide abil.

Vene motolaskurbrigaadi fundamentaalne nõrkus pole mitte ainult raadiosõdalaste üksus, vaid seal on 4 manööverpataljoni (3 motolaskur- ja 1 tankipataljon) kohta brigaadis umbes 12 toetuse pataljoni või pataljoni ekvivalenti (st hulk üksikuid roodusid ja rühmasid), millest võib öelda, et jalaväelahingut võiks pidada üksnes luurepataljon. Ehk siis nende struktuuris on liiga palju toetusüksusi ja nende kaitseks vähevõitu manööverüksusi. Selline kompositsioon võib äge olla kuskil staatilisel rindel (seal jäävad toetusüksused "rinde" taha). Ehk siis toetusüksustega üle koormatud struktuur. Näiteks inseneri-sapööripataljon - üks normaalne jalaväekompanii käib sellest üle küll.

Selline brigaad on väga haavatav 360 kraadi kallalekippumisele, eriti kui manööverosis on lahinguga seotud ega suuda oma "saba" eest hoolitseda. Neil lihtsalt polegi muud valikut, kui moodustada brigaadi baasil 2-3 pataljoni taktikalist gruppi (sõltuvalt kuipalju on peamisi liikumisteid) ja loota, et vastane ei tee nagu soomlased, et laseme nad oma territooriumile sisse ja äsame siis nõrkuste pihta. Eesti brigaadi avalike andmete põhjal loen ma kokku umbes 5 pataljoni ekvivalenti 3 manööverpataljoni kohta, eh see "saba" on tunduvalt väiksem - vähemehhaniseeritud armee rõõmud.

Mis puudutab sõda vastase sügavuses täppisrelvadega nagu HIMARS, BONUS jne, siis meenutame, mis äsja just juhtus GPS signaaliga Tartu piirkonnas.

Kapten Trumm kirjutas: ↑02 Mai, 2024 11:52 Mis puudutab sõda vastase sügavuses täppisrelvadega nagu HIMARS, BONUS jne, siis meenutame, mis äsja just juhtus GPS signaaliga Tartu piirkonnas.

Mis seal Tartu piirkonnas siis GPS signaaliga juhtus?

Kusjuures sellest on, mitte ainult Eesti, vaid ka välismeedias, märkimisväärselt palju juttu olnud. Kui Vene väed peaks üle piiri tulema, siis mõni härra saab vist ka nädal aega hiljem foorumist teada.