www.militaar.net

Eelpool mainitud Reporteritunnis oli jutuks ka Estlink 3 , mille valmimine on plaanis umbes 10 aasta pärast ja maksumus umbes 1 miljard € .
Eesti oma tuumajaama vajaduse otsus vist tuleb selle aasta lõpuks ministeeriumi tasemel , seejärel läheb otsustemine poliitikute kätte , seal on aga nagu teada tuuleenergia fanaatikud .

parkija kirjutas: ↑21 Sept, 2023 14:17 Eelpool mainitud Reporteritunnis oli jutuks ka Estlink 3 , mille valmimine on plaanis umbes 10 aasta pärast ja maksumus umbes 1 miljard € .
Eesti oma tuumajaama vajaduse otsus vist tuleb selle aasta lõpuks ministeeriumi tasemel , seejärel läheb otsustemine poliitikute kätte , seal on aga nagu teada tuuleenergia fanaatikud .

Muideks, Estlink 3 lisab kopsaka kopika võrgutadule lisaks.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/95672 ... sude-tousu

Kusjuures need merekaablid ja ka see, millest unistatakse, peaksid olema alalisvoolu kaablid, mis vajavad sünkroonvõimsust, et seda võrku saaks lasta. Ehk siis reaalset, pöörlevatvat mähistega jurakat. Seega, kui miljardi eest rajatakse sitanikerdis, mis meie energiajulgeolekut põrmugi ei tõsta, küll aga võrguteenuste real asuvat summat või tuumajaam, mis seda teeb oluliselt ja toob nii energiahinna alla ning võrgutasu ei tõsta siis tervele inimesele peaks olema selge, mis teed pidi minna. Tegelt on vara ka põlevkivi energaatika kaevi tatistada.

3. merekaabel toob nii hinda alla kui tugevdab võrku, kui meil omal uusi elektritootmisvõimsusi tuleb aeglaselt peale.

Kas keegi oskab täpsemalt kommenteerida võimalikke investeeringuid võrku, kui Narva asemel saab põhiliseks tsentraalseks jaamaks tuumajaam nt Letipeal? Nõustus, et põlevkivikaevu on vara veel sülitada.

Kahjuks meie mitmes tuulegeneraatori firmas leiba teeninud peaministri juhtimisel jätkub energeetika alal raha raiskamine. Ka põlevkivienergia kaevu sülitatakse enne kui midagi tõsiselt võetavat asemel on! Selles mõttes istume abitult paadis mida hullumeelselt kuhugi tüüritakse. Kõige hullem, et peaktiliselt puudub meil poliitilne erakond, kes julgeks otse välja öelda, et lõpetame selle jama ära ning pöördume tagasi elektri varustuskindluse tagamise poole. Tuumajaama(de) rajamise korral kaoksid muud probleemid iseenesest!

3. merekaabel toob nii hinda alla kui tugevdab võrku, kui meil omal uusi elektritootmisvõimsusi tuleb aeglaselt peale.

Üks aga; kui teisel pool otsas on võimsusi mida meile anda. Meil ju on tihedad ühendused läti-leeduga. Kas see on meil elektrihindu alla toonud? Vahepeal oli järjest artikleid kus ikka väljendati lootust, kui tuule- ja päikeseparkide toodang väheneb, siis soome tuumajaama elekter päästab meid. Soomlased ei ehitanud oma tuumajaamu meile voolu andmiseks vaid ikka omi vajadusi silmas pidada ja puudujäägi tekkides võib neid estlinke ka 5 olla kuid sealt voolu ei tule!
Ning mis lisanduvatest võimsustest akf räägib?

PS; Ma ei räägiks neist on ja ei ole tüüpi tootmisvõimsustest millest viimasel ajal palju hõisatakse.

teeline35 kirjutas: ↑22 Sept, 2023 10:49 Kahjuks meie mitmes tuulegeneraatori firmas leiba teeninud peaministri juhtimisel jätkub energeetika alal raha raiskamine. Ka põlevkivienergia kaevu sülitatakse enne kui midagi tõsiselt võetavat asemel on! Selles mõttes istume abitult paadis mida hullumeelselt kuhugi tüüritakse. Kõige hullem, et peaktiliselt puudub meil poliitilne erakond, kes julgeks otse välja öelda, et lõpetame selle jama ära ning pöördume tagasi elektri varustuskindluse tagamise poole. Tuumajaama(de) rajamise korral kaoksid muud probleemid iseenesest!

Ehk siis teeme Saksamaad. Ainuke vahe, et sakslastel on välisühendusi kust saab elektrit mida meil piisavalt ei ole ja sakslased plaanivad ettevõtetel kompenseerida kõrgemat elektri hinda mida meil ei plaanita teha. Pigem vastupidi.

teeline35 kirjutas: ↑22 Sept, 2023 10:58 Ning mis lisanduvatest võimsustest akf räägib?
PS; Ma ei räägiks neist on ja ei ole tüüpi tootmisvõimsustest millest viimasel ajal palju hõisatakse.

Sel juhul, mul sinuga juttu pole. Pole hullu.

kraal kirjutas: ↑22 Sept, 2023 11:25 Ehk siis teeme Saksamaad. Ainuke vahe, et sakslastel on välisühendusi kust saab elektrit mida meil piisavalt ei ole ja sakslased plaanivad ettevõtetel kompenseerida kõrgemat elektri hinda mida meil ei plaanita teha. Pigem vastupidi.

Ja välisühenduste poolt sa vist ka ei ole, kuna see tõstab võrgutasusid? Riigiabi ei saa nipsust anda. Doteerimine on ka poliitilise valiku küsimus lähtuvalt maailmavaatest.

Ja välisühenduste poolt sa vist ka ei ole, kuna see tõstab võrgutasusid?

Välisühendused ei tooda elektrit!!! Teisel pool peab olema suur tootmisvõimsus. Hetkel meie lõunanaabritel pole midagi pakkuda. Rootslastel endil juba elektripuudus ja otsus tuumajaamadele üle minna alles vastu võetud. oma paarkümmend aastat enne kui need valmis saavad. Soomlastel said alles uue tuumajaama tööle ja kõige parem seis, aga neilgi ennustatakse tarbimise kasvu ning kas siis sealt midagi meile müümiseks üle jääb? Saksamaa teed me läheme, aga ega seal midagi kiita pole. Poolas tossavad kivisõejaamad, prantsusmaa ja mitmed teised naabrid samuti müüvad neile kõrge hinnaga kui neil midagi üle jääb. See tööstusele elektrihinna kompenseerimise värk on lihtsalt tööstuse säilitamiseks. Mitte ükski tööstus ei elaks üle mitmesaja % st elektrihinna kõikumist pidevalt. On ju juttu olnud, et Saksamaa oma CO2 heidet vähendada ei suuda, mis ei sega neid järjest ebareaalsemaid eesmärke püstitamast, mis samuti tegelikkuses täitmata jäävad. Parim, mis nad saavutanud on, oma Co2 heidet naabrite juurde veeretada! Lühidalt rohepesu käib täie hooga!!
Mina arvan, et meie ei peaks sellise jama peale raha raiskama ning koheselt tuumajaama(de) rajamisega tegelema hakkama, sest ainus reaalne alternatiiv on ehitada uued põlevkivijaamad!

wolfgang kirjutas: ↑22 Sept, 2023 10:06 Kusjuures need merekaablid ja ka see, millest unistatakse, peaksid olema alalisvoolu kaablid, mis vajavad sünkroonvõimsust, et seda võrku saaks lasta. Ehk siis reaalset, pöörlevatvat mähistega jurakat. Seega, kui miljardi eest rajatakse sitanikerdis, mis meie energiajulgeolekut põrmugi ei tõsta, küll aga võrguteenuste real asuvat summat või tuumajaam, mis seda teeb oluliselt ja toob nii energiahinna alla ning võrgutasu ei tõsta siis tervele inimesele peaks olema selge, mis teed pidi minna. Tegelt on vara ka põlevkivi energaatika kaevi tatistada.

Soomega ei saa meil olla vahelduvvoolu ühendust kuna oleme erinevates sünkroonalades. Ehk igatipidi peab seal kuskil alalisvoolu osa vahel olema.
Lisaks on alalisvoolu kaablites väiksemad kaod kui vahelduvvoolu kaablites.

kobra kirjutas: ↑22 Sept, 2023 13:15 ...
Lisaks on alalisvoolu kaablites väiksemad kaod kui vahelduvvoolu kaablites.

Juhul, kui on juttu mere- ja maa-alustest kaablitest. Õhukaablid on ikka kõige väiksemate kadudega just vahelduvvoolu kandmisel.

Soomega ei saa meil olla vahelduvvoolu ühendust kuna oleme erinevates sünkroonalades.

. Siin isegi vahet pole, miks, vaid nii on. Ja see, et nii on ja tõik, et sünkroonvõimsusi Balti regioonis napib, nagu ka ühendusi õhuliine pidi, Poola suunal, tähendab omakorda seda, et meil on valida, kas püsida BRELL-is või ehitada välja/hoida töös piisavalt sünkroonvõimsusi. Ükski Soome kaabel, tuulik ega päikesepark ei hoia sagedust.

wolfgang kirjutas: ↑22 Sept, 2023 13:54

Soomega ei saa meil olla vahelduvvoolu ühendust kuna oleme erinevates sünkroonalades.

. Siin isegi vahet pole, miks, vaid nii on. Ja see, et nii on ja tõik, et sünkroonvõimsusi Balti regioonis napib, nagu ka ühendusi õhuliine pidi, Poola suunal, tähendab omakorda seda, et meil on valida, kas püsida BRELL-is või ehitada välja/hoida töös piisavalt sünkroonvõimsusi. Ükski Soome kaabel, tuulik ega päikesepark ei hoia sagedust.

See valik on tehtud.

Kilo Tango kirjutas: ↑22 Sept, 2023 13:21

kobra kirjutas: ↑22 Sept, 2023 13:15 ...
Lisaks on alalisvoolu kaablites väiksemad kaod kui vahelduvvoolu kaablites.

Juhul, kui on juttu mere- ja maa-alustest kaablitest. Õhukaablid on ikka kõige väiksemate kadudega just vahelduvvoolu kandmisel.

Vale puha.

kraal kirjutas: ↑22 Sept, 2023 14:46

Kilo Tango kirjutas: ↑22 Sept, 2023 13:21 ...
Juhul, kui on juttu mere- ja maa-alustest kaablitest. Õhukaablid on ikka kõige väiksemate kadudega just vahelduvvoolu kandmisel.

Vale puha.

Vbl. ma eksisin. Mulle kunagi ammu koolis seletati, et eneseinduktsiooni tõttu võib teatud kaabli osades langeda takistus peaaegu nulli. Selle pealt paugutasin. Kuna ei ole erialainimene on täitsa võimalik, et ma ei tea (või mulle ei seletatud tollal) kogu pilti.