Kliimamuutustest

[Madis Reivik]

Juhtumisi me elame samal planeedil ja Läänemeri on ühendatud Atlandi ookeaniga. Arvamus et "meid see ei mõjuta" on absurdne ja korrelatsioon on kindlasti olemas.

https://helcom.fi/wp-content/uploads/20 ... t-2021.pdf

[vanahalb]

Küllap sa olid irooniline aga kui polnud siis .. tormiga ei tooda tuulikud midagi.

Siis on tuulikud valesti ehitatud. Põhimõtteliselt võib ka orkaaniga elektrit toota kui midagi lennuki turbopropellermootori sarnast posti otsa panna.
https://www.err.ee/1609527484/soomes-pu ... ngu-rekord

Uus tootmisrekord tehtigi seoses tormiga Jari ja sellesama tormi ajal mõõdeti Tahkoluotos (Pori lähedal) Soome ajaloos esimesed orkaanile vastavad tuulepuhangud. Sealsamas on ka tuulikupark.
https://majandus.postimees.ee/8138206/m ... iigi-abita
Ma ei tea kas nad päris orkaani ajal täisvõimsusega töötasid . Aga pole ka kuulda olnud et torm meid vigastanud oleks ja ei juhtu tuulikutega tormis midagi. Vähemalt senikaua kuni ehitama ei hakka vähempakkumiste võitjad.

Üks vale eeldus on see et tormid tekivad tühjalt kohalt. Kui torme rohkem esineb on ka tuult rohkem. Tuul tekib siis kui õhk voolab kõrgema rõhuga piirkonnast madalama rõhu poole. Kas ma olen nüüd kliimasõdalaste ühest põhipostulaadist - et TERVE maakera armosfäär muutub soojemaks, õigesti aru saanud ? Kui nii, siis tuult ega torme ei saa juurde tekkida vaid mõned piirkonnad muutuvad tuulisemaks ja mõned vaiksemaks. Kui Atlandi ookeni vaadata siis on meresõitjatel juba ajalooliselt see jaotatud piirkondadeks - "mõirgavad neljakümnendad" laiuskraadid jms. Nii vähe kui mina olen Põhja-Norrasse või Barentsi mere äärde sattunud ei ole mulle tuulevaikset päeva jagunud. Islandil sajab pahatihti horisontaalset vihma (tuule tõttu). Kapten Trumm nimetab sellist märkust ilmselt kadakaeestlase vingumiseks sest Islandil sajab ja Eestis ei saja.

Need piirkonnad võivad ümber paigutuda ja ajaloos ongi paigutunud ilma mingi inimtegevuseta. Sellega tuleb kohaneda, õppida viikingitelt tuulega elamist ja muud taolist. Mitte kastirattaga sõita ega Vabadussammast purgisupiga loopida. No kastirattaga võib sõita kui see mõnele nõrgemate organismidega indiviidile rahustavalt mõjub aga supiga pildumine on kole. Kliima sellest ei muutu ja tuul ei vaibu.

[ekacariya]

Juhtumisi me elame samal planeedil ja Läänemeri on ühendatud Atlandi ookeaniga. Arvamus et "meid see ei mõjuta" on absurdne ja korrelatsioon on kindlasti olemas.

https://helcom.fi/wp-content/uploads/20 ... t-2021.pdf

Kuramus küll, lõpeta oma suvaliste linkide toppimine. Kus kohas on seal kirjas tormide suurenemise trend?

Mean change: Owing to the large climate variability in the Baltic Sea region,
it is unclear whether there is an overall
trend in mean wind speed. Detected
trends in the wind climate differ between
seasons and depend on the chosen time
period for which the trend is calculated
because the internal variability is large1,2.
For example, mean wind speeds at the
Finnish and Swedish coastlines show a
slightly negative trend since the 1950s3,4.
Extremes: Maximum wind speeds at
the Finnish coastline show a weakening
trend4, attributed to storm tracks shifting northwards5,6. Many studies show
contradicting storminess trends in the
Baltic region1

Ainuke koht on siis et aastaks 2100 võivad äikesetormidega seotud tugevad tuuleiilid sageneda
9. It
is projected that by 2100, severe wind
gusts associated with thunderstorms can
increase in frequency during summer

[Madis Reivik]

Vanahalb - Tuuliku maks kiiruse tõstmine tuleb alati selle arvelt et kasutegur normaalse tuulekiirusel kukub. Nii et tuleb teha kompromisse ja pole otseselt mõtet orkaani korral pingutada tootmisega.

Exa, sinu eesmärk on arusaadav, lugemisoskus null ja ma ei viitsi sinuga võidu möliseda.

[vanahalb]

Vanahalb - Tuuliku maks kiiruse tõstmine tuleb alati selle arvelt et kasutegur normaalse tuulekiirusel kukub. Nii et tuleb teha kompromisse ja pole otseselt mõtet orkaani korral pingutada tootmisega.

Tuulik tuleb teha vastavalt tuuleoludele ja kui orkaan või üle 25 m/s tuuled on iga päev siis vastavaks ta ka konstrueeritakse. Ehk Norra mere tuulik on minuarust teistsuguse labade profiiliga kui hüpoteetiline Peipsi järve tuulik.
Või teistmoodi sõnastades - väide et tormiga ei tooda tuulik midagi on enam-vähem õige siis kui ta on kuskil "hobuse laiuskraadidel" töötamiseks mõeldud.

[Madis Reivik]

Tänan sisuka vastuse eest, loodame et tuulikutootjad loevad foorumit.

[vanahalb]

Tuulikutootjad teavad seda isegi. Küll aga elavad visalt müüdid et tormiga ei saa tuulik töötada ja muud taolist.

[Madis Reivik]

Ära seda loe, muidu on raske targutada:

https://www.bbc.com/news/business-65261147

[OLAVI]

....
Tuulik tuleb teha vastavalt tuuleoludele ja kui orkaan või üle 25 m/s tuuled on iga päev siis vastavaks ta ka konstrueeritakse. Ehk Norra mere tuulik on minuarust teistsuguse labade profiiliga kui hüpoteetiline Peipsi järve tuulik.
Või teistmoodi sõnastades - väide et tormiga ei tooda tuulik midagi on enam-vähem õige siis kui ta on kuskil "hobuse laiuskraadidel" töötamiseks mõeldud.

Zephir Air Dolphin on erilise (süsinikkiust) tiivikuga tuulegenaraator, mis töötab tuulekiiruseni kuni 50m/sek aga meie mandri "olematus tuules" ei tooda praktiliselt midagi.
https://www.google.com/search?q=zephir+ ... client=img

[vanahalb]

50 m/s on juba kolmanda kategooria orkaan. Torm ei ole ka mitte mingi hinnanguline "a mul viis puuriida pealt eterniidi minema " vaid konkreetne meetrites sekundis mõõdetev tuulekiirus.
Jaotised tulenevad Beauforti skaalalt
https://www.kalapeedia.ee/beauforti-skaala.html
Torm tähendab tuule kiirust 20,8-32,6 m/s ja kõik sealt edasi on orkaan mida omakorda kategooriateks jaotatakse.

Samamoodi saab igaüks leida aastaringsed keskmised tuulekiirused mingis regioonis. Soomes on need näiteks suuremad kui Kesk-Euroopoas kuid väiksemad kui Briti saartel. Soome kõige kõvemad tuuled pole sugugi mere ääres või saartel nagu Eestis vaid tundras ja üldse läheb Skandinaavias põhja poole liikudes keskmine tuule kiirus suuremaks.
Kui selline Zephir Air Dolphin valmis on ehitatud siis ju ta mingisse piirkonda töötamiseks on mõeldud ehk seesama jutt mida ma juba varemalt Madis Reiviku jaoks kirjutasin. Ehk kui Auveresse pandud tuulik ei tooda tormi ajal suurt midagi ei saa sellest järeldada et tuulik ei tooda tormi ajal mitte midagi ja viited lihuniku koertele pole asjakohased.

[OLAVI]

.... Ehk kui Auveresse pandud tuulik ei tooda tormi ajal suurt midagi ei saa sellest järeldada et tuulik ei tooda tormi ajal mitte midagi ja viited lihuniku koertele pole asjakohased.

Tuules sisalduv energiahulk on tuulekiirusest kuupsõltuvuses.
Kui tuule kiirus tõuseb 2 korda suureneb tuuliku pöörleva tiiviku poolt toodetav võimsus kuubis ehk 8 korda. (Elektrilise piduriga tuulikute kaablid peavad samas suuruses omama ristlõike varu.)
Kui tuuliku tiivikust tulev võimsus ületab generaatori piduri max võimsust, siis tõusevad tiiviku pöörded kontrollimatult kõrgele ja tiivik puruneb.
Tuule kiiruse tõusul max ekspluatatsioonis lubatuni, pidurdatakse tiivik purunemise vältimiseks ja vabastatakse pidurist alles siis kui ohtliku kiirusega tuul on möödunud.

Ehk ülemääraselt suure tuule ajal, kui tiivik seisab pidurdatult, ei saa tuulik toota mitte midagi.

(Kuigi mu isiklikud kogemused piirduvad kuni 5kW tuulikute paigaldusega olen lappinud tormi ajal, tormituules sulavaid juhtmeid ja õngitsenud maast välja purunenud tiivikulabasid mis on tunginud maasse mitmete kümnete meetrite kaugusel mastist.)

[isakene]

.... Ehk kui Auveresse pandud tuulik ei tooda tormi ajal suurt midagi ei saa sellest järeldada et tuulik ei tooda tormi ajal mitte midagi ja viited lihuniku koertele pole asjakohased.

Tuules sisalduv energiahulk on tuulekiirusest kuupsõltuvuses.
Kui tuule kiirus tõuseb 2 korda suureneb tuuliku pöörleva tiiviku poolt toodetav võimsus kuubis ehk 8 korda. (Elektrilise piduriga tuulikute kaablid peavad samas suuruses omama ristlõike varu.)
Kui tuuliku tiivikust tulev võimsus ületab generaatori piduri max võimsust, siis tõusevad tiiviku pöörded kontrollimatult kõrgele ja tiivik puruneb.
Tuule kiiruse tõusul max ekspluatatsioonis lubatuni, pidurdatakse tiivik purunemise vältimiseks ja vabastatakse pidurist alles siis kui ohtliku kiirusega tuul on möödunud.

Suuri tuulikuid ei pidurdata, neil on tiivikulabad pööratavad. Laba nurga asendi muutmise abil kontrollitakse labale mõjuvat aerodünaamilist jõudu.

https://www.energy.gov/eere/wind/how-wi ... %20extract.

[Kilo Tango]

...
Suuri tuulikuid ei pidurdata, neil on tiivikulabad pööratavad. Laba nurga asendi muutmise abil kontrollitakse labale mõjuvat aerodünaamilist jõudu.

https://www.energy.gov/eere/wind/how-wi ... %20extract.

Ei ole tõsi. Täpsemalt on ainult väike osa tõest. Kasutatakse mõlemat lahendust - nii aerodünaamilist pidurdamist kohtumisnurga muutmise läbi, kui ka mehhaanilist pidurdamist.

[maksipoiss]

Saarde park seisab juba kuskil 20 m/s tuule korral.

[Walter2]

Eks tuulikul ja tuulikul on ka vahe - on neid millel korjatakse tiivikutükke mitmete kümnete meetrite kauguselt ning millel pööratakse labasid ja pidurdatakse erinevate meetoditega. Kõigil on õigus ja kõik eksivad ka milleski.