www.militaar.net

Milleks see "laiendatud demagoogia" masinatööstusest? Nii palju või vähe kui seda on, töötavad edukalt ka ilma EV tellimuseta.
Tõde on ka selles, et pole teist eriti palju siin, võrreldes kasvõi Soome või Venemaaga.
Küsimus on lihtsalt selles, et kui soovitakse näha ka tõsisemat kodumaist relvatööstust, tuleb tellijal ka õlg alla panna (pole see ekspordivõimeline relvatööstus kuskil ise turujõudude toimel tekkinud).
Jutt ikka tootmistest, mis loovad sadu töökohti, mitte põlve otsas UAV-de ehitamisest, mis ei loo suurt midagi.
Puudutab see justnimelt sõjamasinaid, sest nende ehitamine mujal toimub seeriatootmise põhimõttel.
Seeriatootmises kohalik masinatööstus suurte masinate ehitajatega ei konkureeri ega hakkagi niipea konkureerima.
Neid töölaevu aga ei ehitata seeriatootmise põhimõttel, pigem ikka üksikprojektide või äärmisel juhul väikeseerias.
Väga erinev turusegment ja värk, kus meie tegijatel on tugev eelis, sest suurtootjad ei taha pisitellimustega mässata ja Kagu-Aasiast siia vedada ka ei tasu (kus muidu täna laevaehituse raskuspunkt on).

Kas seda õlga anna panna 60 AMV teemal, on iseasi ja vähemalt küsitav oleks see üritus kindlasti.
Patria AMV aga ei tekkinud ka Soomes tühjale kohale, vaid selle aluseks oli Soomes olemasolev kogemus sadade Paside tootmisel (nii endale kui eksporti).
Mis samuti arendati välja Soome kaitseministeeriumi tellimisel ja kaasrahastamisega.
Lisaks ei saa alahinnata veokitootja SISU rolli, kes on nö custom-veokide üks väheseid tootjaid siinkandis.
Tahad osta kallurit, millel on 3 vedavat tagasilda, aga palun - pöörduge SISU esindusse.

tommy kirjutas:

Kilo Tango kirjutas:Kui tegemist on majandusharu loomisega, kus ilma riigi sekkumiseta ei toimu midagi ja selle maj. haru teke on riigi huvides, siis on asjalood teised.

Kas masinatööstus on siis majandusharu, kus midagi saab toimuda ainult riigi sekkumisel??

Masinatööstus teeb seda mis neile tulu toob. Tõenäoliselt nad ei suuda toota uut soomukit pruugitud soomuki hinnaga, sellepärast nad isegi ei vaevu mõtlema sel teemal. Muidu toota suudaksid arvatavasti paljud ettevõtted. Eestis tehakse kõvasti keerulisemaid asju valmis, tingimusel et tellija on valmis maksma.

Juba ammust aega läbihekseldatud teema. Milleks uuesti? Midagi pole ju vahepeal muutunud.

Vt. teemad:

EKV "rahvasoomuk" Poolast
Tankid EKV-le?
Kaitsetööstus
Low-End innovatsioon taktikaliste eesmärkide saavutamiseks
Ameeriklased tegid Eestis soomukitele lobitööd
Laevaehitaja unistab soomukite tootmisest
Jalaväesoomuk Pasi XA-180
Eestis "tjuunitakse" KOMBAT´eid
Combat T98 EST

Some kirjutas:Tõenäoliselt nad ei suuda toota uut soomukit pruugitud soomuki hinnaga, sellepärast nad isegi ei vaevu mõtlema sel teemal. Muidu toota suudaksid arvatavasti paljud ettevõtted. Eestis tehakse kõvasti keerulisemaid asju valmis, tingimusel et tellija on valmis maksma.

Aga, kas nad suudaksid toota uut soomukit võrdluses teiste, samasuguste hinnaga..??
Konkurentsis kogu muu maailmaga.
Laevaehitajad, nagu näha, suudavad.

tommy kirjutas:

Some kirjutas:Tõenäoliselt nad ei suuda toota uut soomukit pruugitud soomuki hinnaga, sellepärast nad isegi ei vaevu mõtlema sel teemal. Muidu toota suudaksid arvatavasti paljud ettevõtted. Eestis tehakse kõvasti keerulisemaid asju valmis, tingimusel et tellija on valmis maksma.

Aga, kas nad suudaksid toota uut soomukit võrdluses teiste, samasuguste hinnaga..??
Konkurentsis kogu muu maailmaga.
Laevaehitajad, nagu näha, suudavad.

Sõltub ajalises perspektiivist. Kui vaadata selles vaimus nagu praegu, et üks hange korraga, siis pole mõtet rabelema hakata. Asjal on mõte pikas perspektiivis. Kujutan ette, et ka Soome olnuks odavam algul väljast soomukit osta aga nad ikkagi investeerisid oma tootmisse. Ja nüüd naudivad selle vilju. Kas meie suudame pikemas perspektiivis kui 5 aastat mõelda?

Automatiseeritud tootmisliini puudumine e. seeriaviisilise tootmisvõimekuse puudumine, kvalifitseeritud keevitajate puudumine ja litsentsitasu muudavad nende 60 soomukikere meil siin kohapeal kokkukeevitamise nii rahaliselt kui ka ajaliselt täiesti mõttetuks ettevõtmiseks. On sellest siis tõesti nii raske aru saada?

rbl kirjutas:Automatiseeritud tootmisliini puudumine e. seeriaviisilise tootmisvõimekuse puudumine, kvalifitseeritud keevitajate puudumine ja litsentsitasu muudavad nende 60 soomukikere meil siin kohapeal kokkukeevitamise nii rahaliselt kui ka ajaliselt täiesti mõttetuks ettevõtmiseks. On sellest siis tõesti nii raske aru saada?

Kombat soomusautode tootmine täpselt samadel tingimustel on aga miskipärast mõtekas. Kuidas sellest aru saada?

Ja miks 60? Kas meil neid nn. "rahvasoomukeid" mitte rohkem vaja pole? Asendamaks presentsoomust.

Some kirjutas:Sõltub ajalises perspektiivist. Kui vaadata selles vaimus nagu praegu, et üks hange korraga, siis pole mõtet rabelema hakata. Asjal on mõte pikas perspektiivis. Kujutan ette, et ka Soome olnuks odavam algul väljast soomukit osta aga nad ikkagi investeerisid oma tootmisse. Ja nüüd naudivad selle vilju. Kas meie suudame pikemas perspektiivis kui 5 aastat mõelda?

Milleks see võrdlus Soomega.?
Patria AMVle eelnes Sisu XA-200 seeria. Sellele omakorda XA-185. Sellele jälle XA-180.
Ja ka selle viimase algelisemad versioonid ei tekkinud tühjale kohale, vaid olid Sisu veoautode baasil tuletatud.
Siit vaatame, kuidas üldse tekkis Sisu veoautode tootmine.
Ja millal.
Milline oli toona maailm ja seal valitsevad majandusreeglid.
Kas täna saaksime lähtuda aastakümnete tagustest põhimõtetest või peame käituma tänapäeva tingimuste järgi??
EL, ühisturg, konkurentsireeglid, keelatud/lubatud/seaduslik/ebaseaduslik riigiabi jne.

Milline on kaitseeelarve(seega ka tellimused) pikas perspektiivis, tahaksime me teada.... ??
Kas keegi suudab öelda, milline on ta vaid 3 aasta pärast.
Kes saab garanteerida riigikaitse 2% püsimajäämise peale järgmiseid valimisi??
Või ülejärgmisi..?

Madis22 kirjutas:Kombat soomusautode tootmine täpselt samadel tingimustel on aga miskipärast mõtekas. Kuidas sellest aru saada?

Neid Kombateid ei toodeta meil siin kohapeal ostetud litsentsi alusel. Neid toodab kohapeal või õigem oleks isegi öelda, et pigem koostab Kombatit, selle omanik Sankt-Peterburgi Combat Armoring Groupi kohalik tütarfima, et mingi "Made in EU" märk oma tootele külge saada ja seejärel oleks lihtsam Euroopa Liidu riikides turustada. Palju neid Kombateid seal Lool aastas kokku pannakse 6?,10? Mingit seeriaviisilist tootmist seal niikuinii ei ole, iga auto koostatakse eraldi vastavalt kliendi tellimusele. Nii ootaks kaitsevägi oma 60 soomukit 6-10 aastat aga vaevalt ta sellega nõustuks.

Lemet kirjutas:Ja miks 60? Kas meil neid nn. "rahvasoomukeid" mitte rohkem vaja pole? Asendamaks presentsoomust.

Kui iga paari aasta tagant, sõltuvalt majandusprognoosidest ja valitsusest meie riigikaitse arengukava ümber tehakse siis ei maksa need numbrid midagi.

Kes saab garanteerida riigikaitse 2% püsimajäämise peale järgmiseid valimisi??

Just selline tootmine saakski seda 2% kindlamalt garanteerida, sest selles osalejad ei oleks nii lihtsalt manipuleeritavad kui ühe ametniku(piltlikult) laua taga vastuvõetav otsus osta või mitte osta.

Aga, kas nad suudaksid toota uut soomukit võrdluses teiste, samasuguste hinnaga..??
Konkurentsis kogu muu maailmaga.

Ignorantne joru läheb edasi ega tahetagi asjade erinevusest aru saada....
Saad sa sellest ikka aru, et soomusmasinate tootjatel on masinad välja töötatud asukoha/omanikuriigi raha eest ning tootmine püsti pandud asukohariigi tellimuste jaoks/eest. Kui Soome riik poleks sadade kaupa neid Pasisid/AMV-sid tellinud ja nende prototüüpide loomist/katsetamist kinni tagunud, siis täna ei sõidaks ei Soome ega meie nende masinatega ja Soome armee sõidaks ilmselt BTR-ide/BMP-dega. Vaata ükskõik milline levinud soomusmasin - loomise ajalugu algab ikka omamaise armee tellimusest. BTR ja BMP - NSVL, Piranha - Sveits, Komatsu - Jaapan, Stryker- USA jne jne jne jne...

Konkurents riskikapitalil nullist loodud masinaga pole võimalik (eriti arvestades valdkonna korruptsiooniastet).

Laevaehitajad, nagu näha, suudavad.

Millega nad suudavad? Väikeste seeriatega, väikeste laevade zanris. On Eestis mõni sõjalaev ehitatud ekspordiks? Ei ole.

Kui Eesti tööpaatide ehitajad põrkaksid igal sammul kokku samasuguse probleemiga, kus konkurendid teeksid dumpingut riigi kinnimakstud arendustöö ja esmaseeriatega, mille käigus saab asja kenasti välja lihvitud - kahtlane. Vägagi kahtlane, kas BWB võidaks mõne kaitsetellimuse nt 100 Combat Boat 90 laadse paadi tarnimiseks võistluses selle laeva algse tootjaga. Kui hind ka sobiks, siis asuvad mängu igasugu taustajõud nt Rootsi riigi poolt, keda huvitab omamaine tööhõive jne. Sellise laeva loomine ei ole naljaasi ega odav või kiire, isegi väga tublide jaoks.

Eesti tublidusel on lihtsalt piir ees ja seepärast ka sõjalaevu meil ei ehita ei BWB ega BLRT.

Ei ole aega pikalt seletada, aga ma aimasingi, et see Balticworkboats tuuakse vastuargumendina sisse. Tegu on erandiga, mis kui ma nüüd väga ei eksi ka soovis riigiga kunagi alguses koostööd teha ja kuulu järgi saadeti nad puutaha kui rumalad, kes ei saa aru, et Eestis ei suudeta iialgi selliseid keerulisi asju teha. Õnneks leiti koostööpartnereid välismaalt.
Eesti masinaehitus on olemas, aga nagu ma kirjutasin siis valdavalt allhanke tasemel, sest et raha millega riskida omatoote prototüüpi valmis teha ei ole. Mis vahe on allhankija tulul ning lõpptoote müüja tulul peaks igaüks aru saama, umbes sama vahe on ka Eesti ja arenenud tööstusriikide inimeste palkades ja see vahe jääbki, kuni riiklikult ei hakata järjepidevalt eesmärgipäraseid arendusprogramme läbi viima ning üks variant selleks on ise omale vajalike asjade tegemine.

Peab olema riigi osalusega, riigi rahadega, riigi suunamisel ettevõte, et midagi toota saaks.
Kui keegi saab ilma, siis ütleme, et see ei loe, see on erand.

tommy kirjutas:Peab olema riigi osalusega, riigi rahadega, riigi suunamisel ettevõte, et midagi toota saaks.
Kui keegi saab ilma, siis ütleme, et see ei loe, see on erand.

nagu ma aru olen saanud, siis oled sa antud ettevõtte minevikku rohkem süüvinud, kui lihtsalt mingitel presentatisoonidel käinud? Ka see ettevõte ei teinud kindlasti ehku peale midagi valmis ja ei läinud seda pakkuma, läbi õnne saadi odavamat sorti tellimus ja seega ka mingigi garantii, aga see on harv õnn.

Seda, kuidas see meie ise minna laskmise riiklik poliitika on meie majandust ja tööstust arendanud, näeme me tõenäoliselt kõige hiljem 2014 I kvartali majandustulemusi lugedes, kui mitte juba selle aasta viimase omi kätte saades.