www.militaar.net

https://forte.delfi.ee/artikkel/1202907 ... mars-idele

Nii saab näputäiest täppismoonast näputäis ülikallist lollmoona.
Muidugi, see krüpteerimata tsviil GPS segamine, mis aitab UKR droonide vastu ja mis Tartusse jõudis, ei tähenda veel automaatselt, et VF sõjalist segada suudab. Vahe on umbes nagu Icomi ja Harris Falcon III segamisega.

Mina olen nende GPS vidinate suhtes algusest peale skeptiline olnud, eriti kui ühe kalli vidina hinna eest saab terve autokoorma "tavalist".

Ilma GPS toeta muutub HIMARSi moon samasuguseks nagu on venelaste Smertsi ja Uragani moonad - suurel kaugusel on sihtmärgiala kaardiruudu suurune.

Erinevalt Ukrainast on NATOl olemas võimekus need segajad puruks lasta sõja esimesel tunnil.

Mis puutub vene suurtükiväe täpsusesse, siis Ukraina sõjas läheb ikka kõvasti rohkem, kui üks kaardiruut mööda.

Sa tõsimeeli usud, et samad püksilaskurid, kelle venitamise tõttu oleks UKR rinne peaaegu varisema hakanud, võtavad kiirelt ja kõhklusteta ette rünnaku sügavale VF territooriumile, VF linna nr 2 külje alla (antud segajad asusid Gatsinas). Mina oleks skeptiline.

See, et EKV juhtkond julgeks seda teha, ei kahtleks ma momendikski, pigem tekib kahtlus selles osas, mis reaktsiooni toob see kaasa Washingtonis või Berliinis (kelle tegevust juhib hirm Kremli tuuma-ähvarduste eest, et järsku eskaleerubki....). GPS vabu vahendeid Gatsina ründamiseks aga Eestil kahjuks ei ole.

Trumm, sinu suurim viga on see, et sa üritad Ukraina-Venemaa konflikti üks-üheselt võimalikule NATO-Venemaa konfliktile üle kanda.

Kui eeldused on vildakad, siis ei saagi oodata tõsist analüütilist tulemust.
Aga, noh, jaura pealegi edasi ...

Ma ei näe põhimõttelist vahet põlvevärinas, mis konflikt on. Kui juba praegu julgust napib, siis mis saab siis, kui läheb VF "püha kodumaa" mõjutamiseks (mille kohta Kreml juba ette väljastanud hoiatuse, et siis läheb tuumasõjaks)? Varglennukite rünnak Peterburi äärelinnale, mida Moskva võib kergesti pidada ennetava tuumalöögi alguseks?

Tänase püksilaskurluse kaugeleulatuv tagajärg võib kergesti olla arusaam Kremlis, et kui tungime nt Baltikumi ja kindlustame vallutatud ala tuumarelvade ja -ähvardusega), siis laseb Lääs püksid täis ega julge midagi tõsist ette võtta.

Või juhtub siis midagi sellist, et Biden ja Scholtz möirgavad kui lõvid ja teevad kõik, mis vaja? Praegu ju toimub Ukrainas NATO vastane luurelahing, razvedka bojem - mille käigus selgitatakse välja, palju on läänel seda võitlustahet tegelikult. Vaata natuke, mis järeldusi Moskva on teha saanud - laskemoona pole, võitlustahet napib, teatud poliitiline eliit on lausa venemeelne (vabariiklased USA-s).....

Kuni 2006. aastani kehtinud sõjalise kaitse strateegia ütles nii: «Riigi sõjaline kaitse tugineb territoriaalkaitse kontseptsioonile, mille kohaselt hõlmatakse kaitsetegevusega kogu riigi territoorium, alustades sõjalise vastupanuga piirialadel. Kindlalt kaitstakse strateegiliselt tähtsaid piirkondi, aeglustades vastase edasiliikumist kõrvalsuundadel, andmaks aega rahvusvaheliste agressioonivastaste meetmete ja sanktsioonide süsteemi käivitamiseks. Võitlus vaenlasega jätkub ka piirkondades, mis on ajutiselt tema kontrolli all.» Eksole, territooriumi vähemalt osaline vaenlase kätte langemine oli lausa strateegiadokumentidesse sisse kirjutatud.

Maa-ala kaitse hoidmine riigipiiril jõududega, mis on vastase suhtes nii kvantiteedilt kui kvaliteedilt tugevasti alla jäävad, lõpeb vältimatult sellest kaitsest läbi murdmisega ja seejärel peajõudude kotti jäämisega. Kuna aga sellisel juhul oleks põhipingutus piiril (piiriala suurust arvestades tuleb meil kokku kraapida sinna kõik, maakaitse kaasa arvatud), siis seljataga valitseb suhteline tühjus, mis muudab läbimurdnud vägede tegevuse lihtsaks ja soodustab ka igasugu dessandiüritusi selja taha.

Meie jõudude suurust arvestades on paratamatu, et vastane tuleb lasta riiki sisse ning vahepeal on tühjus - koos riskiga, et selle hõivab vastane.

Lisaks see probleem, et me ei saa doktrinaalseid puudujääke (WWII stiilis maaala-kaitse) lahendada top-end relvastusega, selleks poleks lihtsalt raha ja seda ei hakka ka olema(hetkel pole ju). Selleks, et mõjutada VA teist esheloni, on 2 diametraalselt erinevat võimalust:
1. hoida kaitset piirialadel ja mõjutada VA-st sügavuses kaudtulega. Tuleb arvestada, et brigaadi kolonn maanteel võib olla 70 km pikk ja sinna 100+ km taha laskmiseks ei piisa enam 155 raudmoonast. Ühtlasi tähendab see, et VA mõjutamiseks "lähi" relvadega peavad meie üksused tungima VF territooriumile (tuumariik jne).
2. lasta VA sügavale sisse sõita, kanaliseerida ta teekoridoridesse ja seejärel rünnata ise. Plussiks on see, et teine eshelon tuleb sulle käeulatusse, samuti muutuvad kõik edasiliikumiseks vajalikud võimed (pioneer, ÕT, juhtimine ja side jne) sulle ka "lähi" relvadega kättesaadavaks. Miinuseks on see, et kui sa ei suuda piisavalt kiiresti tegutseda, siis kaevadad nad end sisse ja ründamine muutub vaevaliseks.

Soomlaste plaan on variant 2. Endisest, külma sõja aegsest maaala-kaitsest loobusid nad kümmekond aastat tagasi just põhjusel, et seda "rinnet" pole kedagi kaitsma panna, relvastus aegub kiiresti, armee väheneb tunduvalt ning sellist õhukest "liini" piiril pidada on hukatuslik. Kas meil mitte pole sama probleem?

Ma pole spetsialist aga siin on Eesti puhul paar aga.
Narva jõgi on loodulsik takistus. Ka II MS ajal lasti kõvasti aadrit (ja isegi I MS alias vabadussõda) üle jõe roninud vene vägedel.
II MS ajal rajatud Sinimägede kaitseliin on 2 järgmine kaitseliin siiamaani. Tapal paiknevad väed võivad üsna edukalt sinna õigeks ajaks jõuda.
Võru kandis saab ka kuppelmaastikuga üsna edukalt vastase soomusvägesi kinni hoida. Vähemalt tankikolonnid saab kenasti kinni hoida, kuid mitte kaua.
Meredessandi oht jääb. Selle tõrjet peaks Eesti mõistes arendama. I MS ajal just sellega tungiti Narva jõe kaitseliinist läbi ja ka II MS prooviti aga ebaõnnestuti.

Kapten Trumm kirjutas: ↑25 Juun, 2024 8:59 2. lasta VA sügavale sisse sõita, kanaliseerida ta teekoridoridesse ja seejärel rünnata ise.

Kui meil ei ole piisavalt vägesid keda piirile "triipu" tõmmata, siis kust võtta need jõud kes suudavad vastase lõpouks kusagil seisma saada ning hoopis ise rünnata? Ei tundu et selle ülesande jaoks oleks vaja vähem üksuseid.

kalvis kirjutas: ↑03 Aug, 2024 12:30 Ma pole spetsialist aga siin on Eesti puhul paar aga.
Narva jõgi on loodulsik takistus. Ka II MS ajal lasti kõvasti aadrit (ja isegi I MS alias vabadussõda) üle jõe roninud vene vägedel.
II MS ajal rajatud Sinimägede kaitseliin on 2 järgmine kaitseliin siiamaani. Tapal paiknevad väed võivad üsna edukalt sinna õigeks ajaks jõuda.
Võru kandis saab ka kuppelmaastikuga üsna edukalt vastase soomusvägesi kinni hoida. Vähemalt tankikolonnid saab kenasti kinni hoida, kuid mitte kaua.
Meredessandi oht jääb. Selle tõrjet peaks Eesti mõistes arendama. I MS ajal just sellega tungiti Narva jõe kaitseliinist läbi ja ka II MS prooviti aga ebaõnnestuti.

Me ei saa võrrelda II MS aegseid lahinguid Sinimägedes tänapäevaga.Saksa grupeering Sinimägede lõigus oli u.30000+ võitlejat+ kordades arvukam suurtükivägi kui tänases Eestis koos liitlastega välja panna suudetakse.Meie SA kaitseväe suurus on 43000 meest .Ilma suure liitlaste abita oleme kutud nii ehk naa.

Sinimägede kasulikkus on just hea suurtüki positsioon, ja vastasel soomukite läbilaskeks piisav kitsus. Samuti juba loodud varjumiskoht. Selle koha pealt on kõik tänapäeva sõjas sama.

KategorieC kirjutas: ↑03 Aug, 2024 17:42

Kapten Trumm kirjutas: ↑25 Juun, 2024 8:59 2. lasta VA sügavale sisse sõita, kanaliseerida ta teekoridoridesse ja seejärel rünnata ise.

Kui meil ei ole piisavalt vägesid keda piirile "triipu" tõmmata, siis kust võtta need jõud kes suudavad vastase lõpouks kusagil seisma saada ning hoopis ise rünnata? Ei tundu et selle ülesande jaoks oleks vaja vähem üksuseid.

Liikuvkaitses suudab sama üksus kaitsta umbes poole suuremat ala kui maaala-kaitses. Kui üksusi ei jätku "triibuks", siis neid võib siiski jätkuda vastase liikumisteede ahistamiseks.

Kas poole suuremat või kaks korda suuremat?

Selline maa-ala võrdlemine on tegelikult mõttetu, sest sõltub paljudest teguritest -
- ettevalmistuseks antud aeg,
- vaenlase hulk ja kasutatav tehnika,
- kaitses oleva üksuse suurus ja kasutatav tehnika,
- kaitseva üksuse koostöö kogemused,
- antud ülesandel kasutatav maastik,
- kõrgema ülema reservide hulk,
- luureandmed ja nende kättesaadavus,
- jne.

Mõte oli selles, et kui piiriäärse "niidi" moodustamiseks vägesid ei järku, siis liikuvkaitseks jätkub neid juba seepärast paremini, et harjukeskmiselt on liikuvkaitses üksuse vastutusala vähemalt 2 korda niisuur kui on maaala kaitses.

Kui rääkida umbkaitsest piiril, siis venelaste praegusi tegemisi UKR-s see kaitse eriti tühikuid sisaldada ei või, sest nad on hästi õppinud väikeüksuste taktikat ja tulevadki, rühm või jagu haaval, otsivad tühikuid. Seega, ebapiisavalt mehitatud maaala kaitse lõpeb kergesti hukatusega.

Lugesin nädalavahetusel sellist arhailist raamatut nagu A. Bek "Volokolamski maantee". Täitsa teemakohane lektüür, kui me paneks end seal punaväe rolli. Meeldejäänud tsitaat kindral Panfilovilt - "sellise niidiga me sakslast ei peata". Jutt oli siis sügavuseta, ühekordsetel positsioonidel kaitsest, mida sakslane kergesti läbi murdis ja seal olnud üksused kotti võttis.

Kriku kirjutas: ↑05 Aug, 2024 11:00 Kas poole suuremat või kaks korda suuremat?

Kaks korda suurem, väljendasin end ebatäpselt.