www.militaar.net

Koroonapaanika ja kõik sellega seonduv aeglustab hangitud asjade valmimist ning kättesaamist.
https://www.err.ee/1608453626/pandeemia ... t-taitmist
Artikkel ise on äärmiselt segane. Kas ainult moderniseerimist kohapeal või ka suurem viivitus Kõude kättesaamisel. Laskemoona pikenenud tarneaegadest on tegelikult juba ammu räägitud. Kuna kõik ostavad ja külma sõja aegsed varud likvideeritud või hapuks läinud ehk minemas.

teeline35 kirjutas:Laskemoona pikenenud tarneaegadest on tegelikult juba ammu räägitud. Kuna kõik ostavad ja külma sõja aegsed varud likvideeritud või hapuks läinud ehk minemas.

Ega Eestis kannata meie keemiatööstuse baasil mingit laskemoona tootma hakata ? Äril on ju kõvasti jumet kui juba aastased tarnejärjekorrad on.

https://www.err.ee/1608453626/pandeemia ... t-taitmist

Lihtsustatult ehitamise lisarahastuse teemadel. Vaevalt, et EKJ (või siis Kaitseinvesteeringute keskus) kirjutas alla ehituslepingule Tellijana, mis sätestab, et hindade tõusmisel, on Töövõtjal õigus nõuda lisaraha, tegu ikka töövõtja riskiga (kuigi suuremad ehitajad suruvad tänapäeval juba ka materjali hinnatõusu punkti lepingutesse). Samas, oleneb palju juurde küsitakse, sest isegi, kui kokkuleppele ei jõuta, siis artikklis mainitud firma on piisavalt väike, et nö "pillid kokku pakkida", kui rahaga välja ei tule ja pooleli oleva ehitise lõpuni ehitamine uue hankega saab olema kordades kallim, kui nö väiksemates summades lisarahastus. Lisarahastuse otsus on aga mõttekas ainult peale nn Töövõtja majandusseisundi analüüsi, kas tegu on konkreetse objekti probleemiga või on firma võlakoorem juba väga suur. Nö viimase variandi puhul pole mõtet ka lisarahastusel, sest nagu ehitusturu ajalugu on näidanud, raskustes ettevõttele lisaraha andmine lõpeb sellega, et see raha läheb igale poole mujale, aga mitte objektile, kuhu see mõeldud oli. Oleks tegu mõne suurkorporatsiooniga, tuleks lihtsalt hoida nö jäika joont ala meil on leping ja ehitage lõpuni ja leping ei näe ette hindade kallinemise tõttu lisarahastust, hinnatõus on töövõtja risk. Kokkuvõtvalt andes lisaraha ühele, on risk, et ka kõik teised tulevad kohe käsi pikalt ees küsima, sest üks ju sai, lisaks suurfirmadega vaieldes tuleb arvestada, et nemad suudavad ka kalleid juriste palgata ehk võib vaid soovitada nö "jäiga liini hoidmist". Kannatajaks pooleks jäävad aga alati alltöövõtjad, eriti firmad, mis koosnevad komplektist "isa, poeg ja pakiauto."

Süüria konflikti õhutõrje kogemuste jagamine liikus esialgu kõige sobivamana tundunud teemasse: viewtopic.php?f=40&t=6821&p=699591#p699591

Kõik õigesti - kui on mingi relvastus, mida saab ruttu selgeks ja millega saab idanaabri massi üles kaaluda, siis selleks on kantavad juhitavad rakettrelvad (nii TT kui ÕT).

Paistab, et Iisraeli relvatootjatel läheb siin üsna hästi. Spike, miinipildujad, laevavastased raketid...

Kuna need LR SRiks muutus kuna 2018 kirjutati niimodi?
https://www.err.ee/878467/eesti-ostab-tankitorjesusteemi-toenaoliselt-saksamaa-firmalt

Tegu on teise hankega. LR on juba kohal ja kasutuses.

Et asi ikka arusaadav oleks - meil on Javelinid JA Spike LR JA ostame Spike SR

See viimane kompenseerib ka mõne aasta pärast relvastusest välja minevat 90mm TT kahurit.
Ja need lähevad nii maakaitsele (KLi) kui brigaadidele.

Ma alguses arvasin, et Javelinid neid asendavad?
KL ju päris pataljoni tasemel ei tegutse... kui siis erandina.

Javelinid jäävad ka alles, ikka kihiline tankitõrje. Kus täpselt ja kuidas, eks see töö käigus selgub kõigile paremini.

nimetu kirjutas:Ma alguses arvasin, et Javelinid neid asendavad?
KL ju päris pataljoni tasemel ei tegutse... kui siis erandina.

Põhja MKR paneb pataljoni välja (päris kobeda sellise).

Korralik sõidukite ühishange Läti ja PPA ga https://www.err.ee/1608491790/kaitseinv ... -soidukeid