Olge lahked:
Moskva tippekspert: NATO ja Venemaa kõnnivad Baltimaades ohtlikul pinnal
Postimees 8. juuni 2015 14:55
Eestist ja teistest Baltimaadest on Ukraina kõrval saamas Lääne-Vene konflikti üks põhitandreid. See on ohtlik, kuna puudub külma sõja aegne mehhanism juhuslike intsidentide kiireks klaarimiseks, ütles Postimehele Moskva üks mõjukamaid välispoliitikaeksperte Fjodor Lukjanov.
Lukjanov tunnistas, et teatud mõttes on Baltimaad praegu Lääne-Vene halbade suhete pantvangid. «Praegu valitsevaid halbu suhteid, ma ütleks isegi, et teatud sõjalist konkurentsi ja demonstratiivseid aktsioone, näidatakse välja just nimelt selles piirkonnas,» ütles Lukjanov, kes juhib kolmandat aastat mõjukat Venemaa välis- ja kaitsepoliitika nõukogu. «Sellest (Baltimaadest – J. P.) on saanud vaat et peamine sõlmpunkt (Lääne-Vene pingelistes suhetes – J. P.).»
«Tegu on suletud ringiga: Baltimaad tunnevad Venemaa poolt ohtu ja paluvad NATO-lt suuremat kohalolekut. NATO vastab neid rahustades ja oma tegevusvõimelisust näidates. Venemaa võtab seda kui NATO positsioonide tugevnemist, millele tuleb omakorda vastata,» lisas Lukjanov. «Selles mõttes on praegu Baltimaade tähtsus kõrgeim kui kunagi varem.»
Õnneks pole Lukjanovi sõnul Baltimaades vähemalt esialgu reaalset NATO-Venemaa vastasseisu, vaid mõlemapoolne „resoluutsuse, kindlameelsuse ja valmisoleku demonstratsioon».
Siiski pidas Lukjanov väga ohtlikuks pidevaid intsidente sõjalennukitega Balti- ja Põhjamaade õhuruumis ning laevadega Läänemerel ja Soome lahel. Ohtlikkus tuleneb tema sõnul sellest, et praegu pole samasugust mehhanismi nagu külma sõja ajal, kus NATO ja Nõukogude Liidu sõjaväelaste peastaapide vahel oli kiire infovahetuse kanal.
«Kõik need intsidendid juhtuvad seetõttu, et pole piisavalt kontakte professionaalsel sõjaväelisel tasemel,» ütles Lukjanov. «Toona mõistsid pooled, et juhuslike intsidentide puhul on vaja pidevat kommunikatsiooni ja riskide vähendamist. Praegu on see mehhanism kaotatud, kuna arvati, et seda pole enam vaja. See tuleb taastada, et ei toimuks juhuslike sündmuste eskaleerumist: juhtub mingi väike intsident ja siis muudkui läheb ja läheb, kuni on võib-olla hilja.»
Lukjanovi sõnul oleks juhuslike intsidentide vältimiseks loogiline kasutada NATO-Vene nõukogu. «Mitte selleks, et pidada mingeid poliitilisi kõnelusi – neist ei ole nagunii mingit kasu –, vaid konkreetseteks professionaalide aruteluks, kuidas vältida (intsidente – J. P.),» lausus ta.
«Ma arvan, et kui reaalselt midagi juhtub (raske juhuslik intsident või provokatsioon – J. P.), siis leitakse kiirelt mingid kommunikatsioonivormid,» lisas Lukjanov. «Kahjuks tähendab see aga alati kõrgendatud riski, kui mingeid protseduure pole enne läbi kirjutatud või paika pandud.»
Lukjanovi väitel on Baltimaade usaldamatus Venemaa suhtes praegu nii suur, et ilmselt plaanitakse NATO-lt küsida veel suuremat abi, kui on juba saadud.
«NATO peab otsustama, kas see on reaalne või väljamõeldud oht. Minu meelest huvitab NATOt praegu eelkõige see, kuidas usutavalt oma tegevusvõimelisust näidata, seda siis eeskätt Baltimaade elanikele, kuid teha seejuures vaid miinimum, et mitte tekitada reaalset vastasseisu,» ütles Lukjanov.
Venemaa välis- ja kaitsepoliitika nõukogu juht väitis, et suuremate NATO alaliste väeüksuste paigutamine Baltimaadesse rikuks kehtivat NATO-Vene kokkulepet. «See lepe piirab alaliste üksuste hoidmist riikides, mis ühinesid hiljuti NATO-ga. Teine variant on, et NATO leiab võimaluse, kuidas kokkulepet formaalselt mitte rikkuda, aga seejuures Balti riike rahustada,» pakkus Lukjanov.
Sagedaste Baltimaade õhuruumi rikkumiste või üksteise sõjalennukite vastu ohtlike manöövrite tegemise kohta ütles Lukjanov, et neid asju tuleb vastastikuse suure usaldamatuse õhkkonnas võtta kui mõlema poole – nii NATO kui ka Venemaa – võimaluste ja võimekuse demonstratsiooni. «Et ärge isegi mõelge seal! Kui on oht, siis tuleb alati demonstreerida, et vastus tuleb karm,» rõhutas Lukjanov.
Ühes hiljutises esinemises viitas Lukjanov Venemaa kõrgel positsioonil isikule, kelle sõnul lendavad Venemaa sõjaväelennukid loomulikult vahel väljalülitatud transpondritega (nende abil identifitseerivad lennukid ennast – J. P.), sest see on «loomulik osa» sõjalendurite oskustest, mida nad peavad õppima. «Aga see ongi kommunikatsiooni ja kokkuleppimise teema. Et pooled teaksid täpselt, kuidas niisugustel puhkudel käituda,» ütles Lukjanov.
Lukjanovi juhitav Venemaa välis- ja kaitsepoliitika nõukogu peab end ametlikult valitsusväliseks organisatsiooniks ning ühendab endas Moskva autoriteetsemaid välispoliitikaanalüütikuid, kellest enamik on võimudega tihedates sidemetes. Lukjanov vahetas nõukogu juhi kohal välja kuulsa Sergei Karaganovi. Lisaks on ta aastaid töötanud tuntud välispoliitikaajakirja Global Affairs Venemaa väljaande peatoimetajana. Viimastel aastatel on Lukjanovist kujunenud üks peamisi Moskva välispoliitikaeksperte Läänes, kes seletab Kremli käitumise põhjuseid ja eesmärke.
© Postimees Online
