www.militaar.net

allatah kirjutas:Kui saaks transpordikuluga mõnda muuseumisse mõne sellise masina, võks ju olla äge vaadata.

Mis mõttes "muuseumisse" ja "äge vaadata"? Selle kogusega saaks kogu Kaitseväe kuulikindlaks teha, erinevalt praegusest, paukmoona kindlast, seisust.

Kuulikindlad, kuid Eesti oludes praktiliseelt olematu maastikuläbivusega

Kas kehvemaga, kui praegu EKVs kasutatavad veokad? Pole nendega ise ja vahetult kokku puutunud, kuid tegu peaks ju olema pideva kõigi rataste veoga ja mitte koletuslikut raskete masinatega

Lemet kirjutas:

Kuulikindlad, kuid Eesti oludes praktiliseelt olematu maastikuläbivusega

Kas kehvemaga, kui praegu EKVs kasutatavad veokad? Pole nendega ise ja vahetult kokku puutunud, kuid tegu peaks ju olema pideva kõigi rataste veoga ja mitte koletuslikut raskete masinatega

Unimogist ilmselt kehvemaga ja DAF'ide ning 1017'ga sarnase läbivusega. Raskuskese on ka kõrgem niiet kõrgelt teetammil sellega iga mees maha ei keera. Või noh, keerab, aga lihtsalt rattad taevapoole.

Selge, tänud.

Erik kirjutas:Kuulikindlad kuid Eesti oludes praktiliseelt olematu maastikuläbivusega. Ehk tōesti politseile vōi päästeametile teatud toiminguteks.

Aga kui soodsalt saab neid, kas poleks mõtekas soetus? Rõhk sõnal soodsalt.
Arvestades viimase aja ebasümmetriliste konfliktide kogemusi.

Erinevat sorti "rahva" (vangide jne) heidutamiseks / hirmutamiseks võiks ehk ikka sobida.

Küsimus tehnikat "näinud" meestele: kas sellel mürakal küttesüsteem ka olemas on või tuleks -20 juures lõke sisse teha?

kas sellel mürakal küttesüsteem ka olemas on

Isegi kui pole, ei kujuta selle sissearetamine endast raketiteadust. Ei omaette süsteemina ega ka jahutussüsteemist sooja saavana. Vastupidist on ju soojades maades kasutatavatele Pasidele kodumaiste firmade poolt tehtud. Konditsioneerid siis Tapal paigaldatud. Mitte et nüüd MRAPe kohe ostma-tooma peaks tormama...

Siin on näha juba EKV õpitud abituse ulatust - ei tea, kas kõrbe masinad -20 juures ka soojendavad
Ja tendimasinatel on tendi all soe

Tegelikult jahutusvedelikul töötav soojendi+paigaldus suurt üle 1000 euri tükist vaevalt tuleb.
Lastes seda teha Kelogg-Browni "põhiteenustel" võidakse muidugi ka 10 000 dollarit tükist küsida.

Väikeriigi vaesel armeel ei saa olla probleeme, saavad olla põnevad väljakutsed.
Vastasel juhul ei saagi midagi meil olema. Sokke tuleb endal pesta, mugavusteenusteks ei pruugi raha olla.

Kapten Trumm kirjutas:Siin on näha juba EKV õpitud abituse ulatust - ei tea, kas kõrbe masinad -20 juures ka soojendavad
Ja tendimasinatel on tendi all soe

Tegelikult jahutusvedelikul töötav soojendi+paigaldus suurt üle 1000 euri tükist vaevalt tuleb.
Lastes seda teha Kelogg-Browni "põhiteenustel" võidakse muidugi ka 10 000 dollarit tükist küsida.

Väikeriigi vaesel armeel ei saa olla probleeme, saavad olla põnevad väljakutsed.
Vastasel juhul ei saagi midagi meil olema. Sokke tuleb endal pesta, mugavusteenusteks ei pruugi raha olla.

Üldiselt on nii et kütmata soomukis on sul seal mettalkarbi sees tunduvalt külmem kui tendi all. AGA, see küttesüsteemi jutt on tõepoolest pseudoteema. Põhimured MRAP'i puhul on ikka mahutavus, läbivus ning remont ja hooldus mis tundub et antud hinnakirja juures ei tasu end lihtsalt ära.

Lihtsalt uudishimust- Paside puhul tasus?

Muide, nendel ürgavanadel Rootsi 3-teljelistel Volvo mikroveoautodel peaks olema ka tendialuse küte täiesti olemas.
Ühel olen oma käega katsunud. Tõsi, tendist on seal asi natuke juba kaugel, pigem natuke pehmem kong neil.

Üldiselt on nii et kütmata soomukis on sul seal mettalkarbi sees tunduvalt külmem kui tendi all. AGA, see küttesüsteemi jutt on tõepoolest pseudoteema. Põhimured MRAP'i puhul on ikka mahutavus, läbivus ning remont ja hooldus mis tundub et antud hinnakirja juures ei tasu end lihtsalt ära.

Kujutan ette, et selle raha eest, mis mõni "põhiteenuste" firma küsis Iraagi campis pesupesemise eest USA maksmumaksjalt, saab meil vist uue välivormi.
Teema on jah selles, et need MRAP-id on koostatud meie mõistes eksootiliste veokide osadest ja siin on vältimatu omada keskmisest paremat leidlikkust.
Allisoni automaatkäigukast ületab muidugi mede tehnilise võimekuse terve valgusaastaga. Muidu juhtub nii, nagu omal ajal nende Chevy'dega juhtus, kus mingit riigi tasemel tarnekanalit luua ei taibatud ja varuosade ostmise katsed erafirmade poolt lõppesid saatmisega sellesse pentagrammi kujulisse majja Washingtonis ja lõppeks lõikasid autoremondifirmad tsiviilautode juppe parajaks ja tegid uurimistööd, mis sobib ja mis mitte

Küll aga arvan, et neid pole ka mõtet näputäit tuua, nende korrastamise pingutus ei vääri küünlaid... iva algab maybe 500 masinast...(varuosakanalite jne pingutus muutub tasuvaks ja kaob vajadus USA "root service" tüüpi firmadele haigeid summasid maksta. Seda mõistagi eeldusel, et on jagu mahutavad sõidukid ja seal mingeid erilisi kalasid pole.

Erik kirjutas:...Ei tea millisest abitusest siin jutt käib aga vaevalt leiad sa siin inimest kes nende masinate võimekust 20 miinuskraadi juures testinud on...

Kust on pärit ettekujutus, et Afganistani kõrbes selliseid temperatuure ei esine?

It has a continental climate with very harsh winters in the central highlands, the glaciated northeast (around Nuristan) and the Wakhan Corridor, where the average temperature in January is below −15 °C (5 °F),

Waves of intense cold occur, lasting for several days, and one may have to endure a cold of −24 °C (−11 °F),

in 1750, Ahmad Shah's army, retreating from Persia, is said to have lost 18,000 men from cold in a single night. In the northern Herat districts, too, records of the coldest month (February) show the mean minimum as −8 °C

Hmm, minu teada USA ei lõppe Los Angelese liivarandade kohal, vaid USA veokid sõidavad ka edukalt USA armee baasides ja tsiviilvedudel Põhja-Alaskani välja polaarjoone taga, tihtipeale hullemateski oludes kui täna õues....tegelt poleks ju probleem ka mõni siia lennutada kui järjekordne meie osalusega C-17 Ämarisse maabub ja katsetada, enne kui külmad läbi saavad.

Tegelikult tuleb siin välja probleem nimega sõjaväe inseneride puuudumine Eestis, kes oskavad taolisi probleeme lahendada ilma suurte honoraride eest Patrias konsultatsioonis käimata.
Muidu nt nõukogude ajal olid igast tehnikast olemas eraldi polaaralade ja troopika versioonid, mis erinesid originaalsest pisimuudatuste poolest, erinevused olidki ventilatsiooni ja mootori jahutuse teemal ning ekspluatatsioonivedelikes. Sellest, et olid ka lausa eraldi koolid sõjaväe tehnilisele personalile (ilma süsteemse eri taseme tehnikaõppeta pole tehnikaarmee funktsioneerimine võimalik) ei hakka enam rääkimagi....

Kindlasti hullem on külmas kliimas töötamiseks toodetud sõiduki muutmine kõrbekindlaks keerukam kui vastupidine, jahutus kipub olema küttest keerukam ja kallim (sisepõlemismootoril on soojust ülearugi) ja kuum kliima eeldab suuremate/täiendavate jahutusradikate paigaldamist, 40-50 kraadi sooja eeldab näiteks kõikide transmissiooniõlide jahuteid, mida meie kliimas mitte eriti raskel veol eriti tarvis pole, rääkimata jahutitest mootoriõlile, roolivõimu õlile jne.

Umber ja juurdeehitusest on alati lihtsam raakida ,kui seda teha.

Kui soendustest räägid, siis neid on Eestis tänaseks päevaks ligi 20+ aastat paigaldatud ja tegu ei ole tõepoolest raketiteadusega. Seda eriti tänasel päeval, kui tehastest juba valmiskomplektid suht olematu hinnaga võtta on. Usutavasti saaks isegi kaitsevägi sellega ise hakkama.

Afganistani kliima on palju suurema temperatuuriulatusega kui meil:

highest temperature ever recorded under standard conditions was 49.9 °C (121.8 °F) at Nimroz in August 2009 and the lowest was −52.2 °C (−62.0 °F) at Shahrak in January 1964.

Ainus asi, mille pärast ma muretseks on niiskuse ja soola poolt tekitatud roostetamine, mitte kütteseadme võimekus.