www.militaar.net

A4 kirjutas: ↑17 Jaan, 2025 9:03 Sisuliselt ütleb ja tagab see poliitika, et kui kaitseväelasega teenistuses olles – vahet pole, kas missioonil, sõjas või rahuajal väljaõppe käigus – midagi juhtub, siis tagab riik läbi Kaitseväe enda ja tsiviiltervishoisüsteemi inimesele kas kuni täieliku paranemiseni või vajadusel elu lõpuni (amputatsioonid, elukestev psühholoogiline trauma) ravi, rehabilitatsiooni, ravimised, proteesid jm abivahendid, ja seda tihti ka mahus või summade eest, mis on märksa kõrgemad, mida tsiviilisik riikliku ravikindlustsuse süsteemi kaudu saaks. Kehtib see kõik nii füüsiliste vigastuste kui ka kõikide F-diagnooside puhul, kus on tuvastatud seos teenistusega. Samamoodi tagatakse kõigile tegevväelastele, kes ise seda soovivad, ka teenistuskoht Kaitseväes tegevväelasena, ametikohal, kus füüsiline või vaimne vigastus teenistust otseselt ei takista. Samuti käib lisaks ravile, rehabilitatsioonile jms vigastuse või terviserikkega kaasas ka päris korralik ühekordsete rahaliste hüvituste pakett (kuigi ega raha jalga tagasi ei kasvata või PTSD-d välja ei ravi). Kogu asja iva on selles, et kui riik on kaitseväelasele andnud ülesande või missiooni, mille käigus ta „katki“ läheb, siis ei peaks inimene enam ise muretsema selle pärast, kas ta saab piisava abi, ravi, abivahendid, toetused jms, et hiljem oma elu võimalikult väikeste takistustega edasi elada – vahet pole, kas tsiviilis või siis tegevteenistuses.

See on jutuks hea küll. Lubati ka mulle ajateenistuses saadud püsiva silmavigastuse tõttu hüvitist, kutsuti asja vormistamiseks kohale, ning kui ühel ilusal kevadpäeval Rahumäele läksin siis selgus ka nende üllatuseks, et eelmise aasta lõpus oli seoses majanduskriisiga (2008 oma) need diagnoosid/hüvitised lihtsalt seadusest mahavõetud. Võrdlesin siis uut seadust ja vana seadust ja hüvitamisele kuuluvad vigastused olid kokku tõmmatud nagu akordionilõõts (seda peaks saama igaüks tagantjärgi vaadata). Oleks natuke varem jaole saanud, siis tookord oli ette nähtud mäletamistmööda pool keskmist palka. Oleks tädil rattad, oleks omnibuss. Lühidalt öeldi, et "väga kahju, nii on, tahaks aidata aga ei saa" ja sedasi ma sealt uksest välja läksin. Mõni kuu hiljem tsiviilis, kui enam poekotiga koju ei saanud, tuli erakorralise meditsiini osakonnas pinnale lisaks eelnevale ka juba oluliselt tõsisem lülisamba vigastus (65 kilose M2 gustimehe kutsehaigus vist) mis häirib elu tänaseni sõna otses mõttes 24/7, aga sellepärast ei ole hakanud isegi riigihoonete uksi ega tähtsate ametnike aega kulutama enam, šanss seal midagi edendada paistis olevat sama suur nagu metsikule kassile rehavarrega võid perse lükata. Haigekassa maksaks vajadusel opid kinni aga on öelnud, et kuni on võimalik ilma lõikamata elada, tuleb saada ilma hakkama. Taastusravid, treenerid, massöörid, psühhiaatrid vähemalt liigutavad end ja tegelevad asjaga, kuigi seda juba minu oma raha eest (mille teenimine on füüsiliselt valus ühtviisi nii kontoritoolis kui maastikul, kui teenimiseks parasjagu üldse võimalust on). Mõrud mälestused muidu väga vinge teenistuse juures (tervitused akf mongolile, kes ikka poistega koos Saureri/Mogi kastis sõitis mitte võllidega GD's).

Aga see hala on muidugi köömes elukutseliste ja missioonimeeste kõrval kes käisid meile kogemusi jagamas, endal pool jalga puudu.

Kas CG rikkus lülisamba? Ajateenistuses?

Mitte et siin päris komisjonistungiks nüüd tagantjärgi minna siis lühidalt, et selleks oli enne teada eelsoodumus mis koosmõjus selleaegse tavalise TT väljaõppenodi vedamisega oli mingi moment liiast järelikult... võibolla piisas ka vähemast, ei tea. See eelsoodumus oli teenistueelse arstliku komisjoni kausta kaanel eraldi suurelt kirjas, seega ilmselt tähelepanu väärt aspekt, kuid komisjoni hinnang oli, et kõlblik. Oli vinge küll, aga kokkuvõttes kahjuks tükid taga. Et nendepoolne praak? Halb juhus? Toimus järgnev hämmingute jada - komisjon saatis eelsoodumusega teenima, keegi leidis, et sellele silguniisale on hea selga istutada lisaks täislastis kotile+käsirelvale+varustusele, lisaks turjale 14kg CG ja saata maastikule põrkama. Lühemalt oli ka muid momente nagu kükkimine, kaasvõitleja omal turjal. Kas tänapäeval sellega võetakse ei tea, kuid nägin sama asja ka teisest küljest - üks mujalt tulnud võitleja saadeti samaga enne teenistuse lõppu koju. Et siin muude tõsiste juttude seas ühe endise ajateenija hala liiga pikaks ei läheks võib huvi korral asja privaatsõnumites täpsustada.

A4 kirjutas: ↑17 Jaan, 2025 9:03 Meil on olemas alates 2012. aastast veteranipoliitika

A kui mõni härra on teeninud kõigest ca 20 mõttetut ja ülilühikest aastat nahahoidjalikult Eestis ja koolitanud oma teenistuse jooksul tõenäoliselt arvestatava hunniku reservväelasi, siis on ta ju tavaline töll, sest pole veteran? Faktina võib lisada, et härra käe alt on ühe-missi-veterane ka tulnud mitmeid. St neid, kes läksid ajateenistusest edasi ja kohe pärast rahapada tsiviili. Samas on ka mitmeid, kes täitsa edasi teenivad. Koolitaja ehk RA väljaõpetaja/rühmaülem on ikka suvaline töll.

Saunaline kirjutas: ↑17 Jaan, 2025 22:51 Lühemalt oli ka muid momente nagu kükkimine, kaasvõitleja omal turjal.

Tundes endist sportlast, kes trennikaaslasega turjal liiga palju mäest üles joostes omal liigesed rikkus (mõlemad puusad läksid proteesimisele), kipun arvama, et see tegevus andiski nukra tulemuse.

lennumudelist kirjutas: ↑19 Jaan, 2025 3:04

Saunaline kirjutas: ↑17 Jaan, 2025 22:51 Lühemalt oli ka muid momente nagu kükkimine, kaasvõitleja omal turjal.

Tundes endist sportlast, kes trennikaaslasega turjal liiga palju mäest üles joostes omal liigesed rikkus (mõlemad puusad läksid proteesimisele), kipun arvama, et see tegevus andiski nukra tulemuse.

Raskusega kükkimine ja jooksmine on 2 täiesti erinevat asja. Raskustega jooksmist ei soovita. Kükk on õige tehnika korral parim harjutus üldse.

Kilo Tango kirjutas: ↑19 Jaan, 2025 12:41

lennumudelist kirjutas: ↑19 Jaan, 2025 3:04

Saunaline kirjutas: ↑17 Jaan, 2025 22:51 Lühemalt oli ka muid momente nagu kükkimine, kaasvõitleja omal turjal.

Tundes endist sportlast, kes trennikaaslasega turjal liiga palju mäest üles joostes omal liigesed rikkus (mõlemad puusad läksid proteesimisele), kipun arvama, et see tegevus andiski nukra tulemuse.

Kükk on õige tehnika korral parim harjutus üldse.

Olles noorena veidi treeninud omal alal maailmas kunagise absoluutse tipu käe all (kelle saldos on ka maailmameistri & olümpiamedalisti treenimine), siis oskan nõustuda, kükk on fundamentaalne harjutus ja õigesti sooritades vastupidava keha A ja O ning ajateenijatele vaieldamatult vajalik tegevus, sest sõdur veab toimetamiseks vajaliku endal seljas. Ka kirurgi poolt on antud soovitus isegi haiget selga mõõdukalt treenida, sest hetkel on ainult lihased see mis hoiab selga koos.

Aga kükk saalis, õigete jalanõudega, peegli ja oskusliku treeneriga, mõõduka raskusega kus tehnika ära ei lagune, on midagi muud kui nooremallohvitseri käe all külmalt kasarmust õue joostes ning õhtupimeduses poole sääreni lumes, ilma igasuguse tehnikata, "virgutuse" korras, teiste Ainidega üksteise tõstmine. Või eelsoodumuse korral täisvarustus+relv+CG M2 (silguniisa puhul olukord kus pidevalt kaasasveetav moodustab nt 2/3 enda kehakaalust)+poolde säärde lumi (ebastabiilne jalgealus), polügonil patrullimist harjutada. Loodan, et ajateenistuses vähemalt sellised rumalalt mehi lõhkuvad asjad on jäänud minevikku ja hagu antakse treenimisega nagu muiste, aga mõistusega lähenedes. Pakun, et sellised asjad ei tule siin foorumis eriti kellelegi üllatusena eeldades, et enamik foorumlastest on käinud teenimas, ning lugedes inimeste mälestusi ja muljeid, siis kõik alustavad reamehena(või noorena) kelle elu alati üsna ühesugune olnud ja on näinud ilmselt kõiksugu situatsioone (kaasvõitlejad kellel lasevad põlved kägarkõnniga ära, allohvitserid kes puhuvad pilli lõhki, jms).

Tulemus on see, et riik on võitlejale heal tasemel väljaõppe andnud, aga kogu töö, aeg ja raha on läinud vastu taevast. Kipitab küll kui ümberringi sõbrad-tuttavad ja vanad võitluskaaslased keda pole pikalt näinud lähevad kordusõppusteks metsa, aga ise saad asjast osa nii palju kui Sõdurilehest lugeda ja vaadata saab.

OT algab.

Kilo Tango kirjutas: ↑19 Jaan, 2025 12:41 ... Kükk on õige tehnika korral parim harjutus üldse.

Igasugusel sportlikul vigastusel on tavaliselt kaks põhjust, kas -
a) vale tehnika, või
b) liitpraktika - liiga palju ja liiga kiirest.

OT lõpp.

Siin on ka küsimus, miks toimub mäng ühe värava ees? Kas ERR ei peaks erinevaid maailmavaateid võrdselt kohtlema?
Millest ma räägin- näiteks Mart Raukase maailma filmifestivalidel ja ka kohalikes kinodes läbi käinud film "Parreesia" ETV-le ei kõlvanud, põhjendati Raukasele, et olevat laiemale Eesti vaatajaskonnale ebasobiv...

ekacariya kirjutas: ↑23 Jaan, 2025 14:57 Siin on ka küsimus, miks toimub mäng ühe värava ees? Kas ERR ei peaks erinevaid maailmavaateid võrdselt kohtlema?
Millest ma räägin- näiteks Mart Raukase maailma filmifestivalidel ja ka kohalikes kinodes läbi käinud film "Parreesia" ETV-le ei kõlvanud, põhjendati Raukasele, et olevat laiemale Eesti vaatajaskonnale ebasobiv...

Bullshit

https://kultuur.err.ee/305466/esilinast ... nar-laigna
https://vikerraadio.err.ee/1047401/inte ... b-euroopat
https://kultuur.err.ee/306922/arvustus- ... -esteetika

jne

Et siis "peavoolumeedia ei kajasta" ? Ja see viide et on "ebasobiv" on pärit kuskohast ?
Ja seesama vv on tundide kaupa err ekraanil ja verbaalsel kõhulahtisusel pole mingit piiri... Tsensuur ? Tahaks 24/7 oma mittepedejuttu ajada ?

Madis Reivik kirjutas: ↑23 Jaan, 2025 19:53 näiteks Mart Raukase maailma filmifestivalidel ja ka kohalikes kinodes läbi käinud film "Parreesia" ETV-le ei kõlvanud, põhjendati Raukasele, et olevat laiemale Eesti vaatajaskonnale ebasobiv...

Bullshit
https://kultuur.err.ee/305466/esilinast ... nar-laigna
https://vikerraadio.err.ee/1047401/inte ... b-euroopat
https://kultuur.err.ee/306922/arvustus- ... -esteetika
[/quote]
Panid oma viidetega vähe puusse . Seda ju ei väidetudki, et seda filmi meil ja mujal festivalidel ei näidata, vaid jutt käis konkreetselt ETV kahepalgelisusest.

Madis Reivik kirjutas: ↑23 Jaan, 2025 20:40 Väide oli selles et ERR on "kaldus".

Jutt on Mart Raukase enda suust- ta pakkus oma maailmas tähelepanu saanud filmi ETV-le, vastus oli EI, sellise sisuga film meile(väidetavalt laiemale vaatajaskonnale) ei sobi, olgugi et kinodes oli esilinastus jne. üsna populaarne.
Su lollakad lingid ei puutu kuidagi asjasse...JUTT OLI ETV-s NÄITAMISEST

ekacariya kirjutas: ↑23 Jaan, 2025 14:57 Siin on ka küsimus, miks toimub mäng ühe värava ees? Kas ERR ei peaks erinevaid maailmavaateid võrdselt kohtlema?
Millest ma räägin- näiteks Mart Raukase maailma filmifestivalidel ja ka kohalikes kinodes läbi käinud film "Parreesia" ETV-le ei kõlvanud, põhjendati Raukasele, et olevat laiemale Eesti vaatajaskonnale ebasobiv...

Mingitel arusaamatutel- seletamatutel asjaoludel õnnestus mul ca 10 aastat tagasi selle filmi näitamine maha magada, tõsi polnud ka endal kõige lihtsamad ajad. See selleks, aga ehk oskab keegi öelda, kas "Parreesiat" ka kuidagi, kusagil, mingitel asjaoludel vaadata võimalik? Pean Einar Laignast väga lugu ja kahju, kui selline film vaatamata jääb. Parimat kõigile! AK

Tõenäoliselt pole ETV keeldumine Laigna osalusel tehtud filmi näitamisest hinnang kvaliteedile. Kirjelduse https://et.wikipedia.org/wiki/Parreesia_(film) põhjal oletan, et ei eeldatud piisavat publikuhuvi.

Eesti psühhiaatrid soovivad psühhedeelikumidega vaimse tervise ravi uuendada
...

Uurimistegevuse teine laine sai alguse 1990ndate lõpus ja kestab siiani. Praeguseks on näiteks MDMA-ga jõutud posttraumaatilise stressi (PTSD) ravis kliiniliste uuringute kolmandasse faasi. See tähendab, et uuringutes osaleb juba suurem hulk patsiente ning ravimi tõhusust võrreldakse olemasolevate ravimitega või platseeboga.

...

Nii Kleinbergi kui ka Viljar Veede sõnul leidub ka vaimse tervise hädasid, mille puhul on psühhiaatri võimalused patsiendile tõhusalt toimivat ravi pakkuda sisuliselt olematud. Eestis on selle silmatorkavaim näide alkoholisõltuvus. "Eriti kui alkoholiga käivad kaasas kaasuvad haigused, nagu PTSD ja depressioon, on arstil olemasolevate viisidega väga keeruline midagi ravida," lisas Kleinberg.

https://novaator.err.ee/1609585604/eest ... i-uuendada

Kui „Me ei jäta kedagi lahinguväljale maha. Ei Afganistanis tule all ega hiljem kodus" loosungile lähedal seisjatel peaks sõdurite ahtrite musitamisest aega ja jaksu üle jääma, võiks huvi tunda, kas PTSD ravi uuemad tuuled ka nendeni, keda hiljem kodus maha ei jäeta, puhuvad.