www.militaar.net

Kui Eesti riik (kaitseministeeriumi isikus) tahab Eestis soomukitootmist alustada siis see ongi ainult "tahte ja eelarve küsimus". Poola riigil oli selline tahe ning nad sõlmisid Soome Patriaga soomukite ostmise lepingu tingimusel, et soomukid toodetakse Poolas. Poola poolt oli sadakond umbkeelset alkassi, tühi angaar ja palju maksumaksja raha ning Patria tuli ja pani tootmise püsti, koolitas inimesed välja. Kogu see võimekus sünnitadi sisuliselt nullist ja tühjale kohale.

See, et Kaitseministeerium ütleb, "meie armastame Eesti ettevõtjaid ning meie arust võiksid nad soomukeid, relvastust, sideseadmeid jne tootma hakata" ise ostab aga secondhandi või uut varustust ilma kohustuseta, et selle tootmiseks kaasatakse kohaliku tööstust ongi meie ettevõtjate sihilik lollitamine.

Rääkisin ühe rauatöö tegijaga lõunalauas sel teemal ja esimene asi, mis talle seoses kaitsetellimusega meelde tuli oli mingi väidetav tüng, mida kamin oli teinud mingite pontoonsildade ja miinipildujate tootmisega (vist Corbex oli see)? Mis seal juhtus?

Ilmselt on su sajakonna alkassi jutt nats utreering, sest Poolas on vägagi arvestatav sõjatööstus (laiemalt rasketööstus) juba aastakümneid ja nad olid suutelised tootma ka koptereid ja reaktiivlennukeid. Poola F-16-te mootorid koostatakse kah Poolas (ainult nendega olevat palju slaavi töökultuuri probleeme).

Näiteks Grom manpadsid, mida Gruusia kasutas, on toodetud Poolas. Lisaks on nad kuulsust kogunud oma vene õhutõrjesüsteemide upgrademisega nagu S-125 viimine pooljuhtelektroonikale ja Shilka moderniseerimine.

Tõe huvides peaks mainima siis, et Poola sõjatööstus ei jää Soomele eriti alla.

Siis on selge, miks me soomustehnikat ei saa ise teha, pole meil ka ju rauamaagi kaevandusi.
Selleks puhuks on mul palju parem idee, äkki ostaks kogu Eesti kaitseväe sisse, siis ei pea ka ise sõdima. Välismaa mehed oskavad ju kõike paremini, kui meie, neil ju kõik parem, kui meie enda oma, äkki ka mõtlemine.

Aga kui natuke sirvida kohalike kirjatarkade mõttevälgatusi kohalikus pressis, siis just selline arusaam sealt läbi kumabki. Noh, otsesõnu lausa selliselt ei väljenduta, et ostame kaitseväe sisse, küll aga just selliselt võibki neid mõtteavaldusi mõista. Miks mina, las keegi teine, meil ju NATO kes kaitseb, me ise oleme ju hale naeruväärne kääbusriigike jne., jne.
Ja ega ametlik kõnepruuk kah miskit suuremat muud ei kuuluta. Mida meil pole, seda annavad liitlased. S.t., et meie ise anname põhimõtteliselt vaid kahuriliha kergejalaväena ja muud pole vajagi. Kahjuks on laiades massideski sama arusaam, et riigikaitse peaks vaid asjast huvitatute pärusmaa olema (nagu mingi hobitegevus, või nii) ja küll igasugu neegrid siia meie eest sõdima tulevad. Viimasel ajal on ametlik tasand selles osas küll hakanud pisut järele andma ja jõutud ka tõdemusteni, et ilma selle või teiseta ikka meil vajadusel hakkama ei saada, kuid päris kohale pole paljud asjad ikkagi veel jõudnud. Puudub kompleksne lähenemine. Seda isegi mitte ainult Kaitseväge silmas pidades, vaid kogu riigi mõttes.
See läheb küll omamaise soomuse saamisest tiba kaugele, kuid siiski. Näiteks viimase 10 aasta jooksul, kui kadus eesotsast viimane (ja taasloodud EKV esimene) sõjaväelasest meditsiiniteenistuse ülem, on EKV meditsiiniteenistus aina kiirenevas tempos taandarenenud, mis praeguseks on jõudnud sinnamaani, et juba rahuaegne rutiintegevuski on siin ja seal päris küsitava väärtusega (ja seda niigi valdava osa erialategevuse tsiviilile ülekantimisega), rääkimata selle sõjaaegsest toimimisest. Kuigi retoorika tasemel võetakse suuresuiselt sõna, et toimiv meditsiiniteenistus on vägede kõrge võitlusmoraali saavutamiseks esmatähtis, ei paista meie omamaises reaalses tegevuses selleks miskit tehtavat. Mida aga on väärt ilma võitlusmoraalita üksused (kui neid selleta üldse formeerida õnnestub), seda ei tarvitse vist siin suuremat pajatama hakata, arvan ma. Kuidas see ikka kehtib, et - mida meil endal pole, seda annavad meile liitlased? Relvajõud kokku on üks ja ühtne toimiv organism, milline ei toimi ka parima tahtmise juures, kui selle osad pole proportsionaalselt arenenud, või mis veel hullem, seda või teist osa pole praktiliselt üldse olemas (näiteks meditsiiniteenistust antud juhul).
Seega - ka see pidev väljamaa poole vaatamine ja kõige omamaise alavääristamine pole, ükskõik mis kandi pealt vaadata, jätkusuutlik. Pigem koorub siit välja hoopis tõsisem tõdemus. Oleme isegi ise hakanud, tänu selle nn. tõdemuse pidavale kordamisele, seda juba uskuma. Rääkimata siis juba neist, kes selle pideva korrutamise sees üles kasvanud ja kes praeguseks meie ajateenijad ning noorema põlvkonna ohvitserid on. Ja nii ongi, ning siia ei saa miskit parata. (Nii koomiline, kui see ka on, kuid meditsiiniteenistuse tulevikuperspektiivi vaagides ja selle vääramatut taandarengut konstateerides, just selliselt mulle meditsiiniteenistuse otsustaja tasemel öeldigi. Pea-aegu, et sõna sõnalt. Paraku võtan ma endale vabaduse olla ka antud küsimuses eriarvamusel, kuid see selleks.)
Perspektiivitunnet peab olema ja n.ö. siililegi on selge, et millestki peab ju alustama ja,noh , ei saa kohe ja paugupealt meistriks. (Selleks et kirjanikuks saada, peab ju kõigepealt tähestiku selgeks saama, siis kirjutama õppima ja ..., ja ... ja... Omamaise soomuse osas peaksime analoogiat rakendades olema juba kusagil kirjutusoskuse tasemel. Vaja veel eneseusku ja kannatust, et üldse mingi iseseisev kirjatüki kirjutamine käsile võtta. Ja siis seda kirjutamisoskust aina täiuslikumaks lihvida. Aga, näe, ei julgeta meil isegi lühikirjandit plaani võtta. ) Aga kaugemas tulevikus (kui meie riigi vastava valdkonna otsustajad muidugi meie riigile seda kaugemat tulevikku üldse ette näevad) saavad asjad tunduvalt paremad olema. Jah, ei saa kõike ja kohe ja kõige paremat. Ja, noh, miskit kulutusi tuleb enesestmõistetavalt teha, aga ... Ning pole me taoliste tegemiste juures ka miskid esmaavastajad. Pole vaja n.ö. jalgratast leiutada. Võtke kas või need samused Singapuri ja Iisraeli näited, milliseid ühe teise teema all teile kirjeldasin. Mis siis, et "teadjamehed" iga võimaliku kandi pealt nimetatud kogemuste 200%-lis mittekõlblikkust meie riigile väidavad. (Kuidas taoliselt väita saab, on minule, ausalt öelda, küll vägagi mõistetamatu, kuid - see selleks). Riskivaba elu pole olemas. Ja seni, kuni ei julgeta mingit väiksematki omavastutust võtta ning ikka ja alati vaid mingist alaväärsuskompleksist juhindutatkse, jäädaksegi kuni viimsepäeva laupäevani n.ö. teiste sitas sonkima. (Ka sellest fenomenist EKV-s on mingi teise teema all piisavalt juttu olnud). Kuni sisemised reservid suurvõimude poole vaadates tühjaks jooksevad ja meie just-kui hale ning võimetu riigike kõige kaduva teed minnes ajaloo hämarusse hääbub.
Noh, sellist viimases lauses kirjeldatud tulevikuperspektiivi ei tahaks mina meile küll ette näha aga ... Veel 10 aastat tagasi ei mõelnud isegi mina mitte (vaatamata juba tookord ilmnenud esimestele märkidele sellest), et EKV meditsiiniteenistus kunagi sellisele marginaalsele tasemele äravajunuks osutub, nagu see praeguseks on. Ja veel edasi tuleb ... Mis tuleb? Lähtuge loogikast! Valdkond, millest räägin, pole oluline. Toimemehhanismid on samad.

Selleks, et toota soomukit, on kõigepealt vaja 2 asja.
Kas osta tootmiseks vajalik knowhow või luua see ise. Ma arvan, et hind tuleb samas suurusklassis.

Selleks, et luua enamvähem töötav asi, on vajalik ehitada kümmekond prototüüpi ning neid 3-5 aasta jooksul igakülgselt katsetada, sh katsed miinidele sõiduga, eri relvadest laskmisega jne. Umbes pooled neist hävitatakse taastamist välistavalt. Sellise väikepartiina ehitatud 2-teljelise lihtsa ratassoomuki hind tööjõukuluta tuleb kuskile alates 300 tuhat eurot tükist. 10 tükki siis 3 miljonit eurot. Lisaks selle 5 aasta jooksul tööd tegeva seltskonna palgad, keevitajale-mehhaanikule 1500 eurot kuus (vähemalt 5-6 meest), insenerile 2000 eurot kuus (saab vast 2 mehega), kogu asja eestvedajale 2500 eurot kuus ja ülejäänud (varustaja, raamatupidaja) veel kokku 3000 eurot. 17 000 eurot+maksud, 5 aastat, kokku 115 000 eurot. Seadmete ja tööriistade liisingud aastas kuskil 60 000 eurot - 5 aastaga 300 000 eurot. Ruumid kommunaalkuludega 5 eur m2 kuus, 3000 m3 - 5 a peale 900 000 eurot.

Kokku
Prototüübid katsetusteks, materjalid, täiendused - 3 000 000 EUR
Töötasud, maksud - 115 000 EUR
Seadmete liising - 300 000 EUR
Ruumide üür, kommunaalkulud - 900 000 EUR

Kokku 4 315 000 EUR ilma seeriatootmise ettevalmistuseta (st suured ruumid, masstööks vajalikud seadmed jne, seal sootuks teised suurusjärgud). Ehk 67,5 miljonit krooni.

Kas kamin paneks?
Ettevõtjad kaminale pakkumiseks sellist summat praeguses olukorras kindlasti ei paneks oma riisikol?
Kamin seda raha enab taotluse peale ei jagagi (teeb EAS), pealegi kõnealune summa vastab umbes 10 aasta arendusraha eelarvele (parimal ajal oli seda 10 miljonit aastas).

Jah, see projekt oleks kaminale jõukohane finantseerida.
Otsuse küsimus.
Hetkel ei paista kuskilt aga seda riiklikku huvi, et keegi ise metseeniks hakkaks.

Seda, et Poola on kogemuste ning kaitsetööstusega riik arvasid ka soomlased, kuid kõik läks ju teisiti. See Sileesias asuv tehas kus Rosomakkide tootmine pidi toimuma oligi ainult üks pankrotis angaar, mille pärast algas soomukite tootmine Soomes ning mida siis iga aasta pikendati, kuna see Poola tehas tuli tegelikult nullist ülesse ehitada.
Patria jaoks oli see "Poola kampaania" üks kõige keerulisemaid nende ajaloos.

Nojah, see on selline.....slaavi värk....

Viiskümmend kirjutas:Kui Eesti riik (kaitseministeeriumi isikus) tahab Eestis soomukitootmist alustada siis see ongi ainult "tahte ja eelarve küsimus". Poola riigil oli selline tahe ning nad sõlmisid Soome Patriaga soomukite ostmise lepingu tingimusel, et soomukid toodetakse Poolas.

Pole asi ikka nii lihtne.....
Sõltub paljude asjade kõrval ka sellest, kui suur on tellitav kogus. Oleks poolakad tellinud ainult sadakond Rosomakki(või 200, 300), poleks nende tootmise koju toomine ka nii tasuv ja teostatav.
Tellimus Poolal oli aga mingi 650-700(??) masinat.

Nojah, see on selline.....slaavi värk....

Noo, jah. See on selline slaavi värk, et tehakse, aga tuleb s...sti, tehakse veel ja ei jäeta mitte järele ning lõpuks ikka tuleb välja kah.
Aga eesti moodi on selliselt, et juba enne millegi tegemist tambitakse mõte kõrvuni maase ja - ei tehta midagi. Ainult targutatakse.

Sõltub paljude asjade kõrval ka sellest, kui suur on tellitav kogus. Oleks poolakad tellinud ainult sadakond Rosomakki(või 200, 300), poleks nende tootmise koju toomine ka nii tasuv ja teostatav.
Tellimus Poolal oli aga mingi 650-700(??) masinat.

Ega meie vajadus ei jää sellele arvule mitte põrmugi alla. Pigem oleks see arv arvatavasti isegi suurem, kui ka KL tarvet arvestada.
Ja saaks see tootmine ikka päris pikalt ja pidevalt käigus olema, sest tuleb arvestada ka teatava osa tehnika iga-aastast amortisatsiooni ning nende väljavahetamist. + lisaks võib oletada, arvestades maailma üldist lihtsate ja odavate ratas-APC-de tarvet, ka mingit osa eksporti.
Jah, nii need asjad on. Selleks, et miskit minema hakkaks, tuleb paratamatult kõigepealt mingi kapüitalimahutus sisse teha, ja siis kunagi hakkab ka kasu tulema, kui juba nii pragmaatilsest aspektist antud küsimusele läheneda.
Ja muidugu on minu arvates meie praeguses padupragmaatilises riigis teenimatult alavääristatud rida teisi positiivseid aspekt, mis kaasneksid just omaise varustuse kasutuselevõtuga. Hooldus- ja tootmisvõimekuste käe-jala juures olek. Omamaine tööhõive. Omamaise tehnikaga sõdur on vaieldamatult kõrgema võitlusmoraaliga. Jne., jne. Aga need, nn. pehmed väärtused, missuguseid nii konkreetselt arvudes väljendada pole paraku alati võimalik, pole ka meie ametimeeste juures eriliseks kaalukeeleks. (Täheldan seda väga laialdaselt. Näiteks on kas-või kaitseväelaste ja riigiametnike stimuleerimis-motivatsioonisüsteemi kaotamine nn läbipaistvaks muutmise sildi all.)

Kui Eestis leitakse 700 ratassoomuki tootmiseks raha (3-4 miljardit krooni 10 a jooksul), siis selleks peavad meil vist vapsid võimule tulema. See on umbes poole rohkem kui siin hulka rappida saanud soomusbrigaad sekondhändi tehnikast.

Ei praegune endisest ega peale tulev patsifistidest-supinahkadest koosnev poliiteliit selleks raha ei leia, mõistagi "objektiivsetel põhjustel".

EKV operatiivstruktuuri varustamine isegi uute veoautodega on reaalsusest sama kaugel kui maa kuust.

hillart kirjutas:

Sõltub paljude asjade kõrval ka sellest, kui suur on tellitav kogus. Oleks poolakad tellinud ainult sadakond Rosomakki(või 200, 300), poleks nende tootmise koju toomine ka nii tasuv ja teostatav.
Tellimus Poolal oli aga mingi 650-700(??) masinat.

Ega meie vajadus ei jää sellele arvule mitte põrmugi alla. Pigem oleks see arv arvatavasti isegi suurem, kui ka KL tarvet arvestada.
Ja saaks see tootmine ikka päris pikalt ja pidevalt käigus olema, sest tuleb arvestada ka teatava osa tehnika iga-aastast amortisatsiooni ning nende väljavahetamist. + lisaks võib oletada, arvestades maailma üldist lihtsate ja odavate ratas-APC-de tarvet, ka mingit osa eksporti.
Jah, nii need asjad on. Selleks, et miskit minema hakkaks, tuleb paratamatult kõigepealt mingi kapüitalimahutus sisse teha, ja siis kunagi hakkab ka kasu tulema, kui juba nii pragmaatilsest aspektist antud küsimusele läheneda.
Ja muidugu on minu arvates meie praeguses padupragmaatilises riigis teenimatult alavääristatud rida teisi positiivseid aspekt, mis kaasneksid just omaise varustuse kasutuselevõtuga. Hooldus- ja tootmisvõimekuste käe-jala juures olek. Omamaine tööhõive. Omamaise tehnikaga sõdur on vaieldamatult kõrgema võitlusmoraaliga. Jne., jne. Aga need, nn. pehmed väärtused, missuguseid nii konkreetselt arvudes väljendada pole paraku alati võimalik, pole ka meie ametimeeste juures eriliseks kaalukeeleks. (Täheldan seda väga laialdaselt. Näiteks on kas-või kaitseväelaste ja riigiametnike stimuleerimis-motivatsioonisüsteemi kaotamine nn läbipaistvaks muutmise sildi all.)

Kas jutt on Eesti kaitsevõime tõstmisest või kodumaise tööstuse arendamisest?

Kaitsevõime tõstmise mõttes oleks soomukite meil valmistamine mõtetult kallis projekt. Isegi know-how sisseostmisel (tootmistehnika + tootearendus) läheb stabiilse ja kvaliteetse toodangu saamiseks 4-5 aastat. See pole mingi alaväärsuskompleks muuseas. Ma olen ise viimased 6 aastat tootmises olnud ja ise näinud seda pusimist. See pole mingi lihtne värk, et anna Mutri-Villule võti kätte ja las keerab.

Tööstuse arendamisega on ka nii, et kui erasektor ise turgu ja võimalust ei näe, siis tõotab sellest tulla üks väga kallis riiklikult dotseeritud projekt, millel tagajärjed on ettearvamatud.

Tööstuse arendamisega on ka nii, et kui erasektor ise turgu ja võimalust ei näe, siis tõotab sellest tulla üks väga kallis riiklikult dotseeritud projekt, millel tagajärjed on ettearvamatud.

Meie kultuuriruumis on dotatsioonid ja salajased hanked käinud ikka käsikäes skandaalide, kriminaalasjade ja muu sellisega. Lihtsalt on nii - ENSV on meil sedavõrd sügaval ja tollased meetodid elavad edasi ka nende hulgas, kes tollal alles mähkmetes olid. Meil lihtsalt ei saa sedasi olla, et riiklikult nähtakse vajadust (mitte mõni partei kassa ei kiratse parasjagu, veel hullem - kellegi näpud sügelevad) ja siis lepitakse ettevõtjaga kokku ning too teeb mõistliku kvaliteedi ja hinnaga asja ning kõik on rahul. Ka avalik hange palju asja ei muuda, sest neid on võimalik võita üldiselt teadlikult alapakkumist tehes ning lootusega, et tellija laseb mingitel tingimustel kaupa/toodet ratsida.

Soomes võibolla saab. Soomes on osades kohtades ka nii, et pole näiteks voolumõõtjat ja tarbija ise ausalt deklareerib (enamasti rohkem kui tarbis) ja kõik on rahul. Meil käiks siis ohjeldamatu petmine ning lõpuks selguks, et võrku anti energiat 5x rohkem kui seda väidetavalt tarbitakse.

ENSV pärand on suur, ajaliselt kestev ja surematu. Lätis toimuv näitab ilmekalt seda. Meil pole neid jamasid mitte seepärast, et me oleks kuidagi paremad, vaid seepärast, et lõviosa majandusest kuulub sisuliselt Skandinaavia omanikele ja seal on teine ärikultuur ja mingi oligarhia on tundmatu. Kui täna kuuluks pangandus kohalikele, võiks kihla vedada, et ikka ja jälle juhtuks lugusid, kus pangast viidi rahakohver ühele või teisele ministrile, et see riigi mammona tema panka paigutaks (meenutage kasvõi Ühispanga ja riigieelarve rahade hoidmise lugusid) - Lätis on see täna reaalne elu.

Ega popsnikust peremeest naljalt saa. Popsnik on ikka harjunud varastama, viilima ja taskusse ajama.

Rosomakkide tootmine Poolas ei ole ei tulus ega ka tasuv, selle taga on suurem ja pikem perspektiiv: tarbijast - tootjaks saamine.

Kui Poola initsiatiiv piirdub nende rosomakkidega kokkupanemisega siis kokkuvõttes on see ämber ehk huvitav, kuid mööduv ja kallis episood.

Kipperihärra ütles arenduseks 1-2 aastat, see on ilmselge optimism, mis on tööstuskauge inimese arvamus. Arendustöö on 10-15 aastat sellise toote puhul. Ja kindlasti ei ehitata seda äriplaani üles EKV hangete peale. EKV võimalik hange on pigem selline väiksemat laadi klient potensiaalses projektis. Kapten Trumm on oma kalkulatsioonis ikka ka väga optimistlik(antud ala insener tuleb sisse osta Partiast näiteks, a` 20 000 eurose kuupalgaga), eelarve tuleb vähemalt 10nega korrutada, et saada üldse mingi toode, millega maailmaturul konkureerida.
Me võime Kapten Trummi eelatrvega mingit g-mersu põhjale ehitatud soomusautot selle rahaga arendada, aga mitte midagi muud.

AndresK kirjutas:Kipperihärra ütles arenduseks 1-2 aastat, see on ilmselge optimism, mis on tööstuskauge inimese arvamus. Arendustöö on 10-15 aastat sellise toote puhul. Ja kindlasti ei ehitata seda äriplaani üles EKV hangete peale. EKV võimalik hange on pigem selline väiksemat laadi klient potensiaalses projektis. Kapten Trumm on oma kalkulatsioonis ikka ka väga optimistlik(antud ala insener tuleb sisse osta Partiast näiteks, a` 20 000 eurose kuupalgaga), eelarve tuleb vähemalt 10nega korrutada, et saada üldse mingi toode, millega maailmaturul konkureerida.
Me võime Kapten Trummi eelatrvega mingit g-mersu põhjale ehitatud soomusautot selle rahaga arendada, aga mitte midagi muud.

Jah, õigus. 1- 2 aastat teevad arendust need, kellel paar aastakümmet kogemust sarnaste toodete väljatöötamisel.