www.militaar.net

Mina olen seisukohal,et rooste on jäädavalt rikkunud minu tääknoa kinnitusmehhanismi ja seda ei ole võimalik töökorda seada(peab uue tegema!)
Nii,et minu tääk ei ole illegaalne,kuna seda ei saa kinnitada Kar 98K-le,aga teibiga ümber toru mässides seisaks ta seal väga hästi!

Peaasi, et lendodasid ära ei keelata

Tähenärijana ütleks ma, et kui näiteks K98 täägil on eemaldatud täägi lukusti, siis kuna ilma lukustita pole seda võimalik K98-le otsa kinnitada, pole tegemist enam täägiga Relvaseaduse mõttes. Kogu sellest teemast kumabki läbi just võimalus kinnitada tääk relva külge (mis peaks eelnõu autorite arvates olema vist midagi eriti koledat). Kui tääki relva külge enam kinnitada ei saa, on tegemist tavalise pussnoaga või siis tööriistaga (näiteks AK täägiga saab lõigata traati jne).

Seega kui näiteks K98 täägilt lihtsalt lukusti maha keerata ja hoida seda eraldi, peaks olema kõik seaduspärane? Toonitan, et täägi lukustussüsteem ei ole Relvaseaduse kohaselt kuulutatud veel relva oluliseks osaks .

Eks siis varsti hakkavad olema müügikuulutused stiilis: "Müüa nõuetekohaselt kasutuskõlbmatuks muudetud saksa tääk". Ja kohe järgmine kuulutus: "Müüa saksa täägi lukustusmehhanism - NB! tääk komplekti EI KUULU".

Isiklik arvamus on, et selle seadusemuudatusega on riik taas kord kehtestanud mingi täiesti absurdse ja ebavajaliku piirangu. Jääb sügavalt arusaamatuks, millist õigushüve sellise piiranguga kaitstakse.

Hmm?! Väga omapärane lähenemine.
Kas näiteks üks mees ei olegi siis enam bioloogiliselt mees, kui tal seemnejuhad umbes on. Seega on tulemus, et kõvaks läheb, kuid toimub vaid tühikargamine. On ta siis mees, või pole ta seda mitte?
Et tääk ei ole enam tääk, kui kinnitusnupp kinni jääb. Sulatame aga selle kinnitusnupu õliga lahti ja - ongi jälle tääk, missugune.

Täägi tunnistamise deaktiveerituks garanteerib siiski vastav eksperthinnang, missugune siis fikseeritakse vastava tunnistusega. Ja seni, kuni seda pole, on see rauakamakas ikka tääk, mis tääk.

P.S.
Ja oma seisukohti võime me kõik omada nii ja teistsuguseid. Ainult, et seadusesilma ei tarvitse need põrmugi huvitada (ja ega huvitagi).

Kui torketääki enam relva otsa kinnitada ei saa, kas siis sellega enam üldse torgata ei saa?


Seadusesilma see muidugi ei huvita.

Faust kirjutas:Kui torketääki enam relva otsa kinnitada ei saa, kas siis sellega enam üldse torgata ei saa?


Seadusesilma see muidugi ei huvita.

...mõttetu on vist küsida aiva uusi ja uusi küsimusi ühe totralt formuleeritud seaduseparanduse kohta... Kahjuks kohati tundub, et sagedane totrus tänapäeva Eesti seadusloomes ongi muutumas meie elu igapäevaseks kaaslaseks... kurb

Puhtalt inimlikust uudishimust...Iga seadus või seadusemuudatus peaks pärinema kellegi konkreetsest ettepanekust. Tahaks teada, kes küll oli see konkreetne isik, kelle sulest siis see seadusemuudatus pärines. Noh, et kui oli tegu konkreetse poliitiku või ametkonna (kus ka juhtimine erakondlike suuniste järgi käib) toimetamisega, siis teaks seda järgmiste valimiste ajal kah silmas pidada. Sest selle erakonna poolt, kel praegusel ajal muud seadust pole välja töötada, kui püssi otsa kinnitatava noa keelamine (ehkki mina isiklikult eelistaksin toimetada nuga peos kui et mingi orgi otsas) mina küll hääletada ei kavatse.

On teil need tääknoad tõesti kollektsion, mida hoitakse ilusti õlitatuna kuskil kastis silma alt ära ja mida hoiupaigast kunagi välja ei viida, siis tõenäosus, et keegi teile hõlma hakkab, on väike. Kui aga on tegemist terariistaga, mis sagedasti teiega koos ringi liigub ja kellegi silma alla võib sattuda, kes selles midagi keelatut ära võib tunda, siis olgu selle kohta ka piisavalt pädeva isiku kinnitusega paber. Vastasel juhul leiate te ennast varem või hiljem seda sama kinnitust otsimas, et pääseda teile juba määratud karistusest. Nagu vanarahvas ütles: mida rohkem paberit, seda puhtam per*e.

Liigitamise tingimuseks on,et tääki peab saama kinnitada relva külge!
Kui politsei tuleks mulle kallale ja hakkaks trahvi väänama mingi "äratundmise alusel",siis kaeban otsuse edasi ja las siis politseinikud kohtusaalis kinnitavad tääki püssile,ehk Madis 22 sebib selleks puhuks kusagilt Saksa vindi välja
Mitte mina ei pea oma süütust tõestama(pädeva isiku paber?),vaid ametnik peab tõestama,et mina olen süüdi!

Loen ja imestan, millega meie seadustetegijad vaeva näevad. Massiliselt inimesi tapetud vist püssi otsa kinnitatud täägiga viimasel ajal. Sest ainult sellisena on see ohtlik ja keelamist vajav. Millal viimati sedaviisi Eesti pinnal inimene tapeti, oleks lausa uurimisteema. Pakun, et see juhtus väga ammu ja tapja oli tõenäoliselt mundris sõjaväelane.

Lennundusseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse seletuskirjast:

"Tääknoa lisamine tsiviilkäibes keelatud külmrelvade nimistusse on põhjendatud sellega, et tääknoa kasutamine ei haaku tsiviiltoimingutega, vaid selle põhifunktsiooniks on tulirelva külge kinnituva täägiga torke sooritamine. Analoogselt torketäägiga, mis on tsiviilkäibes keelatud, on tääknoa oluliseks tunnuseks tulirelva külge kinnitamise võimalus. Sellest tulenevalt on nii torketääk kui ka tääknuga külmrelvad, mis kuuluvad tulirelva juurde lahingtegevuses kasutatavaks lähivõitluseks. Jahipidamises vajalikud ja ka koduses talumajapidamises looma tapuks kasutatavad külmrelvad on spetsiaalsete soontega jahinoad või –pussid, mida ei ole mõeldud tulirelva külge kinnitada."

Kellel huvi kogu seletuskirja lugeda, võib seda teha sellelt aadressilt:
http://www.riigikogu.ee/?page=en_vaade& ... 0129112200

Ega keegi targem inimene oska kosta, kas sellist asja nagu täägirünnak (s.t. võitlus relva otsa kinnitatud täägiga) üldse veel kuulub ühegi riigi sõjaväelisesse väljaõppesse? Tääk ründevahendina jääb vist siiski kuskile sinna I ja II ilmasõja kanti?

Relvaga lähivõitluse põhielemente ikka õpetatakse veel. Sinna hulka kuulub ka relvale kinnitatud täägiga torgete ja lõigete sooritamine. Ainult et ma ei ole AK4-dele ühtegi tääki näinud. Olen vaid kuulnud kõlakaid, et neid pole Rootsist siia saadetudki.

Tegemist ei ole päris isikliku kirjaga, kuigi sõnastusest võib ehk selline mulje jääda.

Asi selge. Küsimus tekkis lihtsalt seepärast, et rekvisiit jääb teatud seadistuse puhul automaatselt iga e-kirja alla ja viimasel ajal on märgata sellist pahatahtlikku või mõtlematut dokumentidega liputamist, mille puhul on aru saada, et kirjutaja ei ole arvestanud võimalusega, et adressaat sellest meedianupu koostab. Ametnikul tuleb sellest teinekord ebavajalikke sekeldusi - olen ise pidanud lausa ajalehele antud interviuu puhul seletuskirju kirjutama, et kuidas ma julgesin ise midagi asjast arvata, kuigi formaati arvestades olin oma arvamustes ja sõnakasutuses piinlikult täpne ja kordasin tegelikult sama juttu, mida pool aastat varem televisiooni uudistesaates. Lihtsalt poliitikutel oli tuulelipp vahepeal "lõunast põhja keeranud".

Puhtalt inimlikust uudishimust...Iga seadus või seadusemuudatus peaks pärinema kellegi konkreetsest ettepanekust. Tahaks teada, kes küll oli see konkreetne isik, kelle sulest siis see seadusemuudatus pärines.

No täiesti olemas: Eelnõu ja seletuskirja on ettevalmistanud Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitikaosakonna juhataja Priit Heinsoo (e-post: priit.heinsoo@siseministeerium.ee; tel: 612 5217), nõunik Martin Paas (e-post: martin.paas@siseministeerium.ee; tel: 612 5139) ja õigusnõunik Chris Eljas (e-post chris.eljas@siseministeerium.ee; tel 612 5134). Eelnõu väljatöötamisel osalesid Lilli Vähi ja Sven Põierpaas Politseiametist ning Aivo Pinte Piirivalveametist.