www.militaar.net

Tõnu Adrik kirjutas: Shokk kipub kahjuks olema psühholoogiline, mitte füsioloogiline nähtus. Füsioloogiliseks muutub ta reeglina vaid verekaotuse tõttu, ja see võtab aega.


Stopp mehed selline jutt ei lähe mitte. Kui ma metsas põdrapullile 12,7 grammise kuuli mootoriruumi kihutan kiirusega ca 780ms ja ta jalapealt kukkub kas ka asi põdra mõttes kinni? Inimeste ja loomade keha koosneb suures osas vedelikust ja nagu kõik teame vedelikke kokku suruda ei anna. Miks plahvatab silmini täidetud plastik pudel kui temasse kihutada pisikene vintpüssi kuul kiirusel ca 1100ms? aga sama pudel kannatab rekka ratta alt läbi käimist ilma purunematta. Pudelil ju ajusid pole. Sama juhtub aju, südame, närvisüsteemi ja teiste tähtsate organitega kui kuul piisava energija kehasse edasi kannab. selle kohta kuidas kuul tapab võite lugeda jahimeeste foorumist lähemalt.
http://www.marandi.fie.ee/jahifoorum/viewforum.php?f=8

http://www.marandi.fie.ee/jahifoorum/viewforum.php?f=25
siin peaks lugemist jätkuma ja kui väheks jääb otsin juurde

shoki tugevus sõltub kuuli kujust, kiirusest, ehitusest, kuulimaterjali tugevusest ja veel paljudest teguritest. torka põdrast ora läbi kopsu läheb hirmkaugele metsa surema aga lase püssikuul samast kohast läbi ja loom kohe maas, panen mõned videod kus asi puust ja punane.


http://www.youtube.com/watch?v=sYigC49t ... re=related

http://www.youtube.com/watch?v=WdSkdXCg ... re=related

http://www.youtube.com/watch?v=tTHo0K2S ... re=related

viimane video selgitab eriti täpselt mis toimub.

Härrased,

püstol on püstol, ja vint on vint. Ma teen nüüd suht lühidalt, üritamata kedagi coca cola purkide tulistamise tulemustes ümber veenda

Nagu te teate, on inimese koed elastsed, s.t. kui nt. soolestikust lasta läbi ak47 kuul, ei teki erilisi muid vigastusi kui need kudede kärbumised mida kuul vahetult on puudutanud. kuul tekitab kaks haavakanalit - ajutise, ja püsiva. Püsiv haavakanal võrdub sisuliselt kuuli enda mõõtudega. Ajutine sõltub sellest kuivõrd venivad/elastsed on olnud koed. Kui kuuli poolt tekitatud ajutine haavakanal on suurem kui kudede elastsus, algab rebenemine. Mitteelastsed on näiteks inimese (ja ka muude imetajate puhul) aju, maks, põrn, neerud. Kõik muu, s.h. lihaskoed on elastsed.
9x19 kuuli puhul on nt. teada, et tema nn. ajutine haavakanal on läbimõõdus umbes 5cm. Löögi tugevus, mida tajute tabamusel, on võrdne enam-vähem pesapalli palli tabamusega. Mitte et ma oskaks öelda kui tugev on pesapalli tabamus, aga selge on see, et mingit hüdroparalüütilist shokki mis teid lendu paiskaks, ja oleksite surnud enne kui maad puudutate, see küll ei tekita. Seega tulemused, mida saate vaadeldes kuuli tabamusi vette, mudasse, seepi, tavotti jm. mitte-elastsetesse ainetesse, on pehmelt öeldes eksitavad reaalsusest.
Kuid, kui te vaikselt oma asja ajate (nagu näiteks kütitav loom sööb rahus), ja miski jahimees ta oma vindiga 100 meetri pealt tabab, siis mida te ise teeksite, kui keegi teile ootamatult korraliku laksuga nõela perse virutab ? Kas ehmatate, kas hüppate üles - võpatate ? Ilmselt küll. Kas seepärast, et sel nõelal oli nii tohutu energia ? Ilmselt mitte. Tegemist ikka pigem psühholoogilise reaktsiooniga. Muidugi, kui lasta orava pihta nt. .30-06ga, ei jää just palju järele - ajutine haavakanal on ilmselt "veidi" suurem kui orava kudede elastsus. See nn. "orava" effekt on näha hästi ka kiidetud videos kus Barnes teeb kenasti promo oma vindi kuulile mainimata seejuures zelatiinibloki mõõtmeid Aga eks selline staff müübki massidele. Mitte et Barnes kuulid viletsad oleksid, nad on teada oma hea kvaliteedi poolest. Kuid tegelikkus köidab tänapäeval väheseid, vaja on visuaalset destructioni. Nojah
Küllap annab seda valemit teisendada ka suurematele loomadele, ja ka erinevatele uudsetele kuuli tüüpidele.

Mida ma lõppkokkuvõttes öelda tahan on see, et ärge kunagi silm-silma vastu seistes eeldage, et teie poolt väljatulistatav kuul täidab tabamuse korral oma loodetud eesmärgi otsekohe. Eriti kui on tegu käsirelva, s.t. püstoli või revolvriga. Inimene on vastikult sitke ja vastupidav. Eriti kui ta võitleb oma elu eest, ja selle hinnaga, kõige vihatuma sihtmärgi, s.t. teie, siit maailmast eemaldamise eesmärgil.

Kipun ilmselt end kordama, kuid endiselt - ma loodan väga, et keegi meist siin ei peaks kunagi sellisesse olukorda sattuma kus tuleks eelpoolöeldut omal nahal kogeda.

T

täiesti nõus, et vintpüssi ja püstolit võrrelda ei saa. tõin lihtsalt näite shoki tekkemehanismist ja selle mõjust kehale. Inimene ikka kindlasti metsloomast väiksema shokitaluvusega ja püstolikuul rindkeres kohese med. abita suht surmav kogemus.
Jahimehe pilgu läbi vaadatuna on asjal tiba teine ilme kui nõelaga torkamise efekt. On juhtumeid kui lased looma rindkeresse ja kohe maas ning siis toibub shokist, tõuseb jalgele ja läheb ja oi kui pikalt. Pakun välja, et shoki mõju ei saa ikkagi alahinnata ei loomade ega inimeste puhul.

Inimest ja metslooma ma päris ei võrdleks üks-ühele. Eriti mis psühholoogiat puudutab. Vähesed põdrad-kitsed omavad inimese vastu "attitude" - nad ikka pigem kasutavad jama tekkides looduse polt antud kahest valikuvõimalusest (võitle või põgene) pigem seda põgene versiooni. Samas - haavatud metssiga võib olla olla vägagi "pahane".
Ründava inimese puhul on üldiselt tegu motiveeritud kodanikuga, ja seda mitte heas mõttes kodanikuga. Motivatsioonile annavad üldjuhul oma täiendava jõu narko- või alkoholijoove, või siis ka mõnel juhul "just pure evil" (nagu oli ka nende kahe Miami pangaröövli puhul 1986. aastal) kes olid täiesti "selged" - ei jälgegi narkost või alkost. Samas motivatsioon, ja sellega kaasnev eriti suur kogus adrenaliini (mis on meis kõigis olemas), tekitab meile selle kõige hullema vastase. Tahtejõud annab vajalikul hetkel üllatavaid võimeid.

tonu adrik kirjutas:Tahtejõud annab vajalikul hetkel üllatavaid võimeid.

Eksin ma väga palju, öeldes, et tahtejõud lähtub peaasjalikult inimese mõistusest?
Ehk siis lühidalt - kõige kindlam viis panna kedagi loobuma teie hävitamisest on tekitada ajutine haavakanal läbi pea?

Nagu filmist peaksite mäletama " 1 rinnakorvi, teine kõrva taha ". Actual, tuletan veelkord meelde, et tsiviilis kellegile selga tulistamine (eriti 30m ja pikemalt distantsilt) võrdub pikemat aega riigileiba ja ruudulist päikest! Pole mõtet seda teemat rohkem nämmutada, kui on vaja enesekaitseks relva, siis on PM täiesti pädev relv(enesekaitseks pole " Viimse Reliikvia" Siimu taskukahurit vaja) . Kui keegi tahab sellist küsimust veel püstitada, siis võiks teha seda korraga mainides, milleks tal relva vaja on. Vastasel juhul tuleb järjekordselt mitu lehekülge mittemidagiütlevat teksti, mis aina teemast kaugeneb ja küsija vastust ikka ei saa+ mõni vend hakkab oma kehva laskeoskust mingi relva süüks ajama.

http://www.ebaumsworld.com/video/watch/248055/

tervitades,

Kuidas onüdse eestis automaatrelvade omamine/ost reguleeritud?

Kuidas onüdse eestis automaatrelvade omamine/ost reguleeritud?

Kindlasti kontrollitakse enne õigekirja valdamist!
http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12912294

Tervitused,
plaan relv ( püstol ) soetada, kas näit. kaliiber 22.LR on piisav/sobiv nö. enese ja vara kaitseks, või ikka kindla peale minek ja 9 mm või vähemalt 7,65 mm ?
Ette tänades.

0.22 on ikka väga lahja enesekaitseks, vaata ikka vähemalt 7,65 Br. või 9 mm Para.

Kuna sa pähkel oled alles noor foorumlane, siis ei hakka su`ga pahandama, aga siin foorumis on neil "relv enesekaitseks"- teemadel ikka üksjagu jahutud. Kasuta otsingut ja erinevaid vastavaid teemasid tuleb piisavalt. Aga no kuna sa oled alles noorfoorumlane , siis siinkohal väike abikäsi ühest varasemast taolisest teemast (loodetavasti herr Adrik ei pahanda, et ma teda tsiteerin )

Kui nüüd aga tõsisemalt võtta, siis kui enesekaitseks midagi plaanid soetada, siis alla 9x19 kaliibri küll ei soovita. Revolvrite puhul jookseks miinimumkaliibri piir .38spl juures.
Asi lihtsalt selles, et vahepeal on hakatud käsirelva terminaalsele ballistikale (s.t. mida teeb kuul peale objekti tabamist) miskist tähelepanu osutama, ja uuringud on näidanud, et paberil on tillukesed kaliibrid küll väga kenad, kuid kui "shit hits the fan", pole küll nähtud ühtki meest kes ütleks, et andke mulle midagi väiksemat, ma olen rahul ka selle tillukese püstoliga, milleks mulle suuremat... sel hetkel tahad endale maailma suurimat ja hirmsaimat.

Kui sa tahad midagi kodus metallkapis hoidmiseks, mida teinekord pärast tööd hea silitada ja vahel harva tiirus lasta, siis osta mõni suure salvemahuga ja pika rauaga 9x19. Kui tahad igapäevaseks kandmiseks, siis väikse salvemahuga, lühikese rauaga 9x17. Revolvritest vastavalt .357 magnum või 38 special. Suurem kaliiber (siintoodud on kõik 9mm) tagab selle, et ründaja saab piisavalt haiget juba esimesel tabamusel ja sa ei pea tervet salve tema pihta tühjendama, et rünnakut lõpetada. Lühem padrun (väiksem heitelaeng) tagab selle, et tagasilöök on väiksem ja relva konstruktsioon kergem (parem igapäevaseks kandmiseks. Enesekaitse toimub niiehknii distantsil, kus 9x19 suurem võimsus ei anna olulist eelist samas kui 9x17 väiksem tagasilöök võimaldab vajadusel teha kiiremini teise lasu.