Riigikaitse eelarve

[vilhelm]

Lihtsalt taustaks on hea vaadata ka sõdiva riigi kulutusi.

Ukraina sõjakulud % SKP-st, Maailmapanga andmed:

2014 - 2,2%
2015 - 3,3%
2016 - 3,2%
2017 - 2,9%
2018 - 3,2%
2019 - 3,5%
2020 - 3,8%
2021 - 3,2%
2022 - 33,5%
2023 - 37%

Arvuliselt Ukrainal aastal 2023 - 64,8 miljardit USD. Seal sees on ka välisabi 35 miljardit USD, kui seda mitte arvestada, siis oleks jämedalt võttes 2023 sõjakulude koormus ühiskonnale 16-17% SKP-st.

Eesti SKP oli 2023 37,7 miljardit eurot. 16% sellest teeks ca 6 miljardit eurot.

Arvutatud näppude peal, ei pruugi olla täpne. Veelkord, lihtsalt taust, kuna riigid on väga erinevad (Ukraina ei ole NATO liige).

[teeline35]

Vedagu liitlaste ladudest olemas olev vajalik moon kohale. Keda see nende ladudes kaitseb? Ma ei usus seda juttu, et neil midagi ei ole..
Lisaks oleks see moon kohe olemas ja ei peaks aastaid ootama mingi hankimise ja tootmise taga.

Tegelikult hea mõte! Osa liitlaste moona oleks meie vastutusel siin, nagu ameeriklaste moon on Iisraelis, kui seda juba tehtud pole.

Mhm. Kustkohast on tekkinud mõte, nagu oleksid meie liitlaste laod laskemoona ääreni täis? Pole ju palju aega tagasi kui euroopa suurriik saksamaa ukraina abi pakketides figureerisid alla 10 000 mürsused numbrid. Minu mäletamist mööda 4000 mürsu ümber. Ega mujalgi asi parem pole!
Eesti vanasõna; Uppuja päästmine on uppuja enda asi!
Vastavalt sellele tuleks ka omi asju ka planeerida, aga mitte teistele loota.

[isonts]

Vedagu liitlaste ladudest olemas olev vajalik moon kohale. Keda see nende ladudes kaitseb? Ma ei usus seda juttu, et neil midagi ei ole..
Lisaks oleks see moon kohe olemas ja ei peaks aastaid ootama mingi hankimise ja tootmise taga.

Tegelikult hea mõte! Osa liitlaste moona oleks meie vastutusel siin, nagu ameeriklaste moon on Iisraelis, kui seda juba tehtud pole.

Mhm. Kustkohast on tekkinud mõte, nagu oleksid meie liitlaste laod laskemoona ääreni täis? Pole ju palju aega tagasi kui euroopa suurriik saksamaa ukraina abi pakketides figureerisid alla 10 000 mürsused numbrid. Minu mäletamist mööda 4000 mürsu ümber. Ega mujalgi asi parem pole!
Eesti vanasõna; Uppuja päästmine on uppuja enda asi!
Vastavalt sellele tuleks ka omi asju ka planeerida, aga mitte teistele loota.

Kui numbreid välja käite siis palun lisage viide ka selle juurde. Ma sügavalt kahtlen, et laod tyhjad on. Ärge unustage, et liitlaüksused on meil samuti kohapeal. Nende perse põleb sama moodi, kui venelane midagi ette kavatseb võtta. Väga vähe on kasu sellest, et neil on piisavalt varu ja meil kui põhiüksusel ulub ladudes ainult tuul

[sada]

Võiks kuidagi proovida näidata, et mida selle 1600m€ lisamine siis ikkagi konkreetsemalt muudab.

Salm ütles, et see on kaheks nädalaks.

Ma olen milnetti ja meediat jälgides aru saanud, et selle 1,6 miljardi eest ostame pigem juurde tuleulatust, mitte aega.
Näiteks siin juba viidatud värske ERR artikkel: https://www.err.ee/1609371458/kaitsevag ... piiri-taga

Mis siis juhtub kui riigikaitse ei saa seda lisaraha või saab ainult pool? Mõtlen just mõju poolest. Martin Herem on kirjutanud, et siis peame vastast hävitama lähikontaktis mis on meile raskem/riskantsem ja maksab rohkem elusi. See kõik on arusaadav ja kõlab loogiliselt. Minu küsimus oli, et kui palju rohkem elusi? Kas on võimalik hinnata mingit suurusjärku - sadu, tuhandeid, kümneid tuhandeid?

[Kriku]

Võiks kuidagi proovida näidata, et mida selle 1600m€ lisamine siis ikkagi konkreetsemalt muudab.

Salm ütles, et see on kaheks nädalaks.

Ma olen milnetti ja meediat jälgides aru saanud, et selle 1,6 miljardi eest ostame pigem juurde tuleulatust, mitte aega.
Näiteks siin juba viidatud värske ERR artikkel: https://www.err.ee/1609371458/kaitsevag ... piiri-taga

Mina sain nii aru, et esimese kahe nädala jooksul tuleb vaenlase esimesele ešelonile ja selle tagalale kõvasti vastu hambaid panna.

[ruger]

Viimase kahe aastaga on tootmismahte laskemoona osas suurendatud, kuid suuresti on põhiosa tootmisvõimsuse kasvust kulunud ära käimasoleva sõja käigus. Liitlasriikide laovarud küll loodetavasti kasvavad, kuid ega see kasv nüüd ülemäära kiire pole olnud. Mina ei tea, et oleks täna sellist liitlast, kelle ladudest oleks kohe võtta 1,6 miljardi eest laskemoona ning see meile saata. See osa tuleb meil ikka ise teha.

Võib-olla tõesti on liitlaste laod tühjad kui Kõpu kirik, et liigutada meie vaates kriitilist hulka Eestisse. Loodetavasti seis on parem. Meile hoiustamise minu meelest tugev argument on selle võimaliku opi kiirus. Kui on hinnatud, et konflikti laienemise ohtlikum etapp võiks olla ca 2 aasta sees, siis ise laenurahaga ostes uusi mürske jääb asi nagu hiljapeale, mis ei tähenda, et me võiksime jäädagi liitlaste moonale lootma. Kahtlemata peame ise ka varusid suurendama.

Selle liitlaste moona liigutamisega idarindele lähemale, tekkib siis küsimus, et kas Eesti sõdib üksi, kuhu tuleb kogu USA ja liitlaste üleliigne moon tuua NATO ja orkistani vahelise konflikti-sõja korral? NATO liiklasriike idaosas on mitmeid. Kõikjal on eri riikide üksused + võimalikud reservid vajavad ka nii väljaõppeks, kui lahinguteks lisamoona. Nemadki ootavad NATO abi. Ja kõik moon ei ole kindlasti ka kohale jõudev. Palju seda siis kellele jätkub? Merekonteiner igasse riiki-aitasime ju. Ehk saate ise hakkama nagu Medvedjev ütles. Ehk siis suurema konflikti korral on selgelt moonast puudus isegi ainult Baltikumi piirkonnas toimuva sõjategevuse korral. Tuleb Moldova piirkond ja veel midagi juurde? NATO toetab niigi UKR edasi. Siis Baltikumis toimuva sõja korral enam ei toeta? Ei mõtlegi sellise stsenaariumi peale, kus UKR oleks langenud ja suund oleks orkidel meie suunas. Moona on selgelt kõikidel juurde vaja.

[Jaanus2]

Mida vähem inimelude kaotust ja purustusi, seda parem (Ukraina stiilinäide pani Heremit seda plaani koostama), midagi siin arvutada ei ole. Me ei ole tänase päevani üle saanud II MS rahvastikukaotustest ja uusi (kuigi väiksemaid) ei elaks enam rahvusena üle, demograafia on nii kehv. See lisavõime võib ka niipalju piiri nihutada, et Vene äkki siis ei ürita ja muidu üritab. See on ikkagi ainult osaline enesekaitsevõime ja suures osas peame ikka liitlastele lootma, alguses peame mingi aja ise hakkama saama.

[Kriku]

Reformierakonda kuuluv riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Kristo Enn Vaga sõnul peaks erakonnakaaslasest kaitseminister Hanno Pevkur kaitsevaldkonna juhtimisel ja rahastamisel tekkinud segaduse tõttu ametist lahkuma. Vaga sõnul pole ta Pevkuri endaga rääkinud, kuid on saanud erakonnakaaslastelt positiivset tagasisidet.

"Et säilitada Kaja [Kallase] valitsuse tõsiseltvõetavus ja juhtimiskvaliteet kaitsevaldkonnas, oleks mõistlik, kui kaitseminister võtab vastutuse, nagu täna ka fraktsioonis räägiti," kirjutas Vaga erakonna siselistis.

Vaga väitel leidis ta esimese avaliku Martin Heremi kommentaari 1,6 miljardi vajalikkusest 14. jaanuaril (täpsuse huvides, tegelikult rääkis Salm sellest ERR-ile avalikult juba mullu novembris, kui koos Heremiga Vikerraadio "Välistunni" saates käis - toim.) ja et riigikaitsekomisjonile tutvustati plaani detailselt 9. mail ning Reformierakonna välis- ja kaitse töörühmale 3. juunil.

"Kokkuvõtvalt – vajadus seda arutada valitsuse tasemel on olnud, kuid Salmi ja Heremi väitel pole kaitseminister teadlikult seda valitsusse viinud. Kaja kinnitab, et tema on selle plaani kohta lugenud vaid ajakirjandusest," märkis Vaga.

Vaga sõnul kinnitab Salmi ja Heremi ja veel mitme nimeka kaitseväelase (peab silmas Veiko-Vello Palmi, kes oli Heremi-Salmi favoriit kaitseväe juhataja kohale - toim) järsk lahkumine kaost antud valitsemisalas.

https://www.err.ee/1609371635/reformier ... asi-astuda

[Lemet]

Reformierakonna fraktsiooni ja riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Kristo Enn Vaga kirjutab erakonnakaaslastele täna saadetud kirjas, et kaitseminister Hanno Pevkur peaks võtma vastutuse ja tagasi astuma.

Delfi avaldab Kristo Enn Vaga kirja täismahus.

Head kolleegid

Mikk Salu ütleb tänases Postimehes, et valitsus on halvatud ja selle koalitsiooni aeg on läbi. Halvatuse ja läbiolemise üle võib ju diskuteerida, kuid üks on kindel - iga valitsuse aeg saab ükskord läbi ja kui aeg on läbi, tuleb uus valitsus. Oleks rumal seda eitada ja uue tulekuks mitte valmistuda.

Viimastel päevadel toimuv arutelu riigikaitse üle on pannud selgelt löögi alla meie erakonna ja Kaja valitsuse tõsiseltvõetavuse julgeoleku küsimustes. Siit väärikalt välja tulemine vajab selget koordineerimist, mitte edasist laupkokkupõrget riigikaitsejuhtidega ega ebamäärast silumist, et äkki sügisel leiame aega järgmisteks otsusteks.

Esiteks 1.6 miljardilisest lisarahast. Pikalt ettevalmistatud ja ammu valminud ettepanek, mis on kistud avalikkuse ette. Esmase avaliku kommentaari Heremilt sellele kohta suudan tuvastada 14.01.2024. Riigikaitsekomisjonile tutvustati seda plaani detailselt 09.05.2024, meie erakonna välis- ja kaitse töörühmale 03.06.2024. Kokkuvõtvalt - vajadus seda arutada valitsuse tasemel on olnud, kuid Salmi ja Heremi väitel pole kaitseminister teadlikult seda valitsusse viinud. Kaja kinnitab, et tema on selle plaani kohta lugenud vaid ajakirjandusest. Tunnustust väärib rahandusminister Mart, kes läks Heremi ja Salmi juurde briifingule, et sellest ettepanekust pilt ette saada. Et sellist koordinatsiooni ei teinud erakonnas vastutav minister, on vale.

Jürgen Ligi ütleb alati, et eksperte tuleb kuulata ja neid kaasata, mitte neid eirata ja vaielda. Selle eiramise tulemusel arutab nüüd kogu Eesti 1,6 miljardit ja meie paistame välja kui koordineerimata seltskond. Oleme kaitseasendis ja poliitikas tähendab kaitseasendis olemine enamasti kaotust. Me oleksime võinud seda protsessi juhtida nii nagu 2022. aasta alguses - ohtu tajudes tegi Kaja 19.01.2022 erakorralised julgeolekut tugevdavad otsused ja ta kehtestas ennast ja Reformierakonda aastateks julgeolekuvaldkonna eestkõnelejaks. Ma ei saa aru, miks nüüd teadlikult seda kuvandit lõhume.


Ukraina abist. Valitsus on eelmise aasta lõpus kinnitanud poliitilise kokkuleppe anda neljaks aastaks 2024-2027 0,25% SKT-st Ukraina sõjaliseks abiks. On groteskne lugeda uuest Kaitseministeeriumi arengukavast (KMAK), et see rahaline kate on tegelikult vaid 2024-2025 aastaks. Miks läheb kaitseminister vastuollu oma enda valitsuse kokkuleppega? 
Miks me paneme potentsiaalselt oma peaministri nii kehva olukorda enne järgmise nädala allkirjastamine tseremooniat president Zelenskõiga ja enne tähtsaid arutelusid Euroopa ülemkogul?

Me kõik proovime igatpidi Ukrainat aidata eesotsas Ukraina sõprusrühma esimehe Eeriku ja väliskomisjoni esimehe Markoga - kuidas nemad peaksid seda oma kolleegidele Ukrainas seletama, et jah, jaanuaris lubasime vähemalt neljaks aastaks teid toetada aga tegelikult me vaatame jooksvalt, äkki võidate varem?!

Lõpetuseks Kaitseministeeriumi valitsemisala juhtide erakorralistest lahkumistest. Kantsler Kusti Salm ja kaitseväe juhataja Martin Herem on oma hea töö tulemusel muutunud Eesti ühiskonnas usaldusväärseimateks riigisektori tippjuhtideks. Nendega koostöös on Reformierakonna juhitud valitsused tõstnud eestlaste kaitsetahet, konsolideerinud liitlaste toetust Ukrainale ning muidugi hüppeliselt tõstnud kaitseeelarvet. Kuid nende kahe mehe ja veel mitme nimeka kaitseväelase järsk lahkumine kinnitab kaost antud valitsemisalas.

Ma siiralt loodan, et me saame kollektiivselt aru, et nendega edasine avalik vaidlemine ja laupkokkupõrge tähendab ainult olukorda, kus poliitik vaidleb eksperdiga - üldiselt poliitik jääb sellises avalikus debatis kaotajaks. Meenutagem aega, kui Martin Helme läks enne eelmisi Riigikogu valimisi ründama Martin Heremit, maksis see EKRE-le valusalt kätte. Sarnane kaasus oli Poolas enne nende eelmisi parlamendivalimisi, kui kaitseministri ja kaitseväe juhataja erimeelsused jõudsid avalikkuse ette. Ärme tee sama viga.


Me peame aru saama, et see 1.6 miljardi plaan ei olnud kellegi isiklik mõttepaber, vaid kaitseekspertide ühistöö, selle koostamist on vedanud ka uus kaitseväe juhataja Andrus Merilo, kes õnneks veel ei ole valdkonnast lahkumas. Seega Merilo sõjalise nõuandjana räägib seda juttu meile kui poliitikutele edasi ja Venemaa sõjamasin töötab ka täiskäigul edasi. Vajame siin selgeid ja läbimõeldud otsuseid. Mul on hea meel, et meie rahandusinimesed fraktsioonis arutavad variante, kuidas seda riigi rahanduse vaatest kõige paremini teha.

Kokkuvõtvalt, et säilitada Kaja valitsuse tõsiseltvõetavus ja juhtimiskvaliteet kaitsevaldkonnas, oleks mõistlik kui kaitseminister võtab vastutuse, nagu täna ka fraktsioonis räägiti.

Kaitsetahet!

Kristo Enn Vaga

[ruger]

Siit jookseb vast läbi ka osaline kirves RiKK ja KV vahel. KV on valmis sõdima ka ilma igasuguse muu abita. RiKK aga peab oluliseks, et kuidas te saate ilma NATO liitlasteta sõdida. RiKK on mantraks võtnud, et NATO abi peab olema ja tulema. KV aga valmis hakkama saama sellega, mis on. Me ise olemegi NATO. Kui me riigikaitset oluliseks peame siis on ka NATO tugevam. Paljude lääneriikide jaoks on aga suured küsimärgid, kust seda raha võtta. Ja struktuurid ja varud on suhteliselt miinimumi peale viidud. Näidake mõni riik, kellel on laod puupüsti täis, valmis reservüksused, tehnika jne. Soome ehk tuleb ainsana meelde-ladude mahtusid me muidugi ei tea. Mõnes NATO riigis pole oma riigigi jaoks enam üksuseid ega armeed, ning varusid. Sõjavägesid on ka paljuski muudetud rahuvalveüksusteks. Kõik on ära optimeeritud ja sõda järgmise 100-200 aasta jooksul ei tule, põhimõte on valitsenud aastakümneid. Ka peale 2-te aastat kestnud suuremat sõda Ukrainas, ei taheta sellest siiani veel aru saada. NATO kaitseb on olnud võluvits. See on olnud ka RiKK teema. Loomulikult on liitlased olulised. Aga sõdima peab vajadusel ka nendest sõltumatult. Idee, et maailmas toimub ainult ühes kohas sõda, võiks ära unustada. orkide poolt NATO kallale minnes, tuleks NATO riikide sõjavägedel otselt sekkuda ka Ukrainas. Sinnagi oleks diviis-2-3 vajalik.

"Vihaga" mehed tahavad korraliku vihta saada. Mitte 10 aastat vana rootsu, mis esimese rapsimise peale laiali laguneb. Või ei peagi rohkem hoope vastu, kui 3-4. Aga kui on vaja 20 korda vihaga virutada-ja seda 3-4 kuu jooksul. Vihelda ju on vaja vastast. Ja vihaga anda, et vastane tunneb, siit tuleb vihane vihaga mees. Võime ju riigimetsast "viha" võtta aga kauaks seda? Vihaga vehkimine pole eriti paljudes riikides ka levinud. Aga sauna tuleb teha ja peab korralik olema.

[Runkel]

Vedagu liitlaste ladudest olemas olev vajalik moon kohale. Keda see nende ladudes kaitseb? Ma ei usus seda juttu, et neil midagi ei ole..
Lisaks oleks see moon kohe olemas ja ei peaks aastaid ootama mingi hankimise ja tootmise taga.

Tegelikult hea mõte! Osa liitlaste moona oleks meie vastutusel siin, nagu ameeriklaste moon on Iisraelis, kui seda juba tehtud pole.

Mhm. Kustkohast on tekkinud mõte, nagu oleksid meie liitlaste laod laskemoona ääreni täis?

Kellel selline mõte on tekkinud, milneti lugejal vaevalt.

Selle liitlaste moona liigutamisega idarindele lähemale, tekkib siis küsimus, et kas Eesti sõdib üksi, kuhu tuleb kogu USA ja liitlaste üleliigne moon tuua NATO ja orkistani vahelise konflikti-sõja korral? NATO liiklasriike idaosas on mitmeid. [...]Moona on selgelt kõikidel juurde vaja.

Liitlaste moona eelpaigutus kannaks sama eesmärki kui meie oma ostu puhulgi - anda sõjalise kokkupõrke korral pigem lühiajaline (kogukestvusega mõned nädalad), täpne, kaugele ulatuv ja intensiivne löök. Kui me ise ostame, siis ladustame ju ka Eestis, eks? Teised (rinde)riigid soovivad ka relvade ja moona eelpaigutust, kindel see. Kas meil oleks läbirääkijaid, kes suudaks edu välja kaubelda? Ei tea, aga juudid on seda suutnud.

[nimetu]

(Ukraina stiilinäide pani Heremit seda plaani koostama)

Rõhutaks siiski siinkohal, et antud analüüs ja kaitseplaan pole KVJ ainuisikuline üritus, vaid selle taga on paljud kaitseväe ohvitserid (sh ilmselt ka tulevane KVJ Merilo). See kui kindral Herem varsti ametist lahkub, ei muuda praeguste KV ohvitseride arusaamist probleemist ja selle lahendusest. Küll aga võib tugevalt muutuda nende suhtumine meie riigijuhtidesse ja nende kompetentsi.

[Runkel]

Martin Herem võimalikust moonamajanduse jagamisest liitlastega.

Kas see 1,6 miljardit on kivisse raiutud summa?
Seda laskemoona täiendava hankimise ettepanekut saab oluliselt vähendada ja minu arvates annab see kaks suunda. Ühe puhttaktikalisel tasandil – kuidas me peame sõdima ja mille peale millist laskemoona kulutama – ja teine on mingisugused juhised poliitilisele tasandile, milliseid kokkuleppeid me peame tegema. Võibolla me ei peagi ostma täna kõiki neid GLMRSe või ATACMSe. Võibolla peame tegema hoopis kellegagi mingisuguse kokkuleppe, et kuna meil praegu raha ei ole, siis mõni riik on valmis meile ostma sada tükki, kuni paugutamiseks läheb, ja hoiab neid oma laos. Me maksame laokulud kinni.

https://www.postimees.ee/8041266/interv ... teistmoodi

[Kriku]

Läänemets ajab ikka riigikaitsevaldkonna laiendamise asja:

Koalitsioonipartnerid nõustuvad, et kaitsevaldkonnale tuleks lisaraha leida. Välisminister Margus Tsahkna pooldab riigi kaitsevõlakirjade emiteerimist, siseminister Lauri Läänemetsa hinnangul on vajaduse katmiseks vaja aga maksutõusu, mis puudutaks eelkõige jõukamaid.

Valitsusliikmete seas puudub üksmeel, kuidas peaks riigikaitse arendamiseks vajaliku 1,6 miljardi euro suuruse summa eraldamise kokku leppima. Siseminister Lauri Läänemetsa (SDE) hinnangul tuleb võimuliidul otsus langetada võimalikult peatselt ehk enne septembris toimuvat riigieelarve strateegia arutelu. "Poliitilist otsust, et see on meie suund, sinna me liigume. Me ei pea ju seda investeeringut tegema kohe, sest ka moona ei ole kohe võtta – seda saab hajutada aastate peale, teha sammudega," ütles Läänemets.

Läänemetsa hinnangul on hädavajalik riigikaitse arenguks vajaminev maht aga oluliselt suurem kui 1,6 miljardit. "Minu arvates peaks ta nii-öelda paketis olema. See sama, mis on tervishoiu pool, see sama, mis on sisejulgeoleku pool. See sama mees, kes läheb lahingut pidama, kui ta haavata saab, siis ta ei jää ellu, kui meil neid reserve pole – need on täpselt samasugune osa sellest vastupanust ja riigikaitsest," lausus Läänemets.

https://www.err.ee/1609371878/valitsuse ... -leidmisel

[Kriku]

Erandkorras teema väga suure tähtsuse tõttu kopeerin suurema osa "Postimehes" ilmunud intervjuust akf kjv-iga. Kui väljaanne sellega nõus ei ole, võtame maha.

Martin Herem, kuidas üldse sünnib meie kaitseväe arengukava ja laskemoonavaru arvutamine?

Kõik arengukavad põhinevad ohuhinnangul ja ressursil ja kinnitatakse ressursipõhiselt. Igas arengukavas on mingisugune ülejääk, mida ressursid ei kata. Kui me räägime tänasest 1,6 miljardi euro suuruse hinnaga laskemoonavajadusest, siis see on tegelikult lisaks igasugustele arengukavadele. Kolmeprotsendiline kaitse-eelarve sündis tänu käesoleva valitsuse 2022. aasta jaanuari otsustele, kui anti raha laskemoona ja täiendavalt tankitõrje, õhutõrje, suurtükkide ja muu varustuse jaoks. 2022. aasta jooksul kasvas see eelarve hästi suureks ja 2023. aasta alguses otsustati, et see ongi nüüd see vajalik kolm protsenti SKTst. See kasvatas meie võimeid ja laskemoona, aga ei katnud kogu laskemoonavajadust, mida meil tegelikult oleks vaja. Võtame arvesse, kuidas Venemaa sõdib Ukrainas ja kui kiiresti võib konflikt sündida ka siin. Siiamaani on laskemoonavaru vajadust arvutatud NATO ja riiklike standardite alusel. Näiteks kui iga granaadiheitja teeb päevas kaks lasku ja Eestis on teatud hulk granaadiheitjaid, siis nende korrutis annabki ühe päeva varu. Sama käib ka suurtükkide jms kohta.

Miks te hakkasite teisiti tegema?

Probleem on selles, et NATOs on riikidel erinevad standardid ja tegelikult on isegi raske öelda, mille põhjal need on välja arvutatud. Meie hakkasime selle ülesandega tegelema juba eelmisel aastal ja kõige täpsema arvutuse uute põhimõtete järgi saime valmis maikuus. See arvutus lähtub veidi teisest alusest – nimelt sellest, milline vastane meie vastu tuleb. Oleme põhimõtteliselt võtnud igasugused avalikud ja muud dokumendid ja teame, milline on Vene sõjaväe struktuur, millised üksused meie vastu võiksid tulla, nii et see info ei ole isegi mitte salajane. Ja oleme üle lugenud kõik nende tankid, sõdurid, radarid, lennukid ja muu. Ukrainas toimuva sõjategevuse põhjal oleme lisanud veel need vahendid, mida nad lasevad õhust. Enne Ukraina sõda ei olnud Venemaal Shahedi droone tegelikult üldse arsenalis. Aga me näeme, kui palju neid seal täna õhus lendab ja millega neid tuleks alla lasta. Siiamaani ei olnud ka Eestil HIMARSe ega varitsevat moona, mis lendab 90 kilomeetri kaugusele. Meie haubitsate laskemoon oli võimeline laskma enam-vähem 28 kilomeetri kaugusele. Meil on nüüd paremad haubitsad, hangime paremat laskemoona. Ja kui me seda kõike arvesse võtame, siis näeme, et saame tegelikult sõdida teistmoodi. Mitte olla samas olukorras nagu Ukraina, kelle rindejoonetagust ala tambitakse kaudtulega ning seejärel tungitakse edasi. Samal ajal pole ukrainlastel häid võimalusi ründaja kaudtule vahendeid hävitada.

Kuidas rünnak võiks välja näha?

Näiteks me arvame, et Eestit ründavas esimeses ešelonis on kaks Vene diviisi ja toetusüksused. Ja tagapool ootavad veel üks diviis ja kaks brigaadi ja veel rohkem toetusüksusi. Mis on Eestil selle vastu panna? Meie diviis, meie õhuvägi, meie merevägi, meie eriüksus ja meie diviisi koosseisus on tegelikult ka brittide brigaad. Ja nendega peaksime vastase üksusi suutma ära hävitada sellises mahus, mis on Eestis praegu plaani järgi ette nähtud. Kõik kallaletungija väe tagumised osad «tehakse ära» teiste NATO üksuste poolt, mis tulevad meie plaanidele veel lisaks. Aga tuleb arvestada, et see pole sugugi kõik, mis Venemaal välja panna on. Venemaa suunab midagi Läti vastu, midagi Soome vastu, midagi Norra vastu ja Vladivostokis on neil veel üksuseid.

Mis on Eesti kaitseväe ülesanne?

Meie ülesanne on tegeleda selle ründe esimese otsaga ja selleks me peame valmis olema. Mis tähendab tegelemine? Seda, et 75 protsenti nendest vastase üksustest, mis meie vastu tulevad ja ka teiselt poolt Eesti piiri neid toetavad, tuleb hävitada. Sest alla selle kuulub Vene määrustiku järgi üksus kogu aeg taastamisele. Kui me seda tempot madalamal hoiame, juhtub sama, mis täna Ukrainas. Tuhat Vene sõdurit üle rinde langeb päevas rivist välja (mitte kõik pole surnud) ja Venemaa suudab tuhanded kohe asendada. Kui Ukraina suudaks päevas hävitada 1500 ja rohkemgi vastase sõdurit ja hoida seda tempot kaks nädalat, siis tekiks Venemaa rindes auk. Nad ei suudaks nii palju mehi pidevalt asendada. Samamoodi on ka tankide, suurtükkide ja kõige muuga. Nii et meie ülesanne on hävitada need kõigepealt, lisaks veel Vene laevastik ja õhuvägi. Seega me võtsime kätte ja lugesime kõik need asjad üle.

Millised on Eesti kaitseväe olulisemad uued võimed?

Neli aastat tagasi ei olnud meil uusi pikamaavõimeid, mida me praegu oleme arendamas. Me ulatume rindejoonest 200 kilomeetrit kaugemale. HIMARS laseb 300 kilomeetrit, aga see on ka rindejoonest eemal. Ja niimoodi saame vaenlase saba ja sarved korraga hävingusse tõmmata. Kui me lööme granaadiheitjatega neid, kes on näost näkku näha, lööme kaudtulega neid Vene kaudtule vahendid, mis meie pihta lasevad, ja lisaks hävitame ära ka need, kes tuleksid homme, siis... Sel hetkel, kui saba ja sarved on korraga tules, on vaenlasel esiteks väga raske midagi otsustada, kuna tööriistu jääb kogu aeg vähemaks, ja teiseks ületab selline hävitamine vastase doktrinaalse plaani. Selle tulemusel jääbki ta vähemusse. Esimene ešelon on see, mille peame ära hävitama.

Aga kuidas neid hävitatakse?

Osa asju tahame lasta ilma kontaktita ja kaugelt. Näiteks osa manööverüksustest, mis niikuinii tulevad meie juurde. No ei tahaks nendega lahinguid pidada Rakveres ja Narvas, vaid me tahaks need kuskil Ivangorodis puruks lasta. Igaks juhuks rõhutan, et esimese löögi me kindlasti võtame vastu, ja me ei hakka ka üle piiri enne tulistama, kui nad piiri ületavad. Aga ühtesid me laseme Narvas ja teisi laseme Ivangorodis. Arvutame laskemoonavajadust Ivangorodi näitel: ütleme, et näiteks tankidest tahame lasta 80 protsenti täppismoonaga ja 20 protsenti muu moonaga. Ja niimoodi teeme kõikide üksuste või elementidega. See on omakorda prioriteetidesse jagatud, mida tuleb lasta kõigepealt ja mida hiljem. Sama käib ka teiste väeliikide kohta: mida, kui palju, millise moonaga ning millises järjekorras me hävitame. Samamoodi teeme Shahedi droonide, tiibrakettide, luurelennukitega jms. Need arvutused tegid Martin Herem, Andrus Merilo ja veel paar analüütikut, kelle ettepanek on sõdida teistmoodi. (Vahepealsetes arvutustes on muide kasutatud ka tõenäosusteooriat.) Arvestades erineva moona omadusi, jõutakse lõpuks välja selle laskemoonakoguseni, mida meil on vaja. Ja mis on meie parim teadmine selle praegusest hinnast. See summa ei ole praegu tähtis, sest see on hirmus suur. See on veel palju suurem kui 1,6 miljardit eurot. Me teame ka seda, mis on vastase teiste ešelonide hind, ja see jääb meie liitlaste kanda.

Millal see arvutus valmis sai?

Juuni alguses näitasin seda rahandusministrile ja kaitseministrile, neil on selle kohta dokumendid olemas. Varem olen näidanud seda ka erinevatele poliitikutele riigikogus, kaasa arvatud siseministrile. Kuid ametlikult ei ole ma andnud sõjalist nõuannet isegi mitte kaitseministrile, küll aga seda tutvustanud töö käigus.

Oleme vaadanud Venemaa arengukavad pluss Ukraina olukorda, ja midagi ei ole teha – kaks-kolm aastat tagasi arvasime, et meil on rohkem aega. Meil ei olnud ka sellist arusaama sõjast, aga täna, ma arvan, on meil palju parem arusaam. Näiteks Shahedi droonid – enne Ukraina sõda ei teadnud keegi, et Venemaa neid kasutama hakkab ja et need vajavad tõrjet. Samuti tiibraketid, mis tuleb alla lasta. Me eeldame, kui palju vastane neid esimestel päevadel meie esimeste üksuste pihta laseb.

Kas riigikogu riigikaitsekomisjon on nende dokumentidega kursis?

Riigikaitsekomisjonile olen ma seda samuti selgitanud. Loomulikult tekib kohe kõigil küsimus, et liitlased peaksid nüüd rohkem tegema. Aga liitlased teevadki Soome ja Läti suunal rohkem ja Eestis on liitlaste hooleks jäetud vaenlase teine ja kolmas ešelon. Aga kui meil seda raha ei ole, millest viimastel päevadel jutt käib, siis me sõdime teistmoodi, kaotusi tuleb rohkem ja need on rohkem Ukraina [omadega] sarnased.

Kas see 1,6 miljardit on kivisse raiutud summa?

Seda laskemoona täiendava hankimise ettepanekut saab oluliselt vähendada ja minu arvates annab see kaks suunda. Ühe puhttaktikalisel tasandil – kuidas me peame sõdima ja mille peale millist laskemoona kulutama – ja teine on mingisugused juhised poliitilisele tasandile, milliseid kokkuleppeid me peame tegema. Võibolla me ei peagi ostma täna kõiki neid GLMRSe või ATACMSe. Võibolla peame tegema hoopis kellegagi mingisuguse kokkuleppe, et kuna meil praegu raha ei ole, siis mõni riik on valmis meile ostma sada tükki, kuni paugutamiseks läheb, ja hoiab neid oma laos. Me maksame laokulud kinni. Minu eesmärk praegu ongi kohe näidata seda rahalist arvutust. Ja arvutus on selline olnud mai lõpust alates. Mina seda täpsemaks enam ei arvuta. Riigikaitsekomisjon on kutsunud kaitseväe juhataja esmaspäeval enda juurde ja seekord läheb seda tutvustama Andrus Merilo.

https://www.postimees.ee/8041266/interv ... teistmoodi