www.militaar.net

Walter2 kirjutas: Vahest peab olema võimalik nendega hädaolukorras haavatut vedada ilma et rebeneks või peab vastama mingile tulekindlusklassile - eks spetsialistid tea täpsemalt. Seda et nad ülemise koiku venna voodimärgamist peavad kinni hoidma ma millegipärast ei usu.

Eks spetsialistid anna hankijatele ette ka tingimused, millele toode peab vastama...

Kui keegi viitsib artiklit lugeda, siis seal oli umbes täpselt kirjas, et see uus amet saab olema KaMini ja peastaabi ühises alluvuses ning ka töötegijatest saab umbes pool olema kv taustaga.

Ja voodilina on ikka voodilina. Isegi KV-s. Lihtsalt torkas silma järjekordne "tarkus". Ning samas artiklis oli ka muuseas kirjas, et praegu tegeleb hangete kallima ja prestiižikama poolega just nimelt KaMin ja vaene kaitsevägi peabki tegelema just sokkide ning linadega.

Sama meelt. Ka praegu tegeleb KV-s selle teemaga terve hulk tsiviilametnikke. Pigem on mure selles, et see hankimise pool on killustatud. Selge see, et uuel ametil kerge olema ei saa, sest ta on juba enne loomist osade tegelaste vihaalune. Üldiselt on arenenud riikides nii, et igasugu riigihangete korraldamine jm bürokraatia on ikka rohkem tsivilistide rida ja sõjaväelased on kaasatud rohkem ekspertidena, aga neil on ka ülioluline kritiseerija roll.
Selliste varustamisele spetsialiseerunud sõjaväelaste teke, keda me teame nõuka ajast ja praegu Ukrainast ning Venemaalt, on pigem KV-le selles mõttes pärssiv, et kuna nad on tihtipeale kindralitele "lähemal" ning kindralid nende tegevuse eest kaasvastutavad, siis vaigistab see süsteemi toimimise jaoks tervisliku kriitika.

Kapten Trumm kirjutas:Arvestades sellest asutusest läbi käivat rahavoogu, kujuneb sellest ühtlasti Eesti korruptsioonisurve raskuspunkt.
Peale esimest skandaali laiutab Hanso käsi. Hangete tsentraliseerimist (kamina kätte) on varem proovitud ja sellest loobutud - hangete lõputu venimine, KV rahulolematus ning õhku jäänud kahtlused olid märksõnadeks. Siingi sellest kirjutatud. Ei tea, kui hea mõte see on, et miskid tsiviilametnikud hakkavad KV-le näiteks voodipesu ja sokke hankima.

Muidugi ei imestaks, kui pärast pretendeerib selle hankeameti etteotsa nt Kolga?

Küsiks siin mõned kiuslikud vastuküsimused. Nimelt: kas korruptsiooniriske maandada, järelevalvet, auditeid jms on lihtsam ja efektiivsem korraldada siis, kui meie tegelikult miniatuurses RA-riigikaitsesüsteemis tegeleb hangetega üks keskne asutus, või siis, kui see hankimine ja rahad on killustunud kahe suure ja mitme väiksema asutuse vahel? Kas hankimisega tegelevat piiratud inimressurssi on saab efektiivsemalt ära kasutada siis, kui kogu elutsükli tagamiseks vajalikud hankijad koondada ühte kohta kokku, või siis, kui jätkame nii nagu praegu, kus KM-i hankijad hangivad nt jalaväe lahingumasina, pühivad seejärel „käed puhtaks“ ja seejärel hakkab samale masinale nt laskemoona ja varuosade hankimiseks tegelema juba teised seltsimehed KV-st?

Kas väljendid „hangete lõputu venimine, KV rahulolematus ning õhku jäänud lõputud kahtlused“ peegeldavad 2001. aasta olukorra kõrval ka näiteks mitmeid tänaseid, justnimelt KV poolt läbi viidud hankeid, nagu nt Siili tarbeks plaanitud suitsugranaadid ja lõhkepaketid, killuvestid jms, millest siin tõesti veel üsna hiljuti oli juttu?

Kui palju voodipesu ja tekke on tänaseni kaitseväelastest hankijad hankinud? Ja kas me üldse õpetame (ja peame õpetama) tulevastele ohvitseridele ja allohvitseridele KVÜÕA-s riigihangete läbiviimist?

Kas KV nõudlikkus ja tajutav rahulolu tänase hangete korraldamise seisuga üldse saab olla adekvaatne olukorras, kus hangete teenistus allub juba tuhande muu ülesandega koormatud toetuse väejuhatuse ülemale ning sealt edasi juba otse KVJ-le (kellel samuti palju ülesandeid ja alluvaid, kuid erinevalt hangete läbiviimisest siiski sõjalise iseloomuga)?

Miskipärast kamina haldusala ei kiirustanud liituma Riigi Kinnisvara süsteemiga, see ju ka "optimaalne, kergesti auditeeritav ja läbipaistev, puudub hangete laialipillatus"....?
Nagu ütleb siin mu suur austaja Herem - mul puudub usk taolistesse hõbekuulidesse.

Eks spetsialistid anna hankijatele ette ka tingimused, millele toode peab vastama...

Sellest tahust taolised trummipõrinaga algavad algatused vaikivad. Need "tingimused" just moodustavadki enamiku töö mahust, mis ei kao kuskile.
Asjade ja teenuste ostmisel, eriti komplitseeritud kaupade puhul, moodustabki selles müütilisest "hankekorraldusest" suurema osa vajaliku asja defineerimine, edasi kuskil Wordis kopi-paste süsteemis vanadest, tavaliselt juristi või õigusbüroo valmistatud dokumendi draftidest vajaliku hankedoki kokkutõstmine ning selle avaldamine uues popis e-riigihangete registris on suht väike osa. Nii öelda produkti kirjeldus on keerukas intellektuaalne töö, mille vettpidavusest sõltubki, kas saadakse, mida vaja.

Tehniliselt komplitseeritud hangete puhul moodustab puhtalt paberite osas lähteülesanne/kirjeldus vähemalt 2/3 ja kui selle tegemine jääb endiselt ministeeriumile või KV-le, siis selle 1/3 ära tegemiseks pole mingit pointi ühte uut asutust luua.

Et ei tekiks mingit puusalt lahmimist minu isiku suunas, siis siinpool arvutit istuja on korraldanud mitukümmend hanget ja koostanud sadu lehekülgi toote/teenuse kirjeldusi. Kujutan täiesti ette, mismoodi üks (riigi)hankeprotsess välja näeb ning mis sisendeid on vaja. Seega, "tuhande pisiasjaga" koormatud TVJ ilmselt ägab ka edasi ja eriti kõvasti sellel teemal, kuidas saada järgmise profaanide seltskonnaga ühisele lainele.

PaganHorde kirjutas:http://epl.delfi.ee/news/eesti/kaitseva ... d=72749149

Kui kasulik..kahjulik selline otsus võiks olla? Kahjuks ei näe ka tervet artiklit.

Artikkel tervenisti:


Kaitsevägi kaotab õiguse ise hankeid korraldada, sajad miljonid eurod lähevad uuele asutusele
(140)
21. oktoober 2015 00:30
Urmas Jaagant
Eesti Päevaleht

Kaitsevaldkonna suurimad hanked: Jalaväe lahingumasinadCV 9035NL koos toetusmasinate, laskemoona ja väljaõppega - 138 miljonit eurot Foto: Tiit Blaat

Juba aastaid tagasi nenditi kaitseministeeriumis, et riigihangete korraldamise süsteem vajab muutmist. Nüüd kavatsetakse luua uus asutus, mis hakkab juhtima sadade miljonite eurode kulutamist. Mitme hanke ebaõnnestumisega meediasse jõudnud kaitsevägi edaspidi enam endale ise varustust ei osta.

Eesti Päevaleht on viimasel ajal järjepanu kirjutanud juhtumitest, kus kaitseväe hangetega on tekkinud probleeme. Pea kõigi nende puhul on kaitsevägi viidanud, et hankeid on palju ja ikka juhtub mõni aps. See on loomulikult tõsi, aga seda, et vigu tuleb ette palju, on riigikaitse valdkonnas ammu märgatud.

Uus kaitseminister Hannes Hanso on otsustanud viia ellu selle, mida on pikalt plaanitud: kõik hanked ja taristutegevused viiakse kaitseväest ja ministeeriumist välja ja nendega tegelemiseks luuakse ministeeriumi alla eraldi asutus. Sadade miljonite eurode kulutamist hakkab juhtima ilmselt erasektori kogemusega tippjuht väljastpoolt mõlemat asutust. Mida hangitakse ja ehitatakse, jääb siiski ka tulevikus kaitseväe ja -ministeeriumi otsustada. „Neli aastat on seda teemat kaitseväe ja ministeeriumi vahel arutatud, peame nüüd jõudma konkreetsete tegevusteni,” ütles Hanso. Kas nii pikk aeg sellise otsuseni jõudmiseks näib viitavat, et väga sujuvalt see ei kulgenud? „Kaitsevägi on sellest otsusest teadlik, nad teavad, et kaitseministri asi on langetada otsus,” vastas Hanso.

Hanso: kaitsevägi on sellest otsusest teadlik. Nad teavad, et ministri asi on langetada otsus.

Kaitseväe toetuse väejuhatuse ülem kolonelleitnant Kalev Koidumäe oli Eesti Päevalehele saadetud kirjalikes vastustes muudatusega igati päri. Kui Eesti riigikaitse tänu sellele otsusele tugevneb, siis pole tema sõnul oluline, et osa kaitseväe eelarvet läheb uuele asutusele.

„Ükskõik milline sõjaline hange vajab tegevväelastest spetsialistide teadmistega tehtud sisendit ja nii hakkab see olema ka uues ühises asutuses,” ütles ta. „Hangete maht kaitsevaldkonnas kasvab kiiresti, mistõttu teadmiste ja kompetentsi koondumisega saame teenust arendada.”

Mis on ajend?

On selge, et sellist sammu ei võta keegi ette eesmärgiga midagi lihtsalt niisama reformida, selleks peab olema selge ajend. Hanso kinnitusel ei ole aga otsus kuidagi seotud ebaõnnestumistega, mida kaitseväel on mõne hanke puhul ette tulnud. „Mingit probleemide nimekirja meil ei ole, see ongi keeruline valdkond,” sõnas ta. „See samm ei ole ajendatud sellest, et keegi teeks midagi praegu halvasti. Ei ole võimalik lubada, et uues üksuses kõik 100% õnnestub, aga see peab muidugi olema eesmärk.”

Kaitsevaldkonna suurimad hanked: maismaasõidukite elutsükli toetuse tagamine - 8 miljonit eurot Foto: Rauno Volmar

Võib siiski arvata, et üks põhjus, miks aastaid kahe asutuse vahel jaotatud hankesüsteemi üle vaatama hakati, on just nimelt selles, et probleeme oli rohkem kui küll. Kannatus katkes 2011. aastal kaitseministriks olnud Mart Laaril. Nimelt tegi 2011. aasta suvel ministeeriumi siseauditi osakond aruande, mis tekitas laia vastukaja. Sealt selgus, et kaitseväe hangetes on olnud hulganisti rikkumisi. Aasta varem korraldati 122 hanget, millest auditeerijate valimisse sattus 44. Neist tervelt 30-s leiti puudusi.

Hangete tegemiseks oli valitud ebaseaduslikke viise, neid oli avatud konkursside vältimiseks osadeks jaotatud, teenusepakkujatega oli jäetud miljonite kroonide ulatuses kirjalikke lepinguid sõlmimata, osta soovitava kauba iseloomustamiseks oli hanketeates nimetatud konkreetseid kaubamärke jne. Audit järeldas avastatud puuduste põhjal, et rikkumised pole juhuslikud, vaid süsteemsed.

Kaitsevaldkonna suurimad hanked: uued tankitõrjeraketisüsteemid Javelin - 40 miljonit eurot Foto: Tanel Meos

Kaitsevaldkonna suurimad hanked: erinevad lahingumoona hanked - 13 miljonit eurot Foto: mil.ee

Tollal kaitseväe peastaabi ülema ametis olnud praegune kaitseväe juhataja Riho Terras põhjendas segadust sellega, et 2009. aastast jõustunud kaitseväe korralduse seadus keeras paljud struktuurid pea peale. „Kaitseväe korralduse seadus on kehtinud poolteist aastat ja me ei ole suutnud veel kõiki valdkondi ühtlustada,” selgitas ta.

Laar hindas asja konkreetselt: riigihangete korraldus on kaitseministeeriumi valitsemisalas liiga killustatud ja vajab muutmist. „Peamine on see, et me ei ole siiamaani suutnud, kuigi seda küsimust on arutatud, viia lõpule hankefunktsioonide ühendamist,” ütles ta siis.

Terras põhjendas segadust sellega, et 2009. aastast jõustunud kaitseväe korralduse seadus keeras paljud struktuurid pea peale.

Nüüd, neli aastat hiljem, kui on viimaks jõutud ühendamisotsuseni, ei soovi enam keegi eriti selleni viinud probleeme esile tõsta. „Kaitsevägi ja kaitseministeerium on jõudnud hangete mahult uuele tasemele. 2010. aastal oli maht 57,3 miljonit eurot, sel aastal 118,6 miljonit ja 2020. aastaks prognoosime mahtu kuskil 200 miljoni euro juurde,” loetles Hanso. „Hangete tegemine peab minema professionaalsemaks. Meil ei ole huvi, et nii suurte hangete puhul kukuks midagi n-ö kahe tooli vahele.”

Üks argument ühtse hankeasutuse kasuks on ka teiste riikide kogemus. Eesti on Hanso sõnul lähipiirkonnas üks väheseid riike, kus sellist süsteemi veel ei ole. Selles, et vahepeal tehti ringi kunagine süsteem, kus ministeerium korraldas kõiki hankeid sokkidest relvadeni, ja nüüd jälle hankestruktuuri reformitakse, pole tema sõnul midagi üllatavat.

Kaitsevaldkonna suurimad hanked: riidevarustuse, individuaalse erivarustuse ja isikukaitsevahendite hanked - 13,7 miljonit eurot Foto: Hendrik Osula

Kaitsevaldkonna suurimad hanked: side ja IT-hanked - 7,4 miljonit eurot Foto: mil.ee

„Ikka tuleb kunagisi otsuseid vahel üle vaadata,” sõnas Hanso. „Kaitseväel tuleb praeguses julgeolekuolukorras 100% keskenduda oma põhitegevusele. Tugiteenused ei peaks olema kaitseväe ja kaitseministeeriumi tööala.” Hanso sõnul saab uue asutuse ülesandeks peale hangete ka taristu ehitamine ja ülalpidamine.

Käivitub ülejärgmisel aastal

Kuigi uue asutuse loomist alustatakse vormiliselt juba praegu, käivitub see reaalselt 2017. aasta jaanuaris. Vahepealne aasta jääb ettevalmistuste ajaks. Hanso kinnitusel ei kavatseta hangetega tegelevate inimeste arvu suurendada ega vähendada. „Kedagi kuskilt ei vallandata, seal hakkab töötama umbes 150 hangete ja taristuga tegelevat inimest,” kinnitas ta. Asutusse koondatakse juba praegu selle valdkonnaga tegelevad ministeeriumi ja kaitseväe töötajad.

2011. aasta audit järeldas avastatud puuduste põhjal, et rikkumised pole juhuslikud, vaid süsteemsed.

Eile tutvustas Hanso plaani lähemalt riigikaitsekomisjonile, kuhu kuulub ka Ants Laaneots, kes oli kaitseväe juhataja 2011. aastal, kui tehti mainitud siseaudit. Tema sõnul on praegu raske ennustada, kuidas uus asutus täpselt oma tööd hakkab tegema. „Praegu on see asi väga värske, pole veel kohtagi, kuhu seda luua,” tõdes Laaneots. „Praktika näitab, kui otstarbekas see on.”

Kindlasti ei tohi uus struktuur Laaneotsa arvates olla kuidagi kohmakas ja aeglane ega sõjaväelise ekspertiisita – siis pole muudatusel mõtet. „Praegu on öeldud, et vähemalt pool koosseisust saab olema kaitseväest. Ja muidugi on sinna vaja häid inimesi, summad on suured, on ka meelitusi korruptsiooniks. Eriti juhtkond peab seal olema kristallpuhas,” ütles Laaneots.

Mitu probleemset riigihanget

Kuulivestid

Üks Eesti Päevalehe viimase aja lugusid, mis rääkis kaitseväe hangetest, puudutas kümne miljoni euro eest kuulivestide hankimist. Konkurendid kahtlustasid kokkumängu, sest hanke võitnud firma C.P.E Production soovis pakkumuse tagasi võtta, mistõttu hange läks kaitseväele oluliselt kallimaks.

Esmalt kaitsevägi firmale selle eest leppetrahvi ei määranud, kuid pärast Eesti Päevalehe lugu otsustas seda siiski teha. Nüüdseks on firma kaitseväe otsuse vaidlustanud.

Granaadid

Teiseks äpardus suitsugranaatide ostmine. Vajalik hulk granaate ei jõudnud suurõppuse Siil ajaks kohale ja need, mis jõudsid, ei vastanud hanke tingimustele. 40%-il katsetatud granaatidel tekkis süüteahelas tõrge. Hankes osalejad viitasid selle juhtumi puhul kehvale hankedokumentatsioonile.

Kiivrid

Veebruaris tekkisid kaitseväel sekeldused kiivrite hankimisega. Kaitsevägi peatas kiivrite hankimise, sest need ei vastavat nõuetele. Firma Lubawa S.A. vaidlustas otsuse ja sai ringkonnakohtus õiguse.

Kaitsevägi teeb üle 300 hanke aastas

Seni on riigikaitsehankeid teinud paralleelselt nii kaitseministeerium kui ka kaitsevägi. Piltidel on neist kõige suuremad. Ministeerium on korraldanud eelkõige strateegilisi hankeid, millega luuakse uusi võimeid: hankinud relvi, lahingumasinaid, side- ja seiresüsteeme.

Kaitseväe toetuse väejuhatus tegeleb aga riide- ja väljaõppevarustuse, laskemoona ja varustuse hoolduseks vajaliku hankimisega. Need võivad tunduda suurte soomukihangete kõrval pisikesed asjad, kuid mahud on väga suured ja neist pisiasjadest sõltub igapäevaelus kaitseväe reaalne toimimine. Kui saapaid ei jätku, siis ministeeriumi ostetud soomukisse ronida ei saa. Arvestades seda, kui palju väikest pudi-padi peab kaitsevägi hankima, polegi tänavune plaan väga pikk. Sel aastal oli kavas korraldada 314 hanget või minikonkurssi. Järgmisel aastal jaguneb kaitse-eelarve kaitseministeeriumi ja kaitseväe vahel peaaegu võrdselt: vastavalt 67,2 miljonit ja 63,8 miljonit eurot.

Kolm fakti

2014. aastal tegid kaitseministeerium avalugu ja kaitsevägi kokku üle 400 hanke.

Hangete maht on viie aastaga kahekordistunud: 2010. aastal oli see 57 miljonit, tänavu 119 miljonit eurot.

Senise tempo korral kasvab hangete maht kümne aastaga neli korda, 2020. aastaks u 200 miljoni euroni.

Üldiselt peaksin asja sellist arengut tervitatavaks, hoolimata eelpool jutuks olnud korruptsioonivõimalusest. Hangetesse puutuvate teadmiste koondumine aitab ehk edaspidi vältida ebaõnnestumisi juriidiliste või tehniliste apsude tõttu. Tänasel päeval on turul ettevõtjaid, kelle "äriplaan" riigihangetel osalemiseks on juriidiliste nõksudega leppetrahve või ettemakse pumbata ning reaalselt mitte midagi teha.

Seega, "tuhande pisiasjaga" koormatud TVJ ilmselt ägab ka edasi ja eriti kõvasti sellel teemal, kuidas saada järgmise profaanide seltskonnaga ühisele lainele.

Enamuse lähteülesannete ja tehniliste kirjelduste taga seisab tänasel päeval KV peastaap, vajadusel altpoolt tehnilist ekspertiisi kaasates. TVJ koostab ülesanded pigem vahetult oma tegevuses vajalike vahendite hankimiseks.
Uue profaanide seltskonnaga neil ilmselt konflikte väga palju olema ei saa, sest loogiliselt võttes pakutakse tänastele hankijatele nii ministeeriumist kui TVJ-ist sama tööd uues kohas.

Seniste riigihangete suuremate ebaõnnestumise taga ongi olnud kas juriidika vs lepingu/protsessi pahatahtlik ärakasutamine või nõrk tehniline kirjeldus. Varasemal ajal ka valdkonnaga tegelevate inimeste isikuomadused ja/või motivatsioon.

Ma olen küll nii rumal inimene, et ei saa aru, mis sellega muutub, kui samad KM ja KJ inimesed, kes seni hangetega tegelevad, pannakse ühte uude asutusse tööle ja palgatakse mõne koalitsioonipartei soosik direktoriks? Selles ei ole nagu mingit loogikat peale selle, et tore inimene saab toreda ameti peale. Ajaloost analooge otsides, riigikaitsekomisjonid kadusid ära ja samade inimeste baasil tehti KRA, kas jamad värbamise ja reservistide pööritamisega on ära kadunud tsiviilametkonna käes?

Lisaks muutub see, et kui juhtub mingi korruptsioonijama, siis ei teki küsimust ministri/KVJ tagasiastumisest.
Jama tekke risk aga rahavoogude suurenedes üha kasvab.

Leo kirjutas:Ma olen küll nii rumal inimene, et ei saa aru, mis sellega muutub, kui samad KM ja KJ inimesed, kes seni hangetega tegelevad, pannakse ühte uude asutusse tööle ja palgatakse mõne koalitsioonipartei soosik direktoriks?

Erasektoris kipub küll levima seisukoht, et sarnaste projektidega töötavad inimesed panna ühe korruse peale tööle, siis toimib asi üldjuhul efektiivsemalt, võrreldes sellega kui nad on linna/riigi/maakera eri nurkades laiali. Parteilastele pigem meeldib, kui sarnaste ülesannetega ametkondi on ühe asemel mitu - saab direktoriks panna mitu soosikut ja jamade korral saab vastutust ühe ameti pealt teise kaela veeretada, kuna vastutusala piir on hägune.

Neid põhjendusi lugedes hakkan ma vaikselt aru saama, miks nii minister kui KVJ ja TVJ on huvitatud uue ameti loomisest, sest see vähendab eelpool nimetatute probleeme. Selle ameti direktor peabki kõrgepalgaline olema, sest selle sees on ka valmisolek 24 h etteteatamisajaga sahtlid koristada või isegi kinni minna. Vaadates riigihangete ümber toimuvat on see ainult aja küsimus, kui riigi raha kulutamisega järjekordne jama tekib.

Hm, seda Päevalehe artiklit lugedes jäi mul nagu silma, et ajend hangete korda muuta oli tingitud 2011. a. läbiviidud auditist, mis just tuvastaski, et enamuse KV poolt läbiviidud hangetega oli mingi jama. Olla auditeeritud 44 hanget ja neist 30-ga oli mingeid jamasid. Ehk siis 2/3 auditeerituist.

See annab ju uuele ametile vähemalt alguses suht rahuliku stardipositsiooni. Kui pooled hanked ilma suuremate jamadeta suudetakse läbi viia, siis on olukord ju hea

EPL on toonud välja ka väikese valiku probleemsetest hangetest ning neist kahe puhul (granaadid ja kiivrid) on pahalane/healane üks ja sama Eesti vahendusfirma. Pahalane oldi suitsugranaatide hankes, kui hange võideti ühtede Saksa tootja näidistega, tarniti aga hoopis teistsugused granaadid. Õnneks jäädi kauba tarnimisel kohe vahele ning seda ei võetud vastu. Healane ollakse aga kiivrihankes, kus sama ettevõte üritas ringkonnakohtu abil KV-le oma Poola Lubawa kiivrit müüa, mis aga Urmas Jaaganti pahameeleks ka kohtu abil ei kvalifitseerunud ning KV sai selle hanke tulemusel ikkagi USA kiivri.

Riigikontrolli auditid on avalikud ja probleemidele hangetega viidatakse seal regulaarselt. http://www.riigikontroll.ee/tabid/206/A ... fault.aspx

2014 a. auditist jäi silma selline kummaline avaldus:

Mereväe pikaajalised ettemaksed on endiselt kasutamata
2. Kaitseväe poolt varasematel aastatel tehtud Mereväe pikaajaliste suuremahuliste ettemaksete eest ei ole planeeritud aja jooksul saadud vastu kaupu või teenuseid. Näiteks on Kaitsevägi teinud NATO Support Agency’le (NSPA) järgmised ettemaksed.
■ 2012. aasta juulis maksti 3,2 miljonit eurot ette algselt Mereväe lipulaeva Admiral Pitka seadistamise eest. Hiljem otsustati selle raha eest regenereerida EML Wambola. 2014. aasta lõpu seisuga on tehtud ettemakse üleval summas 2 718 610 eurot. Kaitseväe selgituste kohaselt kasutatakse ettemakse ära 2015. aasta jooksul ning aasta lõpuks peaks olema EML Wambola valmis.

Et Wambola siiski regenereeritakse ?!