Riigikaitse eelarve

[kummikomm]

"Käpuli majandus võib sundida mingid kaitsehanked ära jätma või edasi lükkama"

https://www.postimees.ee/8004552/kapuli ... si-lukkama

Täiesti loogiline. Ilmselgelt on Eesti suurim probleem sh. riigikaitse ja riigi julgeolekuvallas maksuküür, mis tuleb nui neljaks kaotada, aga pole hullu, vinduva majanduse tõmbame maksutõusude ja kõrge energiahinnaga kiirelt käima ja siis saame ikka kõik planeeritu osta.

Kõrgepalgalistele maksukingituse tegemine on loomulikult oluline prioriteet, mida siis käibemaksu ja muude maksude tõusuga kompenseerida püütakse. Sinna kõrvale lõputult heietatav jutt riigikaitselistest vajadustest on järjekordne näide valelikust poliitikast.

[Kilo Tango]

Maksuküür on küür selle pärast et see ei mõjuta kõige rohkem mitte kõrgepalgalisi vaid keskklassi. Nii et jätkem see jutt rikastest ja kõrgepalalistest selles kontekstis.

[Poti soldat]

Kui on soov tulumaksu kaudu rohkem raha kokku korjata, siis selle asemel et tegeleda maailmas analooge mitteomavate veidrustega nagu see meie maksuküür, tuleks lihtsalt üldist tulumaksu määra tõsta.

[Kilo Tango]

Kui on soov tulumaksu kaudu rohkem raha kokku korjata, siis selle asemel et tegeleda maailmas analooge mitteomavate veidrustega nagu see meie maksuküür, tuleks lihtsalt üldist tulumaksu määra tõsta.

Või kehtestada klassikaline astmeline tulumaks. Emb-kumb aga mitte see küürakas totrus.

[ribikardin]

Kui on soov tulumaksu kaudu rohkem raha kokku korjata, siis selle asemel et tegeleda maailmas analooge mitteomavate veidrustega nagu see meie maksuküür, tuleks lihtsalt üldist tulumaksu määra tõsta.

Või kehtestada klassikaline astmeline tulumaks. Emb-kumb aga mitte see küürakas totrus.

Täpselt nii. Küür on loll küll, aga sellisel raskel ajal praegu planeeritud kompensatsiooniga selle lihtsalt põhimõtte pärast likvideerimine veelgi lollim. Puudujääk riigieelarvesse tuleb sellest juba 400+ miljonit. See on näiteks ca 1/3 kaitseelarvest ja umbes 1/4 kogu elarvepuudujäägist 2024 aastal. Selle kompenseerimine automaksu ja käibemaksu tõusuga paneb vaesemale osale rahvast, kes niigi on suure inflatsiooni tõttu raskes seisus, veel ühe väga kõva põntsu. Ja siin me saame aru ka, et kui nüüd pmst sõda ukse ees ka kaitseelarve kallale sellepärast minnakse, paneb see kogu riigi turvatundele ja majanduskeskkonnale veel suurema põntsu.
Nihutagu maksuküüru või jah veel parem tehku normaalne astmeline tulumaks ja korras. Lisaks võiks ka astmelise ettevõtte tulumaksu teha. Ja erakorraline pangandusmaks, lätlased, leedulased saavad tehtud, aga meie millegipärast ei saa?

[isonts]

400+ miljonit pigem

[ribikardin]

400+ miljonit pigem

Loomulikult jah , parandasin ära.

[Kriku]

Kui on soov tulumaksu kaudu rohkem raha kokku korjata, siis selle asemel et tegeleda maailmas analooge mitteomavate veidrustega nagu see meie maksuküür, tuleks lihtsalt üldist tulumaksu määra tõsta.

Või kehtestada klassikaline astmeline tulumaks. Emb-kumb aga mitte see küürakas totrus.

Täpselt nii. Küür on loll küll, aga sellisel raskel ajal praegu planeeritud kompensatsiooniga selle lihtsalt põhimõtte pärast likvideerimine veelgi lollim.

Jah. Kui töötava süsteemi ümber tegemiseks raha ei ole, siis jäta see parem rahule. Ei saa lihtsalt lammutada ja öelda, et võtke puuduv raha, kust tahate - nagu praegune peaminister teeb. No ei ole see kuradima küür praegu kõige tähtsam asi, mille peale väga suurt summat kulutada.

Aga arutelu kaugeneb teemast. Palun teema juurde tagasi.

[strateegiline sõdur]

Eesti riigikaitses on täna mitmeid võimelünki või asju mis võiksid olla paremad. Mõningatest oli juttu näiteks aasta tagasi ilmunud ülevaates (https://www.err.ee/1609008212/heremi-ka ... imisvoimed) ja kõige pakilisemast – laskemoonast – on viimase aasta jooksul räägitud korduvalt. Seda on teinud nii kindral Herem, kantsler Salm ja teisedki.

Paari lausega Ukrainas toimuva taustal meie riigieelarvest.
Meie riigieelarve on 2024. aastal 18,5 miljardit. Las see ja kõik muud tingimused jäävad paika ning mastaapide mõistmiseks konstrueerime hüpoteetilise olukorra Ukraina taustal meie riigieelarve jaoks täiemõõdulise sõja korral.

Ukraina 2023. aasta riigieelarvest kulus kokku 47,2% riigikaitsele ja 13,3 % siseturvalisusele. Riigi ja inimeste julgeoleku tagamisele kokku seega 61%. Arusaadavalt on Ukraina riigieelarve sügavas defitsiidis ja 30% kõigest mida kulutakse tuleb finantseerida laenuga.

Kui praegu Ukrainas toimuv asetada Eesti riigieelarve konteksti siis tänavuse 1,5 miljardi asemel tuleks meil sõja korral panna riigikaitsesse aastas 8,7 miljardit ja sisejulgeolekusse 0,6 miljardi asemel 2,5 miljardit.
Nende kahe rahastamiseks tuleks sotsiaalkaitset ja tervishoiukulusid kolm korda koomale tõmmata. Kultuur, keskkonnakaitse ja muud „pehmed“ valdkonnad saaksid senisega võrreldes 85% vähem raha. Sisuliselt tuleks need valdkonnad sulgeda.

Sõja käigus hävinenud hoonete, rajatiste, sildade ja muu sarnase taristu taastamiseks Ukraina purustuste analoogi kasutades tuleks meil hilisemalt panna üle viie miljardi. Inimkaotuste osa ma siinkohal ei hakka rahasse panema, kuigi ka siia saab tahtmise korral rahalise väärtuse juurde tuletada.

Ennetav võimelünkade ja eelkõige neist kiiremini lahendatav laskemoona ostmine on selle stsenaariumi kõrval üpris tühine summa.
Kas ja kuipalju riigikaitsesse lisaks normiks kujunemas 3% SKPst veel panna on lõpuks poliitilise tasandi valik. Eks see olegi raske valik – kust leida need miljardid. Rahastamiseks on laias vaates neil teed: kärpida muid valdkondi; tõsta makse; võtta rohkem laenu või suurendada liitlaste panust. Viies võimalus on samuti olemas. Loota, et olukord muutub iseenesest ja jätta riskid maandamata.

Kärpimise osas ma väga optimistlik ei oleks, kõigile meeldib sellest küll rääkida kuidas tulevad jõhkrad kärped, kuid reaalsus on see, et esirääkija enda juhtiva ministeeriumi hallatav eelarve hoopis jõudsasti kasvas. Tsiteerides klassikat – näita oma eelarvet ja ma ütlen kus on sinu prioriteedid tegelikult.

Maksutõusudega tundub olevat nii, et vastuvõtuvõime on kiirelt ammendumas. Riigikaitsemaks on veel kasutada. Kuigi see tuleks lahendada ikka läbi tööjõu-, tarbimis- või varamaksude. Muuseas, varamaksude sektor on Eestis selgelt kasutamata olnud. Automaks on esimene suurem mis tulemas. Väike ennustus tulevikuks - aeg on muudel varaklassidel ennast samuti valmis sättida. Lõpuks me sellest ei pääse.
Samuti on kiirelt kahanemas Eesti laenuvõime, kuna sellega tuleb tänaseid kohustusi juba niigi finantseerida.

Hiljemalt septembri lõpuks mingid valikud tuleb valitsusel ära teha. Selleks hetkeks on vaja 2025. eelarve ja järgmine riigieelarve strateegia valmis saada. Samas on alati olemas alternatiiv. Jätta otsustamine ära, teha probleemi siire tulevikku ja seiniks kasutada loomingulist raamatupidamist. Ehk see mida on tehtud mitmete viimaste RESidega. Kirjutades sisse numbreid, millel pole mingit tegelikku sisu. Ratase valitsus tegi seda ja selle hea praktika on kiirelt omaks võtnud Kallase juhitud valitsused.

Nii et, kas paneme riigikaitsesse 3% edasi, loodame heale õnnele ja sellele, et Vene sõjamasin läheb kuidagi iseenesest katki ning kui õnn juhtumisi ei naerata paneme pea kogu riigieelarve enese ellujäämiseks?

[kraal]

Rahastamiseks on laias vaates neil teed: kärpida muid valdkondi; tõsta makse; võtta rohkem laenu või suurendada liitlaste panust. Viies võimalus on samuti olemas. Loota, et olukord muutub iseenesest ja jätta riskid maandamata.

Kärpimise osas ma väga optimistlik ei oleks, kõigile meeldib sellest küll rääkida kuidas tulevad jõhkrad kärped, kuid reaalsus on see, et esirääkija enda juhtiva ministeeriumi hallatav eelarve hoopis jõudsasti kasvas. Tsiteerides klassikat – näita oma eelarvet ja ma ütlen kus on sinu prioriteedid tegelikult.

Tegelikult on raha saamiseks veel üks võimalus, millest eriti ei räägita aga mis peaks olema A ja O. Nimelt maksubaasi suurendamine. Selle nimel töötamine muidugi kohe tulu ei anna aga keskpikas perspektiivis küll.
Esmalt tuleks tegeleda kärpimisega. Ministeeriumites on eelarvetes palju õhku sees. Kogu nende töö tuleks vaadata.
Laenata tuleks ka aga mitte jooksvate kulude katmiseks vaid investeeringuteks. Näiteks taristu on majanduse vereringe. Kui sinna ei investeeri ja pigem kägistad seda siis majandus ainult kahaneb. Näiteks teeehitusse investeeritud summast 30% tuleb kohe eelarvesse igasuguste maksudena tagasi.
Maksude tõstmine on nagu püksi laskmine. Alguses on soe aga hiljem palju hullem.

Samal teemal haakub ka err-is intervjuu Mart Laariga https://www.err.ee/1609313916/laar-tule ... udistamine

[Kapten Trumm]

Sa tahad tõsimeeli keskpäraste või alla keskmise vaimsete võimetega poliitikutelt saada nii keerukaid asju?
Maksimum, mida meil suudetakse, on riigieelarve excelis nullsumma mängimine. Kui see välja ei anna, siis suurendame mõnda maksumäära.

[slider]

https://www.fin.ee/sites/default/files/ ... kiri_0.pdf

Ootaks poliitikutelt kogu selle tabeli lahti kirjutamist selles võtmes, et mida ära jätame, n.ö... valige ise. (muud toetused on haridus ja teadus)

[Kriku]

Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem ütles Vikerraadio "Välistunnis", et järgneval kahel aastal tuleks tõsta Eesti kaitsekulud viiele protsendile sisemajanduse koguproduktist (SKP), et osta 1,5 miljardi euro eest vajalikku laskemoona, mis võimaldaks sõja pidamist vaenlasega mitte kontaktis olles, vaid kaugemal.

Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm lisas, et 1,5 miljardi suurune summa ei ole puudu ideaalist, vaid miinimumist ja hädavajadusest. Salm selgitas, et kui kaitsekulutuste osakaal on kolm protsenti SKP-st, siis on see jämedalt 9-10 protsenti riigieelarvest. "Rahandusministeeriumi] Kevadprognoos tähendab, et järgmise nelja aasta jooksul on meil 170 miljonit eurot vähem raha kui oli seni. See on nüüd valitsuse otsustada, kas ja mismoodi selle numbriga tegeleda," sõnas Salm.

https://www.err.ee/1609320975/herem-jar ... ile-skp-st

[parkija]

Vaatasin veidi Soome foorumeid , seal arutatakse samuti , kus võiks olla kasvavate kaitsekulude katteallikas ja seal pakuti katteallikana raudteede ehitamise seismapanekut lisaks muudele soovitustele , siit nüüd edasi - kui palju me tambime railbaltiku projektidesse ja ehitusse ? Kas meie peaminister , kes omab euroopas vaieldamatult kaitseteemades autoriteeti ei võiks / peaks rb määratud raha riigikaitse vajadustele ümber suunama , kui suured need rb le määratud summad on , ma ei tea , kuid midagi kindlasti saaks .

[Kilo Tango]

Vaatasin veidi Soome foorumeid , seal arutatakse samuti , kus võiks olla kasvavate kaitsekulude katteallikas ja seal pakuti katteallikana raudteede ehitamise seismapanekut lisaks muudele soovitustele , siit nüüd edasi - kui palju me tambime railbaltiku projektidesse ja ehitusse ? Kas meie peaminister , kes omab euroopas vaieldamatult kaitseteemades autoriteeti ei võiks / peaks rb määratud raha riigikaitse vajadustele ümber suunama , kui suured need rb le määratud summad on , ma ei tea , kuid midagi kindlasti saaks .

See ei oleks arukas idee. RB ehitatakse suures osas Euroopa rahadega ja kui meie ehitusse seda raha enam sellisel kujul sisse ei tule, kahaneb SKT ja maksutulu.