Integratsioon ja Eesti venekeelsed

[Kriku]

Ahastatakse, et 30 aasta jooksul pole koolitatud õpetajaid spetsiaalselt vene koolidele, andmata aru, et sellist asja ei saagi olla, sest kogu selle 30 aasta jooksul on olnud eesmärgiks paralleelse venekeelse koolisüsteemi likvideerimine.

Dotsent annab sellest endale aru küll, aga ei nõustu:

Riik on aga dotsendi sõnul suhtunud vene koolidesse kui ajutisse nähtusesse, mis ühel hetkel iseenesest haihtub. Eestikeelsele koolile ülemineku reformist hoolimata ei kao vene koolid tema sõnul vähemalt järgmistel aastakümnetel veel kuhugi.

[aksel90]

Kriitika venimise suunas on üsna asjakohane, aga ülejäänu seevastu tagantjärele tarkus, sellelt platvormilt mineviku kritiseerimine pole päris aus tegevus. On ju selge, et kui on eesmärk vene koolissüsteem ära kaotada, siis ei hakka keegi selle süsteemi toetuseks õpetajaid koolitama, isegi siis mitte, kui eesmärgi poole liikumine läheb eeldatust oluliselt vaevalisemalt või ei lähe vahepeal üldse. Ja ega millegagi alustaja ei saagi ju kuidagi teada, kuidas tema plaanid teostuvad või millised takistused teele veerevad ja et peaks seda ja seda teistmoodi tegema, sest siis ei juhtuks tulevikus see ja see.

Mõni poiliitik võiks ju ka dissertantile ette heita, et mis asja te venitasite ja miks ei saanud mõni selline tore töö valmis 20 aastat tagasi, et "küll siis oleks alles teinud ja arendanud ja venelasi kõige moodsamate teaduslike meetodite järgi harinud"

Edit: ja vene koolide täielikust kadumisest polegi keegi ju rääkinud. Oluline on, et kaoks paralleelne teiskeelne ja -meelne koolisüsteem.

[wolfgang]

Selliseid töid on kirjutatud iga aasta. Ma arvan, et mitu tükki. Ka 20 aastat tagasi.
Konkreetselt 20 aastat tagasi osalesin mingil mõttetalgul(äkki Hill&Knowltonis), mille teema oli integratsioon. So. siis 2003, kirjutan ma noorema lugeja jaoks. Ajal, kus käis kole füüri pritsimine igasuguste "projektide" jaoks, kuna valmistuti EL-i astuma. Ja juba siis oli mu sõnum, et keeleoskus on see, mis venelase meie venelaseks teeb. Ei muud. Igasuguse kuradi mõistmise ja ärakuulamise ja vastutulemise ja hea tahte jms. pasa võib rahulikult ära unustada. Juba siis oli sarnaseid töid tsiteerida juba sada tükki, millele siis tugineti oma vastuväidetel. Ja loomulikult mindigi mittemidagi tegemise, aga kõva "projektijuhtimise" teed.
Täpselt samuti nagu regionaalpoliitikas.

[Crispy]

No keeleoskus on üks asi aga kui ikka pere-kool-sõbrad kasutavad venekeelset ja -meelset inforuumi, siis asi ei parane. Kasvõi Vkontakte kasutamine Facebooki asemel. Ning uudiseid loetakse rus.delfi (või keeleoskuse olemasolul eesti delfi) asemel ikka hoopis kuskilt novosti.ru saidilt...

[Smith]

Eks tasub vaadata , kuidas lätakatel läheb. Iseenesest on neil ju mõte õige - miks peaks hoidma siin suurt hulka välismaalasi, kes kohalikku keelt ei räägi ? Teine asi on see, et meil isegi riigiasutustes töötamiseks on sageli vene keele nõue ?! Hetkel on hea aken teha ära igasugu reforme, mis kolmkümmend aastat on tegemata jäänud: riigikeele oskuseta meie rahvusriigis hakkama ei saa, punkt. Ka ukrainlasi on tulnud väga palju juurde tähendab seda, et üha resoluutsem peab meie käitumine olema.

[Kriku]

Jah, muidugi võib tuua hulga näiteid suurepärast eesti keelt rääkivatest täielikest tjibladest. Aga siiski, kui (noor) inimene oskab eesti keelt, siis on vähemalt võimalus, et ta tjiblamaailmast kaugeneb ja meie maailmale läheneb.

[Madis Reivik]

Igal juhul tuleb ära lõpetada enesesüüdistamine. Eestis on miljon võimalust õppida ja praktiseerida eesti keelt.

Toon näite:

Tööstuse tn on üks päris hea sushikoht, jaapani kokk ja jaapani ettekandjapreili. Ma põhimõtteliselt ei ole mingi internats-hipster aga noh mölakas kah ei ole. Seetõttu olen alati oma tellimuse esitanud eesti keeles ja eks vehin kätega juurde (mitte teenindaja suunas vaid menüü kohal . Ettekandja on umbes 1-2 kuu jooksul õppinud ära nii eestikeelsed rahanumbrid, toitude nimetused jne jne. Ütleb tere ja headaega jne. Pakun et aasta pärast räägib juba normaalselt keelt.

Ja samas tean paari vana Volta inseneri kes ei oska eesti keeles isegi tere öelda. Ja nemad ei ole loll tööstusproletariaat ja viina ka ei joo.

Suhtumise ja tahtmise küsimus.

[Kriku]

Täiskasvanute puhul loomulikult suhtumise küsimus, aga Eesti riigil siiski on ka kohustus tagada üldhariduskoolides kvaliteetne keeleõpe. See jätab väga paljudes koolides soovida nii eesti kui ka inglise keele osas.

[Madis Reivik]

Nõus. Kui veel täpsem olla siis ma arvan ka eesti lastele eesti keele ja kirjanduse õpe ei ole kuigi heal tasemel.

[ahto42]

Ega inimese sisse ei näe kuidagi moodi. Toida hunti kuidas tahad, ikka vaatab metsa poole. Tartu kandis üks "kaubaaluste kunn" enamus eesti kliend ja tuttavad, aga hinges russ mis russ ja koloraado.
Vahepeal sõitis ringi kolorado kleepsudega tagaaknal, aga pärast suurt pauku on need ära koristanud, aga see ei taksista moskvas aastavahetust veeta ja et "8 aastat on lapsi ukrainlased pommitanud" iba ajada.

[Smith]

Jah, muidugi võib tuua hulga näiteid suurepärast eesti keelt rääkivatest täielikest tjibladest. Aga siiski, kui (noor) inimene oskab eesti keelt, siis on vähemalt võimalus, et ta tjiblamaailmast kaugeneb ja meie maailmale läheneb.

Aivo Peterson näiteks

[MeelisV]

Seni kuni neid poputatakse oma keelega seni ei muutu midagi. Koolis võid ju õpetada ja ta isegi võib teha näo nagu "õpiks". Aga kui kommun omavahel suhtleb ja muu ühiskonna korraldus seda toetab ehk kui inimene saab hakkama ilma siis ta ei õpi. Nt. Kui toidupoes reklaamid kõlavad siseraadios vene keeles, reklaamlehed on vene keeles, asjade kirjeldused nt. Nii labane nagu piim on piimapakil kirjas vene keeles tunneb ta ennast OK ja ei näegi põhjust õppida.
Mul naaber venelane eesti keelt ei räägi aga käib soomes tööl ja puhub soomet päris puhtalt. Seal vene keeles ei saa siin saab ja nii jääb.
Olen näinud kui ema saadab lapse lasteaeda ja tuleb järgi ja kogu vestlus käib vene keeles samas laps pandi lasteaeda et õpiks eesti keelt. Praktika puudub õppe efektiivsus null. Sama näide kus kooli direktor rääkis kuidas ema tuli kooli ja nõudis kurjalt vene keeles suhtlemist teemal miks lapse õpingud kehvalt edenevad seda 100% eesti koolis. Ema keeleoskus oli ainult tjere tasemel.
Ehk mingis osas nad mõtlevad et võiks järgmine generatsioon eesti keeles osata suhelda samas nad ei mõista õppeprotsessi. Teisalt ei aita ühiskond kaasa kui neid vene keelega ikkagi aidatakse hakkama saama.
Ise nt. Aastaid läksin vene keele peale üle kui vastaspool oli hädas. Nüüd teen seda äärmisel vajadusel, vahel löön käega kui ikka ei saa siis ei saa.

[Cyberbear]

Mul oli eile Kalamajas tore kohtumine Kareni-tüüpi venelannaga. Tõime suure asja järelkärus töökotta parandussse ja töökojaga sama hoovi peal elav Karen veeres siis oma Volvo maasturiga hoovi, keris akna alla ja kukkus vene keeles kärama, et miks ja kaua me tema kohal oleme. Ei, seal hoovis polnud nime või autonumbriga seotud parkimiskohti. Saatsin ta sirges eesti keeles pikalt, lõpuks hakkas mulle jeesti kjeeles vastu plõksima. Nentisin, et näe - oskab inimeste keeles ka rääkida.

[aksel90]

Olen näinud kui ema saadab lapse lasteaeda ja tuleb järgi ja kogu vestlus käib vene keeles samas laps pandi lasteaeda et õpiks eesti keelt. Praktika puudub õppe efektiivsus null. Sama näide kus kooli direktor rääkis kuidas ema tuli kooli ja nõudis kurjalt vene keeles suhtlemist teemal miks lapse õpingud kehvalt edenevad seda 100% eesti koolis. Ema keeleoskus oli ainult tjere tasemel.

Päev lasteaias või algkoolis on lapsele ikka täiesti piisav praktika, vanemate keelsus selles vanuses uue keele omandamist ei takista. Küll nähtud seda, kuidas 6-7-aastane eesti lasteaias käinud vene laps peab oma umbkeelsele vanemale tõlgiks olema, räägivad keelt aktsendivabalt. Kuskil 3-5-aastaselt omandatakse keele aluspõhi vaevata, oluline on edaspidi saada mingitki praktikat juurde - kasvõi Youtube'i videod - et keel täieneks.

[Cyberbear]

Idabloki eesti alevis korduvalt nähtud, kuidas lapsed jooksevad peale selges eesti keeles mängimist pingil istuva vanaema juurde ja siis selgub, et ühel on pingil vanaema, teisel babushka. Või kuidas vene perele tuleb tänaval vastu lasteaiaõpetaja ja laps läheb automaatselt aktsendvabale eesti keelele üle temaga suhtlemiseks.