www.militaar.net

Kelle ja mille kohta Rebasepoeg kirjutas?

No Tallinna maleva Peetri kohta saab seda öelda, et ta on sõiduvalmis(olen ise näinud sõitmas) aga masina sisu on teine teema. Kaks vana Peetrit oli seal, ühe tegid korda ja teine kuulsin, et läheb märgilaskmiseks.

Kas sinna tornidesse plaanitakse ka mingi KP panna või jääbki tühjaks?

Üldiselt võiks KL malevad nendest Peetritest teha mobiilsed komandopunktid vähemalt 1 komandopeeter maleva peale. Kui soomukeid rohkem, siis andma need kasutada sisekaitseüksustele ning sisse kirjutada ka struktuuri. Diversantide ja terroristide vastu võitlemisel on peeter koos korraliku KP-ga üsna tõhus pill.

Samuti saab soomukiga kiiremini vahejuhtumitele jõulisemalt reageerida nt Pronksöö ülekasvamine kodusõjaks jne.

Vabandust, oli mõeldud vastuseks VictorAlpha väitele, et KL sai 6 Peetrikest.

Soomustehnika hajutamine on planeerimises üsna ebamõistlik tegevus, kuid kuna nendega KV-s nagunii midagi peale ei osatud hakata, siis miks mitte KL-ile õppuste leludeks ära anda. Vähemalt etem, kui vanarauda viia või müüki panna. 1 masina ekspluatatsioon on ehk suurematele malevatele jõukohane. Ehk motiveerib ka kaitseliitlasi mingil määral? BTR-80 UNŠ keretüübi näol on tegemist on suhteliselt haruldase masinaga ja ehk saaks soomlastegagi muuseumidest mingit kaupa teha.

Viimasel ajal tassitakse ladudest päris palju KV vanemat tehnikat minema ja tundub, et sageli KL-ile. Samas oli pikka aega olukord, kus KV osadel SA üksustel oli igasugusest transpordist suur puudus (RÕK-ideks kraabiti igalt poolt muude üksuste masinaid kokku), aga samal ajal neid müüdi rahumeeli teisest otsast hoopis oksjonitel maha. Üks käsi ei tea, mis teine teeb. Ehk oleks kannatanud SA tarbeks pisut putitada. Osad olid kindlasti päris kõbusad veel. Nüüd muidugi suur osa neist ilma tehnikata üksustest likvideeritakse reformi käigus.

Minu isiklik kokkupuude on, et mitte mingil määral, vaid suurel määral motiveerib. Eks tulevik näitab, kuidas väljaõpe nendega muutub - huvitavamaks kindlasti, kui on reaalselt soomuk näha ja mitte keegi ei jookse ringi või ei veere iltisega - millel silt: soomuk. Hüva jõuluaega!

Tegelikkuses on nende malevate vahel välja jagatud peetritega minumeelest teine positiivne aspekt. Noorvõitlejad näevad lähedalt, milline soomuk välja näeb ja mida ta ka teha suudab. Eriti positiivselt olen ma meelestatud kaitseväe õppepäevadesse, kus ajateeniatele tuuakse reaalsed roomikmasinad ja soomukid (esm bmp, lätlaste55 jne), katsetama nende tankitõkkeid, mis on varasemalt ehitatud. See annab minu silmis reaalse pildi sellest, mida mehed tegid ja mis nad valesti/õigesti tegid. Sama poliitikat peaks minusilmis tegema ka maleva siseselt.

Kinnitan ülaltoodud kommentaare, et Kaitseliidule nende soomukite andmine on väga positiivne samm. Veelgi enam, pean seda viimase 5 aasta kõige paremaks uudiseks, mis Kaitseliiduga seoses meelde tuleb.

Olemata ise (kahjuks) kaitseliitlane, on mul raske hinnata selle BTR-ide malevatesse jagamise ettevõtmise moraalitõstvat väärtust, aga kui asjatundjad ütlevad, et üks vana BTR per malev tõstab moraali küll, siis ju see nii ka on. Iseküsimus muidugi, kas ka Kaitseliidu väliste n-ö tavainimeste silmis selle lükke läbi Kaitseliidu usaldusväärsus ja tõsiseltvõetavus tõuseb – pigem näen ma siin kahjuks potentsiaali järjekordseteks anekdootideks stiilis „kas saadame Lätile appi ühe tanki või mõlemad?“

Igasuguses muus, lahinguvõime ja ressursside otstarbeka kasutamise mõttes on aga nende romuks aetud BTR-ide malevatesse laiali jagamist ja detsentraliseeritud korras putitamist küll väga keeruline mõistlikuks ettevõtmiseks pidada.

Oleks olnud veel kuidagi arusaadavam, kui need BTR-id oleks antud koondatult üheainsa maleva kätte, kellel oleks tekkinud (vähemalt paberi peal) võimalus tõsta üks kompanii veokite pealt soomukitele (iseasi muidugi, kas suures plaanis üks soomustransportööridel kompanii rohkem või vähem midagi muudaks). Nii oleks saanud kogu sellealase kompetentsi, oskusteabe, remondi ja hoolduse (nii palju, kui sellist võimet meie Kaitseliidus üldse on võimalik ja mõistlik luua-säilitada) saanud koondada ühte kohta kokku, mis oleks kahtlemata andnud mingi mastaabiefekti. Ilmselt oleks siis aga saanud reaalselt ja realistlikult saanud kokku arvestada selle masinapargi rekonstrueerimise kogukulu ja -hinna; ning tõenäoliselt oleks kokku saadud summa, mis oleks kogu selle projekti mõistlikkuse väga suure küsimärgi alla seadnud. Egas muidu Kaitsevägi eelmisel aastakümnel loobunud nende masinate rekonstrueerimisest.

Nüüd aga on masinad ning sellega ilmselgelt ka igasugune keskne kogukulude arvestamine mööda malevaid laiali jagatud. Malevate entusiastlikud osavnäpud teevad kahtlemata oma vabast ajast ja tahtest (ilma igasuguse irooniata) väga head tööd nende masinate putitamisel, aga nii palju kui mina aru sain, kasutatakse selleks igas malevas omaenda nippe, kättesaadavaid varuosi, teinekord ka erinevate tsiviilmasinate pealt jne. Mis kokkuvõttes tähendab ka seda, et kui tulevikus on tarvis muretseda varuosasid, siis hakkab ka see toimuma mitte suuremate partiidena, vaid ühe jupi ja osa kaupa. Mis kokkuvõttes ja kõikide malevate peale kokku arvutades ei saa enam väga väike summa tulla.

Mis puudutab nende BTR-ide reaalset kasulikkust nii väljaõppe korraldamisel, nende kasutamisel üksuste transportimisel või mobiilsete juhtimispunktidena, siis mina siin suurt kasutegurit ei näe. Jalaväe transportimine – kui iga malev saab BTR-i peale panna üheainsa jalaväejao (kogu Eesti peale siis kokku ca kümmekond jagu), siis suurt lahingulist efekti sellisel asjal ei saagi olla.

BTR-i kasutamine mobiilse juhtimispunktina – omal ajal kaalus ka Kaitsevägi nende BTR-ide ümberehitamist juhtimispunktideks, kuid õnneks saadi aru, et kui vastane teab, et juhtimispunktid on pandud justnimelt tosinkonna BTR-i peale, siis pole neid juhtimise halvamiseks mitte jahtida sadu identseid veokeid ja Pasisid, vaid noppida välja kümmekond BTR-i. Sama kehtib ka malevate juhtimispunktide puhul – paradoksaalsel kombel on ohutum peita see juhtimispunkte mõnda sadadest DAF-i või UNIMOG-i kastidest, kui lahinguväljal selgelt eristatava ja üksiku BTR-i sisse.

Väljaõppes kasutamine – jah, siin on oma point sees, aga kas tõesti poleks odavam ja mõistlikum igal maleval paaril korral aastas suurem õppuse jaoks laenutada Kaitseväelt paar Pasi, milliseid meil on kokku kahe pataljoni jagu? Ning lasta malevate osavnäppudel remontida parem tabelvarustusse kuuluvaid veokeid, millede hoolduse ja remondiga pole asjad kaugeltki korras (ja ei saagi korda, kui malevate osavnäpud kõikjal nende üksikute BTR-ide tuunimise peale oma auru panevad).

Nende BTR-i jäänuste (mis juba KV käes olid parajad rondid) ja malevate nullremondivõimekustega nagunii mingit toimivat üksust ei tee. Hea kui väljaõppe tarbeks käigus hoitakse.
Ei saada nende veoautodegi korrashoiuga seal praegu korralikult hakkama. BTR on aga kaugelt keerukam masin kui Pasi.

Kinnitan ülaltoodud kommentaare, et Kaitseliidule nende soomukite andmine on väga positiivne samm

KV käes on täna märksa "positiivsemaid" asju, mida anda võiks...

Kokkuvõtvalt tuleb nõustuda A4 kriitikaga, et mingit iva sel liigutusel sama hea kui pole.
Kui tehtaks samm, et 2-3 "peasuunal" asuvat malevat said igaüks BTR-ide rühma, millele monteeritakse Milani laskeseadmed ja tehakse vajalik väljaõpe - see oleks kvalitatiivne tõus.
Aga sedasi - pokasuhha.

siis andma need kasutada sisekaitseüksustele ning sisse kirjutada ka struktuuri. Diversantide ja terroristide vastu võitlemisel on peeter koos korraliku KP-ga üsna tõhus pill.

Tegelikult on ka päris reaalne nende sisekaitseline kasutamine, kuivõird UNS'idel nagunii mingit relvastust pole. Taoliste sõidukite nappus oli tollal võhikulegi selge.
Näiteks Pronksiöö tüüpi sündmuste puhul, juurde tuleb muidugi siis mõelda see vee pritsimise värgendus (ega ka KP paha teeks kasvõi pooltornis).
See eeldanuks nende koondamist Tallinna malevasse.

aga kui asjatundjad ütlevad, et üks vana BTR per malev tõstab moraali küll, siis ju see nii ka on.

Mina ka ei näe siin muud kasu....
Samas, on seesama moraalitase muidugi ka päris tähtis.

Pigem ootaks , et KL suudab lõpuks omandada mõned tõhusamad relvasüsteemid.
Näiteks, TT-rühmadesse lisaks 90-mm. kahuritele ka Milan kompleksid.

Jah seda Milani juttu on räägitud juba mitu aastat. Ja tundub ,et jutuks see jääbki

Ma kuulsin Milani juttu vist 2009. Praegu on vist see seis, et kui saaks praegused Milaneid kasutavd üksused ja juurdeloodavad üksused, mis vajavad samuti ATGM-e millegi paremaga relvastada nii, et Milaneid jääb üle, siis ilmselt KL saab need. Ma ei tea küll Milani juhtimisest mittemidagi ja usutavasti saab 99% harjutustest simulaatorite peal ära teha, aga kas Kaitseliidus suudetakse kõigile Milanitele õpetada meeskonnad, kes suudaks seda relva maksimaalse efektiivsusega kasutada? Või kannataks teha hoopiski niimoodi ,et ajateenistuses jätkatakse Milani õpetamist, aga reservi koht on sel mehel kohe Kaitseliidus.
Mul on jäänud Milanist mulje, kui keerulisest ja kallist süsteemist, millega mina küll midagi teha ei oskaks, kui ma selle põllult leiaksin. Seepärast mind huvitabki see, et kui palju on vaja meeskonda õpetada, et rakett ikka alati sihtmärgini jõuaks?

Aga tagasi nende Peetrite juurde jõudes, siis hoolimata sellest, et seda raha oleks võibolla võinud kulutada ka mõnel muul eesmärgil, ei saa soomuki moraalset tuge alahinnata. Ei ole see enam mingi asi, mida kord aastas Tallinnas toimuval paraadil näha, vaid ehk hakkavad nüüd ka tsiviilid neid tihti oma kodukohas korraldavatel üritustel nägema. Samuti võiks loota, et ehk jäävad neil meestel, kes neid remontisid nüüd näpud sügelema ja tehakse korda ka kõik muu vajalik

Mäletan, et mõned aastad tagasi oli mingi lugu sellest, et üks soomuk oli kaduma läinud. Mis sellest sai?

BTRide koondamine ühe maleva kätte oleks olnud väga halb valik. Esiteks need rondid oleks seisnud samamoodi nagu eelmise kümnendi ja ootanud edasi varuosi ja olematuid hakkajaid. Lisaks oleks olnud vaja eraldada Kaitseliidu eelarve potist nende korrashoiuks kenake summa (kõige muu arvelt). Vb palgata juurde ka lisa tehnilist personali, muidu lihtsalt ei jõuaks paari aasta puhul seda kõike teha.

Kaitseliitlaste jaoks miljon korda hullem tegu oli nende Mersu veokite jagamine ja DAFide äravõtmine. Need DAFid olid vähe sõitnud, maastikul üpriski head - esirattad ajasid vao ette ja tagumised sõitsid kenasti jäljes ning läks maastikul ka mäe nõlvast ülesse. Seevastu need mersud sobivad vaid linnasõiduks ja nad on meeletu läbisõiduga ning tehniliselt ülalhoidmine on pidev putitamine. Ütleme, et putitamist per masin tuli kolmekordselt juurde võrreldes DAFidega. Seega aitäh taas pakasuha eest!