www.militaar.net

Seadusandlust on muudetud Eestis hulka väiksemate asjade pärast. Näiteks KVJ isiku küsimus.
Põhiline probleem on minuarust (vähemalt avalike allikate põhjal järeldades) tahtmise puudumine suuremateks muudatusteks.
Medaleid rinda panna ning tippkohtumistel kõne pidada on ju lihtsam.
Kui see tahe oleks, siis koalitsioon hääletab ja mõne kuu pärast on seadus muudetud.

Ehk siis täna on probleemiks ka paindumatu ja aegunud seadusandlus.
Ma arvan, et kui isik pole väga terase nägemisega või põeb kergekujulist diabeeti - see pole põhjus, et teda välja praakida täielikult.
Saavad oma kuu aega hakkama ja saavad pärast kartulid kooritud ja autod remonditud.
Tean näiteks isikut, kes praagiti KV komisjonis kõlmbatuks, aga KL tegevuses on osutunud lausa asendamatuks asjatundjaks.
Ma arvan, et sellise lauaga löömisega kaotab KV palju neid, kellest tal kasu oleks.

Ok, sa Trumm oled targem. Sul on LAHENDUS!
Tee ära!

Ma olen elus selliseid asju küll väiksemas mastaabis korda kolm vist teinud.
Kus palka tõsteti palgasaajate arvu vähendamise ja töö järelejäänutele laiali jagamise (ja tarbetute asjade lõpetamise) arvelt.
Päris teooriamees ka pole.

Mitte ei saa aru, kuskohast see rahaline kokkuhoid peaks tulema.
Kui jutt on asendusteenistuse käimalükkamisest. Mina näen küll vaid kulusid. Nende sellidega kah vaja tegeleda, arvet pidada, kontrollida, majutada, õpetada.(pesta/kusta/kammida)

Kui aga rääkida ajateenijate kasutamisest nn. "tasuta tööjõuna", siis koorub siit küll hoopis teine tulem. Nimelt ajateenistuse kaotamine ja siis.....tõenäoliselt siis palgaarmee loomine. Sinna ta lõpuks välja jõuab, arvan ma. See äkki "tööpattide" promojate varjatud eesmärk ongi..
Sest see va ajateenistus püsib siin riigis vaid ühel juhul. Kui seda toetab laiem ühiskond. Mitte, et nii peab vajalikuks Kunnas või Laaneots.
Me elame paraku vabade inimeste indivialistlikus maailmas. See on tulnud, et jääda.(meeldib see mõnele või mitte)
Noor mees(tema vanemad, sõbrad) võib leppida teadmisega, et on vaja veeta aastake kasarmus, et õppida sõja-asjandust.
Isegi, kui sügaval sisemas ta seda ohtu eriti ei usu.
Kuid ta ei lepi teadmisega, et teda kasutatakse kui tavalist tööjõu-ühikut. Tasuta(või alamakstud) seejuures. Nagu orja.
Ja hakkabki lumepall veerema. Kaob toetus ühiskonnas, kaob asi ka ise.(küsige lõunanaabrite käest, nad kinnitavad)


Ma ei tea, millest paljudel see veendumus, et tasuta ja vastumeelselt tehtud töö on odav. Kas tõesti arvatakse, et Nõuka armee, kus ajateenijaid orjatööjõuna kasutati oli efektiivne ja säästlik moodustis. Palka ei pidanud ju neile maksma.
Tulemus oli minuarust ikka vastupidine.

Muidugi ei saa ka üle pingutada. Oma kasarmutoa, isikliku varustuse jms. peab sõdur ikka ise korras hoidma. Kuid teadmist, arusaama, et mind vaid (tasuta)töölisena kasutatakse, ei tohi tekkida lasta.

Nõuka aja siia toomine näitena "kas me sellist tahame" on ülepakkumine, et mitte öelda demagoogia (oponendile mingi väite suhu panek ning selle aplombi saatel ümber lükkamine).

Kui jutt on asendusteenistuse käimalükkamisest. Mina näen küll vaid kulusid. Nende sellidega kah vaja tegeleda, arvet pidada, kontrollida, majutada, õpetada.(pesta/kusta/kammida)

Arvuta natuke lauakalkulaatoril. Esialgu saab vast ka nii hakkama, et tööpäeva lõppedes lähevad sellid koju. Siia juurde liida lähimate aastate vältimatu palgatõus ja Soome mõju oskustöölistele. Üks keskmist palka saav töökoht maksab aastas ca 9300 eurot. Vaadates KV kulu per sõdur täna, saab selle raha eest pesta-kusta-kammida rahulikult jao jagu asendusteenistujaid.

Nõuka armee, kus ajateenijaid orjatööjõuna kasutati oli efektiivne ja säästlik moodustis.

Nõuka armee poleks ka palgaliste töötajatega efektiivsem olnud, põhjus pole mitte ajateenijais, vaid süsteemis endas. Samamoodi varastati kolhoosis, tehases jne - kus vaid lasti. Sestap on nõuka armee näite siia toomine kontekstiväline ja rumal. Pealegi - nõuka armees oli kella järgi soe toit laual, kasarmu köetud ja põrandad pestud. Mis varastamist puudutab, siis natuke ringi vaadates kasvõi siin ostu-müügi teemas jõuad peagi järeldusele, et kaadrikaitseväelaste kontrolli all olev Eesti varustusmajandus on samamoodi suurte rotiaukudega tegelikkuses.

Sest see va ajateenistus püsib siin riigis vaid ühel juhul. Kui seda toetab laiem ühiskond. Mitte, et nii peab vajalikuks Kunnas või Laaneots.

Millest tuleb arvamus, et asendusteenistust, kus nõrgemad ja haigemad (meil ju KRA andmetel on vaid 1/3 meestest kõlbulikud) saavad elementaarset sõjalist õpet, õpivad ametit ja on riigi supil pool aastat kuni aasta, selmet linnas hängida - ühiskond omaks ei võta? Muidugi, kui me alustame kogu üritust pasunakooriga "vene aja stroibat" (kaitseministrit parafraseerides), siis kindlasti mitte. Meil on võimalus teha asja paremini ja mitte teha nõuka armeed.

Genereerisin idee testimiseks väikse exceli tabeli asendusteenistus vs palgaline

Asendusteenistus, kasarmeerimisega, toitlustusega, riietusega (10 000 eek aastas) 1 juhendaja 10 peale, adminkulud 0,05 keskmist palka näo kohta.
Palgaline, kasarmeerimata, riietusega (5000 eek aastas), adminkulud samad, mis eelmised.
Palgalistel Eesti keskmine palk

Üks asendusteenistuse nägu maksab aastas 3724 EUR (vastab umbes miinimumpalgale).
Üks palgaline nägu maksab aastas 10 975 EUR.

Niiet vahed on suured.

Millest tuleb arvamus, et asendusteenistust, kus nõrgemad ja haigemad (meil ju KRA andmetel on vaid 1/3 meestest kõlbulikud) saavad elementaarset sõjalist õpet, õpivad ametit ja on riigi supil pool aastat kuni aasta, selmet linnas hängida - ühiskond omaks ei võta?

Antud kontekstis rääkisin mina ju aja- aga mitte asendusteenistusest.
Asendusteenistus pidi olema ju hoopis mingi vägev raha kokkuhoidmise koht.
Ja kui me võtamegi need nõrgemad ja haiged riigi supile, anname väljaõpet ja ametiõpet, siis kus on see suur rahaline võit.
Palkame aga juurde instruktoreid/kasvatajaid, keedame leent ja ehitame kasarmupinda.
Ah, ja töökohti tuleb neile kah veel luua. Kusagil ilmus mingi tervishoiuasutuse juhataja artikkel, kus mees otsesõnu väitis, et tema ei lase mingeid asjatundmatuid ludrisi oma asutuse uksest sissegi. Soovitan leida ja lugeda.
(pole ise üldse mingi asendusteenistuse vastane, kuid seda rahalist võitu ikkagi ei näe)

Mõne mehe jaoks ongi teenistus ainuke koht kus ta natike midagigi eluliselt vajalikku kah õppida võiks. Näiteks nööbiõmblus,natike ehk labidatööd jms.Ei üritagi väita ,et poisid peaksid kompaniiülema juures kodus uue maja vundamenti kaevama,seda teenistus ajast ja taldrikutäie supi ja pudeli koola eest. Praegu on seis vahel nii ,et kasarmu eest läheb sõna otseses mõttes "jalgrada" suitsunurka sest keegi ei võta labidat kätte... Ja nurgas konutab 10 meest

Kas on olemas korraldus, et sõdur ei tohi endale nööpi ette õmmelda??. Või jalgrada puhtaks visata. Peab keegi kusagilt tulema ekstra ütlema või...

Erinevaid töid saab jaotada ju mitmesse rühma.
Näiteks korralised ja erakorralised.
Erakorralistel töödel kasutatakse sõjaväe tööjõudu siin riigis sageli. Ons siis tegemist suurema pindtulekahjuga, mingi suurema ürituse toimumise tagamisega, otsingutöödel jne. Kasutatakse praegu ja kasutatakse ka tulevikus.
Korralistel töödel aga pole see tavaliselt võimalik.
Sul kas on väeosa sööklas palgaline personal või ei ole.
Ei saa palgata tööjõudu stiilis, "see nädal tulete kahel päeval, järgmisel ühel, aga ülejärgmisel on mul poisid metsas, siis olete terve nädal tööl".
Söökla peab toimima pidevalt, seega ei saa ta sõltuda sellest, kas parasjagu on kasarmust kedagi võtta kartuleid koorima.
Eriti veel, et noor mees tuli kroonu riigi kaitsmist õppima, mitte aga kulpi liigutama.

Üks asendusteenistuse nägu maksab aastas 3724 EUR (vastab umbes miinimumpalgale).
Üks palgaline nägu maksab aastas 10 975 EUR

Millised need kohad küll on, kus selline vahetus toimiks??.
Koondame koka ja saadame "nõrga ja haige" ludri kööki vaaritama.??( Oled tänapäevast köögitehnikat lähemalt näinud?)
Või vastutavaks laohoidjaks.??
Tegemist lõpuks ikkagi sellidega, kes pole just eriti sillas võimaluse üle alamakstud tööd teha. Vastavalt siis ka suhtumine ja lähenemine.
Ei näe ikkagi....

Erik kirjutas:Sul on väeosa sööklas osaliselt palgaline ja osaliselt toimkonnaline personal.Näiteks... Varemalt nagu töötas.Sai KUP-is nõud pestud ja kartulid-kaalikad puhastatud- kooritud. Juttu oleks ikka abipersonalist.Hakkasin meenutama ja enamus kohad kus ajateenija sai oldud olid köögitoimkonnad.
Nööbiõmblemine oli lihtsalt näiteks toodud,ei keegi ei keela seda. Lihtsalt mõni mees pole seda kunagi teinud.
Aga labidat ei võta küll naljalt keegi kätte ilma korralduseta ja seda enam kui on palgatud selleks personal.

Noo jah. See kaldub juba tegevüksuse igapäevaprobleemide alla.(mitte tööpatti ja asendustegevusse)
Mis sõltuvad juba rahva/kaadri suhtumisest, konkreetsetest oludest ja sellest, kas ülemal parasjagu halb(või hea) tuju..
Arvan, et kui siin-seal vahel poisse appi vaja, siis peaks ikka saama.

Uuuuuh. Trumm - SINA ise kasutad ju demagoogiat ja muud arsenali. Keegi kurat ei jõua sinu kribamisega võistelda. Ainuke hetk on sinu õhtune teenistusjärgne kojusõit, siis saab kirjutada oma vastust nii, et vahepeal mitut vastu ei saa

Millest tuleb arvamus, et asendusteenistust, kus nõrgemad ja haigemad (meil ju KRA andmetel on vaid 1/3 meestest kõlbulikud) saavad elementaarset sõjalist õpet, õpivad ametit ja on riigi supil pool aastat kuni aasta, selmet linnas hängida - ühiskond omaks ei võta?

- kas sa ei taha aru saada või ... VAATA KUI MA USULISTEL KAALUTLUSTEL RELVA PUUTUDA EI TAHA JA SEEPÄRAST VALIN ASENDUSTEENISTUSE, MIS NIPIGA SA MULLE SELLE SIIS SEAL KÄTTE SURAD? Muuda seadusi aga selleni sa vaevalt et jõuad.
Aga ütleme, et ma sain sinust valesti aru. Sa tahad muuta seadust nii, et täna tervise poolest kõlbmatud asendusteenistusse pääsevad. Neid kasutaksid abitöödel (õpivad töötades) ja säästaksid sellega raha kaadrikaitseväelaste palkadeks.
Tahad matemaatikat? Proovime. Kunagi on arvutatud, et ühe ajateenija päev (toit, vesi, WC paber, elekter, jms) maksab 8 EURi. Siia ei kuulu väljaõppekulud ja instruktorite palgad. Ainult see, mis tagab tema olemise väeosa territooriumil. Seda läheb vaja 7p nädalas (56euri). 30p kuus (240euri) ja ütleme, et 8 kuud aastas ehk üle 1920 EURi aastas. Pane sinna juurde mingi toetus/palk/nimeta kuidas tahad. Lisa sinna ... kurat mingite uut tüüpi asendusteenistusohvitseride tasu ... ja siis igasugu kulud mis tekivad meditsiiniteenustest ... või jätame orjade hambad ravimata?
Ütleme, et sa ei hoia seda (uus)asendusteenistuse üksust kasarmus. Ütleme, et ülalpidamiskulud on seega poole väiksemad. Siiski tuleb 30 mehelise üksuse kohta tasuda kuus 1920 EURi + palgaraha mis tuleb ajateenijat aluseks võttes sama juurde + sotsiaalsed tagatised (eriliselt krõbedad kohustused võetakse omale prillide, hambaravi, tallatugede näol).
Ja kes on need asendusteenistusüksuste ülemad / juhid? Sa ütled 1:10. OK! Mis nende tegevus ja palk on? Me ei suuda täna kaitseväkke inimesi värvata, sest palk ei ole konkurentsivõimeline ... Uus asendusteenistus oleks aga selline lühiajaline investeering, et vahendeid tekiks kokkuhoiuga juurde või? MA AINULT KÜSIN?
Mulle tundub, et teenistuses olevate kaitseväelaste palga tõstmiseks, soovitad sa lisaks asendusteenistujatele (odav tööjõud), täiendada riigiametnike ridu (uus)asendusteenistuse kaadriga?

Pane nüüd kõik see omale ... excelisse. Oleks ka ise pidanud selle excelisse paneme, sest öö läbi olid siin valed arvutused

VAATA KUI MA USULISTEL KAALUTLUSTEL RELVA PUUTUDA EI TAHA JA SEEPÄRAST VALIN ASENDUSTEENISTUSE, MIS NIPIGA SA MULLE SELLE SIIS SEAL KÄTTE SURAD

Muudad seadust nii, et tekib asendusteenistuse alaliik, kus võetakse relv kätte. On sellest nii keeruline aru saada?
On 2 asendusteenistuse võimalust
-usulistel kaalutlustel relvata - KV need ei tulegi
-relvaga, kus läbitakse teenistuse alguses elementaarne sõjaline kiirkursus väeosas toime tulekuks ja seejärel on tööteenistus.

Me ei suuda täna kaitseväkke inimesi värvata, sest palk ei ole konkurentsivõimeline

Kuidas me siis suudame palgalisi tsiviliste ja kaadrit (kokad, laomehed, mehhaanikud) värvata, kui asendusteenistuse brigadire ei suuda? Viimati oli uudis, et mereväe laevad roostetavad kai ääres ilma kaadrita.

Mulle tundub, et teenistuses olevate kaitseväelaste palga tõstmiseks, soovitad sa lisaks asendusteenistujatele (odav tööjõud), täiendada riigiametnike ridu (uus)asendusteenistuse kaadriga?

Valesti tundub. Riigiametnike arv asendusteenistuslaste tuleku läbi ju väheneb. Piltlikult öeldes oli 10 tk. Järgi jääb 1 ja 9 asendatakse asendusteenistuslastega.

Erik kirjutas:Sul on väeosa sööklas osaliselt palgaline ja osaliselt toimkonnaline personal.Näiteks... Varemalt nagu töötas.Sai KUP-is nõud pestud ja kartulid-kaalikad puhastatud- kooritud. Juttu oleks ikka abipersonalist.Hakkasin meenutama ja enamus kohad kus ajateenija sai oldud olid köögitoimkonnad.
Nööbiõmblemine oli lihtsalt näiteks toodud,ei keegi ei keela seda. Lihtsalt mõni mees pole seda kunagi teinud.
Aga labidat ei võta küll naljalt keegi kätte ilma korralduseta ja seda enam kui on palgatud selleks personal.

Ma arvan, et see häiriks toimivat süsteemi. Lihtsam oleks tekitada mingi majandusrühm, mis valvab territooriumi, teeb köögi- ja puhastustöid, peseb pesu, veab autoga toitu metsa. Teenistuse pikendamine selleks, et graafikusse mahuks majandustööd ei ole vist mõistlik. Neid on väeossa sattuvate hulgas küllaldaselt, kes saadetakse pärast tagasi reservi tervise (mingi pisiasi), kohanemisraskuste, ebapiisava füüsilise suutlikkuse jne poolest. Mis aluses seda komplekteerida, on ise küsimus, meeste puuduse taha asi ei jää kindlasti.

Üks võimalus muidugi on ka ajateenijaid hakata toimkondades uuesti rakendama nagu Eestis varem tehti.
Miks peab valvet pidama raha eest KL pensionieelik, kui on võimalik anda sõdurile reaalne ülesanne, laadida salv täis teravat, panna kiiver pähe ja soomusvest selga ning tunda end kasvõi mõned korrad tõelise kodumaa kaitsjana (mida igasugu väljaõppelisel põrkamisel tunda ei õnnestu)?

Vaatan, et põhiaur on keskendunud minu rumala idee maha tallamisele siin. Mul on reaalses elus kombeks sellistel alluvatel paluda ise lahkumisavaldus kirjutada, kes tulevad töökoosolekule, oskavad ainult probleeme konstanteerida ning teiste ideid maha tampida. Ega suuda ise midagi välja pakkuda (mõistagi peale selle, et raha on juurde vaja).

Oled tänapäevast köögitehnikat lähemalt näinud?)

Olen isegi toitlustustemaatikaga 6 aastat tegelenud.
Meil oligi selline süsteem, kus oli üks kokk (vastutav) ja ülejäänud olid lihtsalt töölised. Saime kenasti hakkama. Kokkade palgad olid lihtsalt liiga suured, et jõuaks maksta.
90% füüsiliselt toidu valmistamise juures tehtavast tööst on kiiresti õpitav - hakkimine, lõikumine, pakkimine, tassimine, pesemine. Peale paarikuist tööd sai juba töölistele anda lihtsamate toitude valmistamise ülesanded. Ja KV menüüs ongi ju lihtsad sööklatoidud. Enamikus tööd, kus koka paberid on liialdus. Ja ega nendel sööklatädidel väeosades ka täna kõigil pabereid pole. Selleks, et keeta katlatäis kartuleid või hommikust kaerahelbelörri, on vaja max 2 nädalat õppimist juhendaja käe all.

Palk ja muud tasud tööde eest, mida saab igasugu -teenijad tegema panna on asja üks külg, mille üle me jaurame, unustades teised asjad.
Teine külg on meie põhitegevuse totaalne killustatus.
Jupp siit ja jupp sealt pataljoniks kokku on minuarust kahtlane nii sisuliselt kui rahaliselt.
Sellega haakub ka kolmas tahk - arutu staabi- ja adminmajandus ning meeletu dubleerimine.
Igal kompaniisuurusel pataljonil on ju staap, adminpersonal, lappimist vajav kinnisvara jne.

Kui need asjad lahendada, võib rääkida rahulikult 30% palgatõusust ilma investeeringuraha puutumata.

Eraettevõtja ei toodaks mööblit kümnes eri pisitehases üle Eesti, sedasi tehes oleks pankrot kindel (rääkimata väiksematest probleemidest, et mööblitükid ei sobi omavahel hästi kokku). Aga kaitseväes on raha küll, pole põhjust veel midagi erilist teha.

Päästevaldkonnas on juba algust tehtud:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=63880166
Mina näiteks toetan PA juhtkonda täielikult.
Alternatiiv on 5 a pärast hulk depoosid igas külas, kus pole ühtki meest valves.
Sama on ka koolide, haiglate ja palju muuga.

Päästevaldkonnas on juba algust tehtud:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=63880166
Mina näiteks toetan PA juhtkonda täielikult.
Alternatiiv on 5 a pärast hulk depoosid igas külas, kus pole ühtki meest valves.

Vaidlen! See asi käib pisut teise loogikaga.
PA kõhnumine on päästekompaniide likvideerimise otsene tagajärg. Asjaosalistega rääkides on suunatud küsimuste kaudu selgelt välja joonistunud arusaamine, et PK-de kadumise järel kuivas kokku ka pealekasv. Tõenäoliselt toimus sama asi politseis pärast Kodukaitse ja SOR-i likvideerimist.

Igasugu "ärimeeste" loogika näeb ette riiklike struktuuride maksimaalset optimeerimist, jättes tähelepanuta nende rolli regionaalpoliitika tööriistana. Paraku on nii, et kooli, perearstikeskuse, päästedepoo ja postkontori sulgemine mõnes alevis toob kaasa selle koha paratamatu väljasuremise. Sest nende järel lähevad sealt ka elanikud/ettevõtjad ning piirkonna taaselustamine on võimalik vaid stalinlike meetoditega. Riigi ja rahvuse julgeoleku seisukohast vaadates on tegemist kuritegelike otsustega.

Sul on regionaalpoliitika osas õigus, ainult kui vaadata seda va rahalist poolt, siis häid valikuid polegi.
Samamoodi oleks ka kuritegelik üritada vägisi püsti hoida neid 5 lapsega klasse koolis ja haiglaid, kus iga patsiendi kohta täna 2 töötajat on.
Fiaskoga lõpeb see ikka. Muidugi pole õpetajad huvitatud oma mugava töö kadumisest ja on valmis kasvõi Toompeal lippe põletama.

Selleks, et maksta asjaosalistele palka, mis oluliselt takistab nende Soome mineku plaane - ei piisa 5% palgatõusust, perspektiiv peab olema 50%.
KV oleks see lihtne - jätaks ehitamata ja relvastuse ostmata ja ongi olemas.
Muud valdkonnad pole aga sellist äravalitud seisust (2%) nautida saanud, seal on suuremad investeeringud juba ammu lõpetatud või tehakse seda võlgu (nt Riigi Kinnisvara abil).

Kaitsevaldkonna palgafond on jämedalt miljard eeki. Võtta sinna olemasoleva struktuuri säilitamisega juurde 500 miljonit tähendaks see kas ehitustegevuse või uute relvahangete lõpetamist pikemaks ajaks. Ma ka ei tea mis teha

PA kõhnumine on päästekompaniide likvideerimise otsene tagajärg

Mina muide arvan siiani, et tegemist oli veaga. PA kõhnumine tuleb niikuinii kuidagi kompenseerida. Üks võimalus on taas - kasutada selleks riiklikku sundi. Teine võimalus on loota vabatahtlikkuse peale.