Laeva arvutisüsteemist olevat varastatutud kaks kõvaketast, emaplaat või graafikakaart ja Thalese poolt toodetud moodne erinevate serverite vahelise kommunikatsiooni juhtimise tarkvara. Saint-Nazaire prokurör väitis, et varastatud elektroonikaseadmed ei sisalda salajast või konfidentsiaalset teavet ja et antud Thales’i tarkvara arendusel on silmas peetud eelkõige tehnoloogiasiiret Venemaale ning võib töötada ainult kõnealuses laevas.
http://www.lemonde.fr/economie/article/ ... cltL7RK.99
Huvitav fakt on see, et vargus avastati samal päeval 25. novembril, kui Hollande teatas, et Prantsusmaa ei anna laeva Venemaale üle. Kas peale seda mindi kontrollima ega midagi kaduma pole läinud? Vargus ise võis väidetavalt aset leida vahemikus 18 - 25 november. See on ajavahemik, kus Venemaa juba kahtlustas, et Mistral jääb saamata. 16. novembril G-20 tippkohtumisel andis Hollande oma avaldusega mõista, et Venemaa saab oma Mistralid kätte, öeldes, et et ta ei lase ennast Mistralite tarne asjus survestada ja otsuse langetamisel arvestab Prantsusmaa huve. Vene välisministeeriumi esindaja Maria Zakharova aga ütles, et Mistralite ümber on käimas "kummaline vodevill", kuna Prantsusmaa ametlikud esindajaid annavad vastuolulisi avaldusi. Prantsusmaa politsei aga välistab Vene meremeeste võimalikku seotust vargusega…
vk1 kirjutas:kaer kirjutas:
Mistralilt ei varastatud vene laevastiku arvutisüsteemi kõvakettaid ega sidesüsteeme vaid elektroonikafirma Thales paigaldatud sidevahendid ja arvutisüsteemist kõvakettad koos Senit-9, Sic-21 toimimiseks vajaliku tarkvaraga.
ok, selge. nüüd küsimus, kes varastas?
Küsimus võib-olla ei olegi selles, kes seda varastas aga selles, kas vargus ikka toimus? Kui need varastaud elektroonikaseadmed ei sisaldanud midagi salajast või konfidentsiaalset, siis mingi tähtsus neil ikka oli, vastasel juhul poleks neid ju varastatud? Vaevalt, et mingi laevatehase maaler või vene madrus need niisama naljapiluks ära võttis. Kõik tundub väga kummalisena ja ma üldse ei imestaks, kui selle varguse lavastas Prantsusmaa ise ja müüs "diplomaatiat" kasutades tehnoloogia Venemaale ning aastaid hiljem me loeme kuskil neti avarustes või mõnes spets. väljaandes näit. sarnast uudist, et Venemaa on leiutanud ja kasutab oma sõjalaevadel moodsat ja operatiivset "SENIT"-i sarnast info juhtimissüsteemi, millega on võimalik jälgida korraga kuni 1000 sihtmärki õhus, vees ja maapinnal? Vaatamata kokkusattumustele avaldas ju Prantsusmaa kaitseministeerium kohe peale vargust, et Venemaad seadmete varguses ei kahtlustata.. Ja kui nüüd arvestada riikide omavahelisi suhteid, tihedat sõjalist koostööd nii tehnika kui ka tehnoloogia vallas ja summat, mida Prantsusmaa peaks Venemaale tagasi maksma, kas need ei ole mitte põhjusteks see tehnoloogia neile salaja maha müüa? Poleemika käis ju laevade üleandmisest, kuid tehnoloogia müümise osas vist nii suurt survet Prantsusmaale ei avaldatud. Summa, mida Prantsusmaa peaks Moskvale tagasi maksma võib ulatuda miljardi euroni või isegi enam, sest Venemaa olevat kahe esimese laeva eest maksnud üle poole ettenähtud summast e. 700 milj. eurot. Ja kui Venemaa läheks kohtusse ja võidaks ka selle, siis sellele summale lisanduks veel trahviraha lepingust taganemise eest 251 milj. eurot, pluss kohtululud (allikas:
http://www.themoscowtimes.com/news//bus ... 06869.html).
Mulle kahjuks ei meenu enam, kust ma lugesin või kuulasin ühe vene poliitiku juttu, kes ütles, et Venemaa küll ähvardab Prantsusmaad Stockholmi Arbitraažikohtuga, kuid vaevalt ta seda tegema hakkab. Ja põhjuseks tõi ta välja kohtutee mõttetuses, kuna Mistralite vaidlus on kasvanud tavapärasest kaubanduslikust vaidlusest üle poliitilist laadi vaidlusesse. Prantsusmaa võib kaitsta ennast EL poolt juulis Venemaale kehtestatud relvaembargoga ja isegi kui Venemaa selle vaidluse kohtus võidab, see ei anna veel garantiid, et ta selle raha ka kätte saab, sest 90. aastate lõpus kohustati Venemaad sama arbitraažikohtu poolt maksma suuri summasid ühele Šveitsi firmale, mille otsuseid Venemaa enda kohtud eirasid.. Nii et Venemaa jaoks oleks kasulikum unustada trahviraha ja säilitada suhted Prantsusmaaga ja... hea partnerlussuhete korral miks mitte nõuda talt näit. "Senit-9" tehnoloogiat?
Nende Mistralite lepingute osas on üldse palju segast. Tulebki välja, et Venemaa suureks unistuseks on (või oli) saada koos Mistralitega uusimat "Senit-9" tehnoloogiat. Ilma selleta polevat venelased nõus laevu ostma, kuid paljud, eriti just kaitseväelased, olid algusest peale selle "know-how" tehnoloogia üleandmise vastu (
http://ria.ru/defense_safety/20110506/371451045.html). Venemaa on kogu aeg oma uudistes väitnud, et käimasolevad läbirääkimised või siis veel allkirjastamisel olevad lepingud näevad, ette, et Mistralitega tuleb kaasa ka "Senit-9", kuid Prantsusmaa on pidevalt väitnud vastupidist, et selle lepingusumma sisse "Senit-9" ei ole arvestatud ja hetkel ongi ebaselge, kas Prantsusmaa hiljem lõpuks andis järele või mitte. Juba 2011. aasta juunis kilkas RIA Novosti, et Venemaa sai Prantsusmaalt "Senit-9" ja "Sic-21":
http://ria.ru/defense_safety/20110620/390588171.html
http://rus.postimees.ee/475894/rf-poluc ... -mistralju
Ja hilisemad allikad väidavad, et "Senit-9" ja "Sic-21" antakse täispaketina venelastele üle alles 2. ja 3. Mistraliga, kui on kindlalt teada, et Venemaa need viimast kaks ikkagi tellib:
http://vpk.name/news/100235_franciya_pe ... ablei.html
Üks huvitav 2011 a. kevade artikkel.
Vene kaitseministeeriumi analüütik ja Moskvas tegutseva strateegia ja tehnoloogia analüüsikeskuse direktor Ruslan Pukhov:
"Kõige väärtuslikum asi Mistralil" ja „Miks prantslased keelduvad süsteemi SENIT-9 loovutamist? Mis teeb selle nii tähtsaks?“:
http://vz.ru/society/2011/5/6/489429.html