www.militaar.net

Kui vägi on ülesande suuruse kohta liiga väike, ei aita ei mingi aktiivne sõjapidamine.
Kui äkki oled uurinud Lääne-Eesti saarte vallutamist 1941 sügisel, siis kuulus sinna hulk pettemanöövreid (ühe taolise käigus uppus ka soomlaste soomuslaev).
Hea, et meil moodsa sõja spetsialiste jagub.

Märksõna on hajutatud lahingutegevus

Kapten Trumm kirjutas:Kui vägi on ülesande suuruse kohta liiga väike, ei aita ei mingi aktiivne sõjapidamine.
Kui äkki oled uurinud Lääne-Eesti saarte vallutamist 1941 sügisel, siis kuulus sinna hulk pettemanöövreid (ühe taolise käigus uppus ka soomlaste soomuslaev).
Hea, et meil moodsa sõja spetsialiste jagub.

Aga suur spetsialist nagu sa oled, siis kas sa saad aru, et vägi ongi väike. Kuidas peaks nüüd väikse väega Saaremaa dessanti tõrjuma?

Oletame veel, et hangitavaid rannakaitse rakette ja sihitamisradareid on vaja ka veel julgestada, kui neil struktuuri järgi julgestust kaasa ei tule.

Ma ei hakka siin strateegiliste geeniuste omavahelisse piigimurdmisesse sekkuma, kuid põhimõtteliselt võiks lisada, et ühelgi maal ei ole relvasüsteeme ja üksuseid, et kõiki ohtlikke kohti ühtlaselt ära katta ja siis tulevadki mängu sellised igavad asjad nagu luure ja eelhoiatus. Näiteks tegelesid Soome KJPS alluvad kaugluureüksused Jätkusõja päevil peamiselt sellega, et mõnemeheliste gruppidena lugesid suuremate maanteede ja raudtee ääres, millise sisuga masinaid ja vaguneid kuhu suunda liigutati. Igasuguse üksuse koondamine võtab aega ja seda on raske teha märkamatult. Neid luureandmeid analüüsides saadi aimu, mis piirkonnast viiakse üksuseid minema ja kuhu tuuakse juurde. Samuti ei tähenda rannikul sillapea vallutamine veel eriti midagi, seda on vaja kohe varustama ja täiendama hakata edasiliikumiseks. Seega on alguses kompaniiga vastuvõetud dessandi tõrjumiseks üksuseid juurde tuua.

Kuidas peaks nüüd väikse väega Saaremaa dessanti tõrjuma?

Dessant tuleb hävitada koos alustega (lennukid või laevad) enne maabumist, mitte mängida ruletti, et kas valisime oma kahele kompaniile õige kohta või mitte. Tõenäoliselt valitakse vale. Mitte kellegi tarkuse/lolluse tõttu, vaid seepärast, et võimalusi on lihtsalt palju (nende tekitamise eest hoolitseb vastane kära tegemisega paljudes kohtades). Sel põhjusel ei saa ka Saaremaa kohta öelda "rannakaitse on lahendatud".

Lääne-Eesti saared pakuvad (minu arvates, vananenud nagu ma olen) meie vastasele huvi peamiselt area-denial relvade asukohana, mitte Peterburi oblasti osana püsiokupatsiooniks. Selleks võib huvi pakkuda Ida-Viru põlevkivirajoon, aga mitte Saaremaa. Ressursse seal pole, tööstust ka mitte. Seal paraku muutub ka see moodne termin hajutatud lahingutegevus suht sisutuks, kui vastane hõivabki mingi 2x2 km ala kuskil poolsaare otsas, moodustab maa suunas kaitseperimeetri ja paneb sinna poolsaarele oma relvad üles. Mis need sissid siis seal teeksid, käivad iga öösi kaevikute ees vastast häirimas?

Samuti ei tähenda rannikul sillapea vallutamine veel eriti midagi, seda on vaja kohe varustama ja täiendama hakata edasiliikumiseks. Seega on alguses kompaniiga vastuvõetud dessandi tõrjumiseks üksuseid juurde tuua.

Vastase maabumine näiteks Saaremaal ei pruugi üldse olla eesmärgiga Saaremaa vallutada ja okupatsiooni seal korraldada.
Neile on pigem vaja mõnda vähe asustatud sobivas kohas asuvat saart või poolsaart, et tarida sinna oma S-400 ja Bastion relvasüsteemid, meredessant lihtsalt täidab peale ala puhastamist nende julgestuse/kaitse ülesandeid. Vähemalt Gotlandi puhul võib arvata, et seda just kardetaksegi.

Ma olen siin teemas vist 5 korda juba seletanud, et Soomes on sellisteks puhkudeks päris arvukas maabumisvõimeline seltskond, et neid kahtlasi kohti ise ennetavalt hõivata või sealt vastast ära ajada (nt Ahvenamaa) koos hulga väiksemate alustega (Soome mereväe ca 200-st alusest on suured laevad nii 20 ringis). Kui vastane on maabunud Sõrves ja kindlustanud end poolsaare kitsaimas kohas (2 km lai), siis on kõige loogilisem võimalus temast lahti saada teha seda, mis "korpusemeestel" 1944 sügisel ei õnnestunud (Vintri ja Kaugatoma dessandikatsed).

Kapten Trumm kirjutas:Dessant tuleb hävitada koos alustega (lennukid või laevad) enne maabumist, . . .

Kapten Trumm kirjutas:Lääne-Eesti saared pakuvad (minu arvates, vananenud nagu ma olen) meie vastasele huvi peamiselt area-denial relvade asukohana . . .

Need on täitsa valiidsed seisukohad. Laiemale avalikkusele nõuavad ehk selgitust ja argumentatsiooni, aga mina ostan ära. Aga sealt edasi olen kahtlev, sest tavaliselt ütleb Trumm järgmise asjana 'kummipaat' vms ja kogu teemaarendus laguneb.

Need trummipaadid ei olnud mul mõttes, aga well, kui sa teema tõstatasid, siis ka vastan.
Kiired väikealused on Skandinaavias laevastiku rutiinne osa ja moodustavad selle arvukusest rõhuva enamiku.
Näiteks Rootsis on see analoogne Soomega.
Rootsi laevastiku 321 hingekirja kuuluvast alusest on vaid 37 ehk 11,5% meie mõistes suured sõjalaevad (vähim 26 tonni).
Ülejäänud ca 284 on justnimelt trummpaadi laadsed kiired väikealused, mõeldud peamiselt inimeste ja veoste kiireks maandamiseks rannikualal.
Rootsi puhul räägivad kõik allveelaevadest ja Visby korvettidest (mida igaühte eraldi on ühekohaline arv), kuid vähesed teavad, et kuningliku laevastiku arvukaim laevatüüp on Combat Boat 90, mida on 165 tükki (mis tähendab ca 3500 inimese merepaiskevõimet).

Andmed on võetud siit https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_a ... Navy_ships

Minu roll kogu "teemaarenduses" on lihtsalt küsimus, kas me saame sellist moskiitolaevastikku ja odavamalt kui 2,5M eurose tükihinnaga CB90 (mida minu arvates RIB aluste ja päramootorite kasutamine võimaldab) ja kas samadele alustele mahuks ka vähemalt lähimaa tiibraketid.

Soome ja Rootsi laevastike sellised proportsioonid tulenevad vajadusest oma rannikut, sadamaid ja laevateid kaitsta ning sellega kaasneb vajadus üksuseid kiiresti ühest kohast teise liigutada, milleks väiksemad alused paremini sobivad. Suurriikide laevastiku ülesanne on tihtipeale lipu näitamine maailmameredel ja kaugel toimuvatel sõjalistel operatsioonidel osalemine, milleks on vaja märgatavalt suuremaid laevu kasvõi selleks, et pikemaks ajaks piisavalt varustust kaasa võtta.

Kumba meil siis oleks vaja teha, enda randa kaitsta või koloniaalsõdades osaleda?
Eesti muidu toetab praegu Kreekat pagulastega toimetulekul.....kahe trummipaadiga, mis viidi rekkade peal Kreekasse.
https://imgur.com/a/LKCI5

Sellega kaasneb vajadus üksuseid kiiresti ühest kohast teise liigutada, milleks väiksemad alused paremini sobivad

Siia tahtsingi välja jõuda. Juba meie EW esiisad teadsid, et Tallinna merekaitse algab Aegnalt ja Naissaarelt.
Paradoks on, et kuigi jalaväega randa ei kaitse, pole rannakaitset ilma jalaväeta võimalik praktikas teha.
Sellest tuleneb ka selline suur väikealuste arv (ka Soomes).

Merevägi sai kätte esimesed Saaremaal valmistatud kaatrid.

Eesti merevägi sai Saaremaal Baltic Workboatsi laevatehasest kätte oma esimesed, spetsiaalselt neile ehitatud väekaitsekaatrid Risto ja Rolandi. Kõik varasemad laevad on merevägi ostnud sõjalaevade järelturult.

https://www.err.ee/1204141/merevagi-sai ... ud-kaatrid

Veel pilte: https://www.postimees.ee/7130407/eesti- ... tsekaatrid

Viimaks ometi on Kaitseväel ka Eestis valmistatud tehnikat.

Kas keegi teab milline relvastus tuleb Ristole ja Rolandile?

herman30 kirjutas:Kas keegi teab milline relvastus tuleb Ristole ja Rolandile?

relvastatud kahe 12,7 mm. kuulipildujaga

Viimaks ometi on Kaitseväel ka Eestis valmistatud tehnikat.

No tegelikult on Eestis valmistatud droonid juba vist pikemat aega kasutuses. Miinid ka muidugi. Suurema tehnika osas on sul muidugi õigus.

Porutšik kirjutas:

Merevägi sai kätte esimesed Saaremaal valmistatud kaatrid.

Eesti merevägi sai Saaremaal Baltic Workboatsi laevatehasest kätte oma esimesed, spetsiaalselt neile ehitatud väekaitsekaatrid Risto ja Rolandi. Kõik varasemad laevad on merevägi ostnud sõjalaevade järelturult.

https://www.err.ee/1204141/merevagi-sai ... ud-kaatrid

Veel pilte: https://www.postimees.ee/7130407/eesti- ... tsekaatrid

Ma saan aru, et tegelikkuses on tegemist päris suure edasiminekuga st. esimest korda ostetakse selline platvorm Eesti ettevõtte käest ning Eesti ettevõte ehitab esimest korda teatud ballistilise kaitseklassiga aluse, kuid puht professionaalsest küljest vaadates, ei saa kohe mööda vaadata, et suur trummipõrin ja Merevägi ning siis pannakse peale hobivaldkonnast (isegi mitte "merchant marine class") tavaline Simradi radar. Aga siinkohal tegelikult lõpetaks oma vingumise ning loodan, et sellega projektiga on pandud idanema teatud seeme, mis annab tulevikus palju vägevamaid tulemusi