www.militaar.net

Madis22 kirjutas:Masinatööstus on olemas. Ja täitsa toimetab. Busse monteeritakse, soomusautosid ehitatakse, mingihetk olid teemaks traktorid ja metsatööstuse masinad. Mida ei ole on riigipoolne soov ja tellimus.

Ma ka tean, et on olemas.
Seda arusaamatum on see riigi sekkumise propageerimine.
Et aga siiani on puudunud riiklik tellimus uue soomustehnika hankimiseks, on ju hoopis teine teema.

Võtame või selle sinutoodud kahuripaadi näite. Kui Baltic Workboats näiteks omab tellimustepurtfelli järgmiseks kuueks aastaks, siis vaevalt võetakse mereväge selle kahuripaadiga üldse jutule.

Kui üks firma ei leia võimalust konkursil osaleda, saab tellimuse teine.

Kapten Trumm kirjutas: See, mida suurtootjad toodavad vooluliinil, saab olema odavam kui Eestis põlve otsas tehtu.

Nagu öeldud - kui ka Eestis litsentsi alusel toodetud soome soomuk oleks pisut kallim, kui Soomes toodetud, jõuaks muist selle tootmiseks makstud rahast veel samal aastal maksude näol riigieelarvesse tagasi. Ja veelkord - busse kokkumonteerida ja soomusautosid toota on meil siin miskipärast otstarbekas ja konkurentsivõimeline, soomukitega miskipärast ei saaks löögile. Neid sadu soomukeid ei valmistata kusagil kohe tellimise peale paari kuuga. Kõik need hanked võtavad mitu aastat aega, tarnimine võtab mitu aastat aega. Kas me oleme Hollandilt kõik oma 80 soomukit tänaseks juba kätte saanud? Need olid juba olemasolevad ja vaid pisut kohendamist tahtvad masinad. Selles valguses 20 masinat aastas ei tundu sugugi nii väikese mahuna ja põlveotsas tehtav, et see konkurentsivõimeline ei oleks. Samas pole see ka nii ülejõu käivalt suur kogus, et mõni meie tootja sellega toime ei tuleks ning vastab enam-vähem meie senisele soomukite hankimise tempole. Kui neid muu tegevuse kõrvalt toota poleks vaja nii hirmsasti väljast ostjat otsida, et ettevõtet tegevuses hoida.

Nagu öeldud - kui ka Eestis litsentsi alusel toodetud soome soomuk oleks pisut kallim, kui Soomes toodetud, jõuaks muist selle tootmiseks makstud rahast veel samal aastal maksude näol riigieelarvesse tagasi

Mulle meeldis ka kunagi igasugu välisprojektides osalemine - sai välismaal käia riigi kulul, koosolekutel välismaalastega tarka nägu teha, kõik see väline fläsh ja värk....
Hoopis mõnusam kui siin kohalike probleemidega maadelda ja siin mingi hüpoteetilise kodumaa hüve nimel endale süsi istumise alla koguda...
Pealegi oli tollal nt Soomes enamik meid vaevanud küsimusi ammuilma vastuse leidnud, oli vaja vaid minna ja õigelt inimeselt viisakalt küsida.
Ka tehnilistest lahendustest rääkides, piisas vaid Helsinkisse sõitmisest, taskust märkmik ja pane kõik kirja - soomlased tegid küll tasahilju imestanud nägusid, aga mis sellest.
Ja mis laiemast SKP kasvust sa räägid, vastutus oli ju konkreetse eelarveartikli numbri piires, oli projekti jaoks eraldatud kantsleri käskkirjaga nt 50 000 krooni, siis nii oligi ja kui seda ületasid, löödi nahk seina, sõltumata mõjust SKP-le, eesti rahva iibele või tööstuse arengule.

(muideks olin väga üllatunud, kui palju oli Soomes kasutusel NSVL-s ja Venemaal valmistatud tööpinke ja seadmeid - mis meil ühes eriteemas kohalike asjatundjate poolt maasse tallatud on)

Kui juba rahvuslikult mõtlevatest, riigist ja riigikaitsest huvitatutest pooled tegelevad põhjuste väljamõtlemisega, et miks ei saa seda, teist ja kolmandat, siis mida me loodame ametnikest, kes vaid palga pärast tööl käivad

Madis22 kirjutas:Nagu öeldud - kui ka Eestis litsentsi alusel toodetud soome soomuk oleks pisut kallim, kui Soomes toodetud, jõuaks muist selle tootmiseks makstud rahast veel samal aastal maksude näol riigieelarvesse tagasi.

On sul üleüldse aimu palju ainuüksi Patria AMW tootmislitsents maksab? Liida nüüd see litsentsi maksumus 60 soomuki hinnale otsa ja mis sa seejärel ühe soomuki hinnaks saad? Litsentsi eest makstav summa läheb niikuinii suuresti puhtalt Eestist ja seega ka meie majandusest välja. Kvalifitseeritud keevitajad tuleb nii või teisiti enamuses palgata Ukrainast ja nemadki viivad oma palga suures osas Eestist välja. Ühe Rosomaki hind Poolale on kusagil 1.2 miljonit, Soomest Patria AMW-d ostes oleks 2.2 miljonit, seega Poola säästab iga litsentsi alusel toodetud kohaliku soomuki pealt miljon eurot.

tommy kirjutas:...Seda arusaamatum on see riigi sekkumise propageerimine...
Et aga siiani on puudunud riiklik tellimus uue soomustehnika hankimiseks, on ju hoopis teine teema. ...

Riigi sekkumine on probleem siis kui see on:
1. Konkurentsi piirav
2. Konkurentsi moonutav

Kui tegemist on majandusharu loomisega, kus ilma riigi sekkumiseta ei toimu midagi ja selle maj. haru teke on riigi huvides, siis on asjalood teised. Pealegi on Kamina eelarves NATO reeglitega ette nähtud ca. 7 mil EUR arendustegevuseks, mis tegelikult vedeleb suures osas riiulil.

See, et soomustehnika hankimiseks puudub riiklik tellimus on (minu isikliku mulje põhjal kamina inimestega suhtlemisest) kinni peamiselt järgnevas:
1. Ollakse valmistoodete tarbijad ehk teisisõnu ei suudeta pädevat tellimust teha. Väga elavalt iseloomustab seda kunagi nähtud ühe ametniku loidus koosolekul ja elavnemine siis kui ta sai jutu relvanäitustele viia
2. Ettevõtliku vaimu puudumise tõttu ei usuta, et see üldse võimalik on
3. Ei tunta ega teata tegelikult, mis Eesti masinaehituses ja majanduses tervikuna toimub.
4. Ametniku mentaliteet - ratsionaalselt ei või ametnik riske võtta, sest motivatsioon on üles ehitatud printsiibil "tee asju nii nagu kogu aeg aga rohkem". See välistab igasuguse loomingulise mõtlemise ja uuenduste läbi viimise. Mitte, et seda ei toimuks aga iga selline tegevus on tegelikult süsteei loomusele vastupidine.

Mis puutub BW-sse, siis pooleaastase järjekorra järel tulev riiklik tellimus lahendatakse tootmise laiendamisega, sest siis muutub laienemise riski/tulu tasakaal positiivsemaks. Seni muretseb laevafirma selle pärast, et kui praegune tellimuste laine möödub, ollakse laiendatud tootmisega suuremate kulude ees ja ei suudeta enam hinnaga konkureerida kui tellimuste arv peaks langema.

rbl kirjutas:...On sul üleüldse aimu palju ainuüksi Patria AMW tootmislitsents maksab? ...

Aga kas sul on? Pealegi, miks me piirdume üle lahe piilumisega, kus soomlastel puudub huvi ülelahe konkureerivat tootmist arendada. Vbl. tasuks vaadata hoopis Doosani poole, kelle K21 sobib meie tulevikuvajadustega imho palju paremini.

Kvalifitseeritud keevitajad tuleb nii või teisiti enamuses palgata Ukrainast

MIKS?
Ukrainast palgatakse keevitajad lihtsal põhjusel. Eesti mehed tahavad pangakontol näha suuremat numbrit kui ukrainlased.

Taaniel Tina kirjutas:

Kvalifitseeritud keevitajad tuleb nii või teisiti enamuses palgata Ukrainast

MIKS?
Ukrainast palgatakse keevitajad lihtsal põhjusel. Eesti mehed tahavad pangakontol näha suuremat numbrit kui ukrainlased.

Selle pärast, et Eesti meestel on alternatiiv minna Norra/Rootsi/Soome keevitama, kus nad näevad pangakontol veel suuremaid numbreid.

Taaniel Tina kirjutas:
MIKS?
Ukrainast palgatakse keevitajad lihtsal põhjusel. Eesti mehed tahavad pangakontol näha suuremat numbrit kui ukrainlased.

Mis sa arvad, et kui Eestis 60 soomukikere keevituseks läheb, tulevad meie oma kõrgelt kvalifitseeritud keevitajad Soomest, Rootsist, Norrast või kust iganes tagasi ja hakkavad siin 3000 eurost kuupalka saama?

Tean, et Soomes ja Rootsis makstakse rohkem.
Lihtsalt tahtsin rõhutada, et ei tule kindlasti palgata ukrainlasi.
Võiks ju oma inimestele maksta normaalset palka ja ei lähe nad kuhugi Soome ja Rootsi.
Aga see on juba offtopic, mis ei haaku antud teemaga.
Vabandust

Taaniel Tina kirjutas:

Kvalifitseeritud keevitajad tuleb nii või teisiti enamuses palgata Ukrainast

MIKS?
Ukrainast palgatakse keevitajad lihtsal põhjusel. Eesti mehed tahavad pangakontol näha suuremat numbrit kui ukrainlased.

Mitte ainult, paraku. Inimesi lihtsalt pole, hoolimata palganumbrist, inimlikust suhtumisest, soodustustest jms. Seda kinnitavad kõiik, kes vähegi sedasorti tootmisega tegelevad. Sest korralikuks keevitajaks saamine ei toimu poole aastaga, vaid võtab ikka märksa rohkem aega. Eriti laevanehituses töötamine eeldab ikka üpris kõva paberitausta.Iga vend, kes korra käppa või pitsi käes on hoidnud, ei kvalifitseeru tegijana. Pluss veel rohkearvulised muud mured, mis (eriti maapiirkondades) rahvast kollitavad. Alates viinakuradist ja lõpetades lihtsalt viitsimisega.

Et keevitajaid ei ole, tasub vastust otsida ka selle töö sisust.
Keevitajatöö on metallitöös üks hullemaid ameteid just füüsilises mõttes, jäädes alla üksnes igasugu puhastajatele-ettevalmistajatele.
Vaadates tänaste koolilõpetajate keha ja vaimu tugevust, siis sinna on ka koer maetud, miks Ukrainast tuuakse.
Saksamaal ja taolistes kohtades on vaatamata kõrgetele palkadele sama seis, sellist tööd teevad ikka türklased ja selle piirkonna immigrandid.

Kusjuures viimase aja suundumusena ka hiinlased. Paljudes dokkides kõnnivad selle rahva esindajad hulgikaupa ringi, sest Hiina riik on ostnud end sinna sisse ja toimetab suure eduga. Näiteks Maltal, kus peaks olema ainuke dokk Vahemeres, mis suudaks vastu võtta lennukikandjaid, toimetavad nii keevitust kui värvimistöid pilusilmsed hordid.

Kilo Tango kirjutas:Kui tegemist on majandusharu loomisega, kus ilma riigi sekkumiseta ei toimu midagi ja selle maj. haru teke on riigi huvides, siis on asjalood teised.

Kas masinatööstus on siis majandusharu, kus midagi saab toimuda ainult riigi sekkumisel??