www.militaar.net

Kui vaadata riigikaitse nõukogu jt koosoolekute protokolle aastatest 1936-1939, aga samuti 1939. aasta 26. septembri nõupidamist NSVL tehtud ettepaneku osas, siis selgub järgnevat.
Poliitikud ja KV kõrgem juhtkond ei osanud ette näha, et pruunollus lendab nii kiiresti ventikasse. Tänane olukord oli ja on selles mõttes teine, kuid need, kes saavad täiel määral aru olukorra tõsidusest ja soovivad tegusid, on sunnitud sõnumi saatmiseks areenilt lahkuma.
1939. aastaga on sarnane see, et otsuste tegemisega võib olla jäädud hilja peale, aga püssi ei tohi põõsasse visata. 1938. aasta jaanuaris arutati riigikaitse moderniseerimise kava ja räägiti lõpptulemustest samuti 5-7 aasta perspektiivis. Kõige suuremaks nõrkuseks peeti õhtutõrje puudumist nii 1938. aasta alguses kui ka 1939. aasta septembris - seda kitsaskohta ei suudetudki ületada.
Üheteistkümnendal tunnil, siis kui arutati Nõukogude Liidu ultimaatumit, leidis Laidoner, et riigikaitse heaks oli tehtud kõik, mis võimalik.
Päris nii see ei olnud, aga heakene küll. Ei tohi teda ja teisi hinnata nende teadmiste põhjal, mis meil täna on.

Hetkel on väga selgelt teada, et a) laskemoona on juurde vaja; b) selle hankimine võtab vähemalt paar aastat, mis ei tähenda ilmtingimata, et seda enam teha ei jõua/pole mõtet, vaid et paar aastat on väga ohtlik aeg; c) poliitikud on ennast rahaliste vahendite hankimise osas mingitesse omaloodud raamidesse kinni mõelnud.
Kõlab "ei saa", "pole võimalik" jne.
Saab ju küll ilma makse tõstmata.

Mis või kes keelab kohe käiku panemast 1) võljakirjasid konkreetselt riigikaitse jaoks; 2) loomast toetusfondi, kuhu on võimalik riigikaitse heaks sihtotstarbeliselt annetusi teha. Poliitikute (kaitse)tahe on nõrk ja ei midagi muud. Kardetakse võtta poliitilist vastutust.

Üks lahendus toetab vähemalt ideeliselt teist ja kui selgub, et jõukamad ettevõtjad ning see osa rahvast, kes suudab endale annetamist lubada, pole riigikaitse toetamisest huvitatud - siis võib iga üks ise järeldused teha.

EDIT: Lisatud kaks linki.

Võlakirjad riigikaitseks on võrdlemisi vana idee: https://www.aripaev.ee/arvamused/2024/0 ... volakirjad

Millele kiidab äsja takka ka kogenum majandustegelane: https://majandus.postimees.ee/8038868/i ... pulaarseks

Rändur kirjutas: ↑13 Juun, 2024 6:02 Hetkel on väga selgelt teada, et a) laskemoona on juurde vaja; b) selle hankimine võtab vähemalt paar aastat, mis ei tähenda ilmtingimata, et seda enam teha ei jõua/pole mõtet, vaid et paar aastat on väga ohtlik aeg; c) poliitikud on ennast rahaliste vahendite hankimise osas mingitesse omaloodud raamidesse kinni mõelnud.
Kõlab "ei saa", "pole võimalik" jne.
Saab ju küll ilma makse tõstmata.

Mis või kes keelab kohe käiku panemast 1) riigivõljakirjasid riigikaitse konkreetselt jaoks; 2) loomast toetusfondi, kuhu on võimalik riigikaitse heaks sihtotstarbeliselt annetusi teha. Poliitikute (kaitse)tahe on nõrk ja ei midagi muud. Kardetakse võtta poliitilist vastutust.

Üks lahendus toetab vähemalt ideeliselt teist ja kui selgub, et jõukamad ettevõtjad ning see osa rahvast, kes suudab endale annetamist lubada, pole riigikaitse toetamisest huvitatud - siis võib iga üks ise järeldused teha.

1,6 mld riigikaitselaenu võtmine moonavarude täiendamiseks lisaks püsikulusid jämedalt 1,6 x intress 3% (suur summa vajab suures osas, ma arvan, pikaajalist laenu. Lühiajalise struktuuriga ja refinantseerimisele toetuv laen oleks liiga riskantne. Pikaajaline intress on hetkel meile üle 3%, seda mõjutavad soodsalt baasintresside langus, kuid negatiivselt riigiriski tõus - agressori naabrus ja korrast ära riigirahandus) võrdub ca 50 mln aastas, lisaks mõned investeeringud taristusse ja kulud valvesse (suurusjärku ei oska pakkuda). Püsikulude tõstmise meistrid asuvad teadagi opositsioonis, kuid +50 mln püsikulu lisamine ei tohiks jalga väristama panna ka koalitsioonil. Riigikaitselaenu interessikulu tuleks allokeerida riigikaitse alla või kuidas traditsioonid on?
Kas sisemaiselt saaks müüa 1,6 mld võlga maha? Ma kahtlen. Kuid välja müües ei tohiks raskusi olla. Asjatundjad panevad õige struktuuri paika ja minek.

Runkel kirjutas: ↑13 Juun, 2024 9:39

Rändur kirjutas: ↑13 Juun, 2024 6:02 Hetkel on väga selgelt teada ...

1,6 mld riigikaitselaenu võtmine moonavarude täiendamiseks lisaks püsikulusid jämedalt 1,6 x intress 3% (suur summa vajab suures osas, ma arvan, pikaajalist laenu. Lühiajalise struktuuriga ja refinantseerimisele toetuv laen oleks liiga riskantne. Pikaajaline intress on hetkel meile üle 3%, seda mõjutavad soodsalt baasintresside langus, kuid negatiivselt riigiriski tõus - agressori naabrus ja korrast ära riigirahandus) võrdub ca 50 mln aastas, lisaks mõned investeeringud taristusse ja kulud valvesse (suurusjärku ei oska pakkuda). Püsikulude tõstmise meistrid asuvad teadagi opositsioonis, kuid +50 mln püsikulu lisamine ei tohiks jalga väristama panna ka koalitsioonil. Riigikaitselaenu interessikulu tuleks allokeerida riigikaitse alla või kuidas traditsioonid on?
Kas sisemaiselt saaks müüa 1,6 mld võlga maha? Ma kahtlen. Kuid välja müües ei tohiks raskusi olla. Asjatundjad panevad õige struktuuri paika ja minek.

Võib-olla ongi peamine küsimus selles, kas sisemaiselt saaks 1,6 mld võlga maha müüa.
Ja kui ei saa, siis ei olegi ehk mõtet praegust valitsust süüdistada vaid peeglisse tuleks vaadata märksa laiemal osal ühiskonnast.

Miks ma keskendusin oma postituses just võlakirjadele? Sest see võiks teoreetiliselt olla "seeditavam". Samas - arutame siin piltlikult öeldes veepange värvi üle, samas kui maja põleb.

"

Ehk siis teisiti: kas võtta laenu, kehtestada riigikaitsemaks, emiteerida riiklikke võlakirju või katta kulud tavapärasest riigieelarvest. Kõik need võimalused on igati aktsepteeritavad, kui ei oleks ühte lihtsat probleemi: investeering tuleb teha täna ja kohe."

https://arvamus.postimees.ee/8016732/to ... -nuud-kohe

Siin võib iseenesest heietada palju süda lustib, aga hetkel on üldse ainus võimalus midagi muuta siis, kui reformierakonna etteotsa saab keegi teine. Ja ka siis on tõenäosus uueks kursiks väga madal.

Võib olla, et variant oleks vaadata pensionifondide ning erakorralise pankade kasumi maksustamise poole. Fondidele saaks teha vastava mandaadiga mingi instrumendi, mis "laenab" alla 55 aastastelt 5% ja tilgutab selle järgneva kümne aasta jooksul tagasi koos sümboolse intressiga. Põntsu küll pensionitele annaks, kuid kindlasti väiksema kui ilma moonata kaitsesõja pidamine. Ja pangad peaks ise samuti olema eluliselt huvitatud julgeolekukeskkonna paranemisest, mida täis moonalaod endaga kaasa tooksid. Need ei kataks küll kogu vajaminevat summat, kuid selline laiapõhjaline toetus oleks samuti ühiskondlik signaal ning vähendaks survet riigieelarvele ning otsustusvõimetutele poliitikutele, kelle vaimse võimekuse laeks on "neli automaksu".

Eelmine aasta jäi kasutamata 900miljonit?

Täna teatas kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm, et lahkub ametist. Europarlamendi liige ja Isamaa aseesimees Riho Terras tõdes seepeale ühismeedias, et sõjaline riigikaitse on ilma jäänud taas ühest väljapaistvamast valdkonnajuhist. «Samasse ritta paigutaksin ka kindral Heremi ja kindralmajor Palmi. Hanno Pevkuri käekiri on turvaliste valikute ja peaministrile meeldimise käekiri. Tema poliitiline juhtimine on valdkonnas toimuvate arengute jälgimine ja nende kommenteerimine,» ütles Terras. «Ta pole suutnud piisavalt tagada riigikaitse rahastust määral, mis on vajalik esmase iseseisva kaitsevõime kui ka liitlastega tehtava koostöö tagamiseks,» lisas ta.

Terrase sõnul võib selles olukorras riigikaitse tippjuhtide lahkumisest aru saada. «Veidral kombel on Reformierakonnale külge poogitud julgeoleku ja kaitsevaldkonnas eksperterakonna staatus,» lausus Terras ning lisas, et tema jaoks on see arusaamatu. «Kaja Kallase jaoks oli kaitseministeeriumi valitsemisala tüütu kulurida kuni täiemahulise sõja puhkemiseni 2022. aasta veebruaris. Sealtpeale on ta oskuslikult etendanud valdkonna eestkõneleja ja eksperdi rolli, varjates oma ebakompetentsust riigivalitsemises,» nentis ta. «Kaitseministeeriumi kantsleri ametist lahkumine on tõend sellest, et riigikaitset juhitakse poliitilise poole pealt kipakalt ja minister on oma töös ebaõnnestunud.»

https://www.postimees.ee/8039730/riho-t ... se-kaekiri

Kusti Salmi raadio intervjuu:
https://services.err.ee/media/embed/2a3 ... 5621c68cfc
Meelis Kiili vastus:
https://services.err.ee/media/embed/47e ... 91a4c4ac96

Teemaks Salmi lahkumine ja riigikaitse eelarve.

LupusII kirjutas: ↑13 Juun, 2024 12:30 Eelmine aasta jäi kasutamata 900miljonit?

kust see number pärit?

Eelmise aasta riigi eelarve oli planeeritud puudujäägiga, kulud ületasid tulusid 1,3 miljardi euroga kulutusi tehti planeeritust vähem 750 mln
"Riigieelarve erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu tõi välja, et kui Eesti Vabariigil oli konsolideeritult kasutusel 18,7 miljardit eurot, millest kasutati ära 16,5 miljardit eurot, siis on vahe 2,2 miljardit eurot. Kui rahandusminister ütleb, et eelmisest aastast toodi tänavusse üle 750 miljonit, jääb siiski veel 1,45 miljardit eurot. Reinsalu uuris, mida see summa sisaldab ja kus see raha on."
https://www.err.ee/1609366799/riik-sai- ... onit-eurot

ehk meie riigi rahasjad on sellised

Julgen pakkuda, et see on nüüd Reformierakonna jaoks murdepunkt, kas suudetakse ennast taas tõusule suunata või ootab ees Koonderakonna saatus. Küsimus ei ole selles 1,6 miljardis, vaid kas suudetakse sellest mudast, milles on alates eelmistest üldvalimistest tammutud, mingigi kindlama pinna peale vedada. Esimesed reageeringud väga paljulubavad ei ole.

KasinMasin kirjutas: ↑13 Juun, 2024 13:03 Kusti Salmi raadio intervjuu:
https://services.err.ee/media/embed/2a3 ... 5621c68cfc
Meelis Kiili vastus:
https://services.err.ee/media/embed/47e ... 91a4c4ac96

Teemaks Salmi lahkumine ja riigikaitse eelarve.

Tundub, et doktriinimees on üsna edukas, esmalt Palm ja nüüd Salm - riiumuvad ka veel.

Akf Martin Herem 1,6 miljardist.
https://www.err.ee/1609370330/herem-val ... -teadlikud

Peaminister väidab ,et ei tea midagi https://www.err.ee/1609370408/kallas-va ... i-taotlust ja KVJ vastus https://www.err.ee/1609370330/herem-val ... -teadlikud

Runkel kirjutas: ↑13 Juun, 2024 14:35 Akf Martin Herem 1,6 miljardist.
https://www.err.ee/1609370330/herem-val ... -teadlikud

Ehk siis keskmine foorumlane on riigi kaitsevajadustest tükkis paremini informeeritud kui peaminister
Päris naljakas, kui see nii kurb ei oleks...

Üks säuts jäi silma, suurusjärkude tajumiseks ja valikute võrdlemiseks.

€1.6B 10 a. 3%-ga laenu tagasimakse on 188M aastas. Sama 20 a. puhul 108M aastas. Koguintress 10/20 a. peale on kas 276M või 551M. Maksuküüru sillutamiseks läheb min. €4B või 8B 10/20 a. peale. Jus' sayin'...

Pikema lõime leiab huvi korral siit:
https://x.com/dmitrijegorov/status/1801132121295081713

mb kirjutas: ↑13 Juun, 2024 14:37 Peaminister väidab ,et ei tea midagi https://www.err.ee/1609370408/kallas-va ... i-taotlust ja KVJ vastus https://www.err.ee/1609370330/herem-val ... -teadlikud

Tundub, et valitsuses on tekkinud segadus – peaminister Kaja Kallas ütles, et ta tõepoolest ootab ametlikku ettepanekut, kuidas lahendada seda 1,6 miljardi euro küsimust, mis on vajalik laskemoona ostmiseks. Ta ütles, et valitsuse liikmed loevad seda ajakirjandusest, aga Kusti Salm ja kaitseväe juhataja Martin Herem pole teinud ametlikku ettepanekut. Kui kaugel see asi siis tegelikult on?

Mina olen tutvustanud kaitseväe juhataja sõjalist nõuannet laskemoona hankimiseks viimase kahe kuu jooksul kaks korda riigikaitsekomisjonis, Reformierakonna fraktsiooni, väliskomisjoni ja riigikaitsekomisjoni liikmetele kaitseministri juuresolekul, lisaks kaitseministri juuresolekul rahandusministrile. Kutsusid mind enda juurde ka riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esindajad koos siseministriga. Nii et nendele kõigile olen ma sellest ülevaate andnud.

Ja nüüd kõik koos: "Usume Kaja Kallast! Kaja Kallas ei valeta!"