www.militaar.net

Tehku tavaline nõukaaja polikliiniku süsteem ja selle raha eest saab liigagi hästi.

Reformide ajal tehti meil omal ajal palju väärotsuseid, lähtudes emotsionaalse lahmimise tasemest "mingi vene värk", mistõttu tehtu mitmeid asju valesti. Peale polikliinikute läks koos pesuveega üle parda ka tsiviilkaitse, mida tuleb nüüd tühjast kohast uuesti luua. Meil oli üks peretuttav toona tuntud arst (tänaseks manalamees juba), kes oli raudpolt vastu selle polikliinikute võrgu lõhkumisele mingil emotsionaalsel tasandil - et mitmel pool Euroopas olevat see killustunud perearstisüsteem juba järgi katsetatud ja seejärel uuesti (poli)kliinikute juurde tagasi mindud.

Ja loomulikult taoliste otsuste juures kogemust ei kuulatud, sest "see oli ju kallutatud ja venemeelne".

muhgel kirjutas: ↑28 Mai, 2025 5:25 https://www.delfi.ee/artikkel/120380359 ... t-uletavad
"Mendid" ei anna alla, üritavad igatepidi ausaid kiiruseületajaid kiusata.

"Mentidel" läheb oma retoorikas (eriti hiljutise põhiseaduse rikkumise valguses) segi tihti kaks asja, kahtlustan, et sihilikult:
1. suurim lubatud sõidukiirus (mida kiiruskaamerate ja "keskmise kiiruse" projektiga peedistatakse - mis on üsna harva õnnetuste põhjuseks
2. teeoludele vastav mõistlik sõidukiirus - mis on enamasti õnnetuste põhjuseks. Kuna see Eestis on lükatud 100% autojuhi vastutada (ka siis kui tee oli hooldamata), siis õnnetused tekivad enamasti selle ületamisest.

Igasugu politseiriigi fantaasias mäkerdatakse need kaks eri mõistet kokku üheks soustiks, eesmärgiga tõestada oma üldise kontrolli fantaasiaid.

Vandeadvokaat Ginter on selle kohta kirjutanud - 90% kiirusemõõtmise "saagist" on tühist laadi ületamised, millega mingit liiklusohtu ei kaasne.

Kapten Trumm kirjutas: ↑28 Mai, 2025 8:39

muhgel kirjutas: ↑28 Mai, 2025 5:25 https://www.delfi.ee/artikkel/120380359 ... t-uletavad
"Mendid" ei anna alla, üritavad igatepidi ausaid kiiruseületajaid kiusata.

"Mentidel" läheb oma retoorikas (eriti hiljutise põhiseaduse rikkumise valguses) segi tihti kaks asja, kahtlustan, et sihilikult:
1. suurim lubatud sõidukiirus (mida kiiruskaamerate ja "keskmise kiiruse" projektiga peedistatakse - mis on üsna harva õnnetuste põhjuseks
2. teeoludele vastav mõistlik sõidukiirus - mis on enamasti õnnetuste põhjuseks. Kuna see Eestis on lükatud 100% autojuhi vastutada (ka siis kui tee oli hooldamata), siis õnnetused tekivad enamasti selle ületamisest.

Igasugu politseiriigi fantaasias mäkerdatakse need kaks eri mõistet kokku üheks soustiks, eesmärgiga tõestada oma üldise kontrolli fantaasiaid.

Vandeadvokaat Ginter on selle kohta kirjutanud - 90% kiirusemõõtmise "saagist" on tühist laadi ületamised, millega mingit liiklusohtu ei kaasne.

Kiiruse ületamine ei ole kohustuslik. Tahad kiiremini sõita - maksa. Võta seda nagu kuupiletit

AMvA kirjutas: ↑27 Mai, 2025 21:54 Kas sa kujutad ette milline hullumaja sellest tuleb kui inimesed omal käel hakkavad end eriarstide vastuvõtule kirja panema? Või on Soomes nii?

Mina väidan, et osade perearstide kihu kõike ise ravida (loe eksperimenteerida), vastavaid kogemusi ja praktikat omamata maksab meile ka mitte väiksema "hullumaja". Oman kogemust oma lähikonnast, kus inimene just taolise asjatundmatuse tõttu lasi vähil liiga kaugele minna ja kui see lõpuks avastati, oli hilja. Pidanuks õigel ajal edasi saatma, mitte eksperimenteerima.

Minu perearst õnneks taoliste hulka ei kuulu ja kui ma soovi avaldan, siis saatekirja ka saab. Muidugi ma nalja pärast ei küsi.

AMvA kirjutas: ↑28 Mai, 2025 8:42 Kiiruse ületamine ei ole kohustuslik. Tahad kiiremini sõita - maksa. Võta seda nagu kuupiletit

Siis pole mõtet hämada ka liiklusohutusest või "surmade vähendamisest", siis tulebki välja öelda, et eesmärk on eelarve täitmine. Mina ei suuda näha seost sellel "tavalisel" 105 kmh maanteekiirusel ja ohul. Neil on ikka väga lõdva seos. Et see 105 kmh kujutab ohtu tihedas udus või kiilasjääl on teine asi, aga ma ei näe, kuidas sellisel juhul mingid totaaljälgimise projektid olukorda parandaks, sest minuteada ei oska kiiruskaamerad siiani hinnata, milline kiirus on ohutu.

polikliinikute ja jaoskonnaarstide kaotamise taga oli vist ikka mingi tähtis rootslaste tehtud uuring.

Neid asju on meil omajagu, kus võeti hurraa-korras üle "arenenud riikide mudel" ja hiljem, tasahilju kirutakse, et päriselt ei sobinud. Näiteks 2000ndate algul Eestis fanfaarihelide saatel juurutatud ja Saksamaalt kopeeritud vangistusseadus, millega loodi "kliendile" rohkearvuliselt kontakte vabast ilmast ideelise eesmärgiga hoida inimest vabadusega kontaktis tõi kaasa massilise keelatud esemete, narkootikumine jne voolu vanglasse, sest üllatus-üllatus, Saksamaal oli koos innovaatilise seadusega ka palju rohkem raha palgata ausamaid ametnikke, ehitada turvalisemaid kambertüüpi vanglaid, osta tehnilisi vahendeid pakkide läbiotsimiseks ja üldiselt on seal ka inimese eetiline kompass natuke midagi muud, mis meil toona oli. Näiteks vana korraga ei olnud lubatud omastel saata vanglas olijatele toidupakke (kuna sinna peideti keelatud asju). Uue korraga lubati ja üheks levinuimaks toidupaki sisuks sai purgis olev majonees või moos, kuhu sisse uputati kondoomid, mis olid täidetud narkootikumiga. Lihtsalt üks näide.

Kindlasti mäletavad kõik neid politseisaateid, kus Rummu "tsoonis" tehtud massläbiotsimise käigus leitud keelatud esemeid mobiilidest mõõkadeni veeti pärast sõiduauto haagistega ära. Hiljem kallite "eurovanglate" tulekuga see probleem lahenes iseenesest ja keelatud eseme leidmised muutusid kurioosumiteks. Mõistagi ei olnud see tasuta, kalli ehitushinna ja suure personaliga "eurovangla" oli ka üsna kallite kuludega ühe "kliendi" kohta.

Kui meil tekkis rohkem raha ja suudeti ehitada vajalikud türmid ja maksta lihtvalvurile 2000 eurot palka, et need mobiiile ja asju "tsooni" ei tassinud,
tekkis järgmine probleem - kogu asja ülalpidamine maksis tohutult ja selleks polnud jällegi raha. Aga ka siin leiti lahendus, dekriminaliseeriti hulk asju ja saavutati sellega vangide arvu langus (kurjategijad jooksid vabalt ringi), niiet nüüd saab hakata tegelema vanglaäriga välisriikidele, kuna uued "asutused" seisavad jõude.

Kapten Trumm kirjutas: ↑28 Mai, 2025 8:44

AMvA kirjutas: ↑28 Mai, 2025 8:42 Kiiruse ületamine ei ole kohustuslik. Tahad kiiremini sõita - maksa. Võta seda nagu kuupiletit

Siis pole mõtet hämada ka liiklusohutusest või "surmade vähendamisest", siis tulebki välja öelda, et eesmärk on eelarve täitmine. Mina ei suuda näha seost sellel "tavalisel" 105 kmh maanteekiirusel ja ohul. Neil on ikka väga lõdva seos. Et see 105 kmh kujutab ohtu tihedas udus või kiilasjääl on teine asi, aga ma ei näe, kuidas sellisel juhul mingid totaaljälgimise projektid olukorda parandaks, sest minuteada ei oska kiiruskaamerad siiani hinnata, milline kiirus on ohutu.

Kiire kalkulaatori kasutamine näitab, et kiiruselt 90 kmh on pidurdusmaa 64 m ja kiiruselt 105 kmh 84 m. Vahe on päris tuntav

Perearstisüsteemi alguse kohta vist isegi andsin viite:

Kuidas asi alguse sai - sattus ette nupuke https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/2185. Sealt jääb mulje, et 1990-ndate aastate algul oli osadel meditsiinitöötajatel kujutlus 1930-ndate aastate Eesti Wabariigi arstidest kui jõukatest ning lugupeetud ühiskonnaliikmetest ning samas mõnedes kõrvalriikides perearstisüsteem funktsiooneeris. Seega 1991 tundus kõigile hea mõte see üle võtta.

Et analoogselt põllumajandusega tuli ajaratas aastasse 1939 tagasi keerata ning kõik oleks olnud suurepärane.
Läbi aegade on arstkond oma huvide kaitsmisel aktiivne olnud. Kusagil allikas oli nupuke, et 1930-ndatel oli arstidel mure, et Tartu Üikoolist tuleb liiga palju lõpetajaid ning supp jääb lahjaks. Siis olevat välja pakutud, et paar rasket erialaainet tuleb samasse semestrisse kokku tõsta. Siis langeb rohkem üliõpilasi välja ja konkurents väiksem. Aastal 1928 oli arstide streik, põhjuseks jälle lepped tollase haigekassaga https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1203 ... ti-ajaloos .

AMvA kirjutas: ↑28 Mai, 2025 9:07

Kapten Trumm kirjutas: ↑28 Mai, 2025 8:44

AMvA kirjutas: ↑28 Mai, 2025 8:42 Kiiruse ületamine ei ole kohustuslik. Tahad kiiremini sõita - maksa. Võta seda nagu kuupiletit

Siis pole mõtet hämada ka liiklusohutusest või "surmade vähendamisest", siis tulebki välja öelda, et eesmärk on eelarve täitmine. Mina ei suuda näha seost sellel "tavalisel" 105 kmh maanteekiirusel ja ohul. Neil on ikka väga lõdva seos. Et see 105 kmh kujutab ohtu tihedas udus või kiilasjääl on teine asi, aga ma ei näe, kuidas sellisel juhul mingid totaaljälgimise projektid olukorda parandaks, sest minuteada ei oska kiiruskaamerad siiani hinnata, milline kiirus on ohutu.

Kiire kalkulaatori kasutamine näitab, et kiiruselt 90 kmh on pidurdusmaa 64 m ja kiiruselt 105 kmh 84 m. Vahe on päris tuntav

50 km/h pealt on 42 m. Mis siis?

Kõige ohtlikum manööver liikluses on möödasõit. Miks möödasõit tekib? Meie vähekoormatud teede puhul enamasti sellest, et keegi muneb maanteel 70ga ega täida oma LS kohustust võimaldada ohutu möödumine (2 ja rohkem auto seljataha tekkimisel võtta paremale tee äärde). Liiklussujuvuse tagamisel aga failib PPA masendavalt, nad isegi ei sea seada eesmärgiks. Kui põhimass sõidab 100-ga, siis tuleb seda ignoreerida kui vähimat ohtu ning tegeleda tõsiste ohtudega nagu 70ga munejad, aga ka 130ga sõelujad. Meil võib näha, et tegeletakse viimastega (kuna sealt laekub pappi) ja 70ga liikluse takistajad on sootuks tähelepanuta, need aga tekitavad palju ohtlikke möödasõite, sh ohutu kiiruse ületamisi. Kuna aga jalus munejaid on tunduvalt rohkem kui kihutajaid, siis tegeletakse suurima ohu ignomisega.

Näiteks Tallinna ringteel, eriti Valingust Keila suunas, kus tee on kaherealine ja on palju möödasõidu keelualasid või selleks ohtlikke kohti, on üsna tavaline, kui mõni tark sõidab hommikul ekskavaatoriga 40 kmh. Ja sõidab pikalt, näiteks Kloogarannast Keilasse. Ei ole politseid sellist asja reguleerimas kordagi näinud, kuigi neil pidi kogu riik ju põhiseadusevastaseid kaameraid täis olema?

Üks mõte tervishoiusüsteemi rahapuudusest ja perearstindusest. Minu koduvallas tegutseb suurusjärgus neli erinevat perearsti pluss igaühel 1-3 inimest lisaks õenduse poolel. Kui vaadata nende 2023.a majandustulemusi, siis 200-500k käibe juures on eranditult kõik neli perearsti suutnud suurusjärgus 100k kasumit kõrvale panna. Ja nii aastast aastasse. Vähemalt Eesti keskmist palka maksavad nad endale ikka ka.

Kui nüüd vaadata nende teenuse kättesaadavust, siis vastuvõtud tööaegadel ca 4h päevas, eelregistreerimisega. Ukse taha kraapima pole mõtet minna, kui perearstikeskus on küll avatud, aga arsti pole. Digilahendusi kasutab neljast ainult üks. Minu enda oma on telefoni teel suht raske tabada. Viimati, kui tervisetõendi pärast tülitasin, siis proovisin 2 päeva eri kellaaegadel enne kui õnnestus aeg registreerida. Meili teel reageerib isegi kiiremini. Kuna teenust tarbin harva, siis pole viitsinud jalgadega hääletada. Naine-lapsed on teise perearsti nimistus, seal korraldus veidi parem (ja tuleb välja, et ka kasumi/käibe suhtarv mõned korrad madalam kui minu arstil).

Selle järgi nagu ei paista, et süsteemis raha vähe oleks. Pigem on klient vähenõudlik ja rahul piiratud teenuse kättesaadavusega ning sellega, kui teda mööda teisi arste ja EMOsid jooksutatakse, selle asemel et oma ihuarstilt elementaarne teenus kätte saada. Perearst on rahul.

Ma olen ka umbes sama meelt, et kui täna panna perearstid mingeid öövalveid pidama, siis puhkeb seninägematu kisakoor, kuna senine, suhteliselt tulus ja mugav elu lõpeb.

Keegi kas mitte üks justminni asekantsler kirjutas, et meie probleem on selles, et me peame tõsimeeli debatti sellest, kuidas meile osutada järjest kehvemat tervishoiuteenust. Halloo?

Kriku kirjutas: ↑28 Mai, 2025 9:09

AMvA kirjutas: ↑28 Mai, 2025 9:07

Kapten Trumm kirjutas: ↑28 Mai, 2025 8:44

Siis pole mõtet hämada ka liiklusohutusest või "surmade vähendamisest", siis tulebki välja öelda, et eesmärk on eelarve täitmine. Mina ei suuda näha seost sellel "tavalisel" 105 kmh maanteekiirusel ja ohul. Neil on ikka väga lõdva seos. Et see 105 kmh kujutab ohtu tihedas udus või kiilasjääl on teine asi, aga ma ei näe, kuidas sellisel juhul mingid totaaljälgimise projektid olukorda parandaks, sest minuteada ei oska kiiruskaamerad siiani hinnata, milline kiirus on ohutu.

Kiire kalkulaatori kasutamine näitab, et kiiruselt 90 kmh on pidurdusmaa 64 m ja kiiruselt 105 kmh 84 m. Vahe on päris tuntav

50 km/h pealt on 42 m. Mis siis?

30 kmh on 11 meetrit. Mis siis?

Sinult nii lolli küsimust ei oleks oodanud, jätad justkui intelligentse inimese mulje.

Kui teeolude analüüs on nädianud, et antud teelõigul on ohutu kiirus 90 kmh, siis 105 kmh tõstab riski taset oluliselt.
Ma tavaliselt ei soovi, et meist kellegagi või kellegi lähedasega juhtuks sellise 105 kmh "mina pean kihutada saama" Trummi tõttu õnnetus, aga võib-olla vahest on seda vaja

Zwyx kirjutas: ↑28 Mai, 2025 9:09 Perearstisüsteemi alguse kohta vist isegi andsin viite:

Kuidas asi alguse sai - sattus ette nupuke https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/2185. Sealt jääb mulje, et 1990-ndate aastate algul oli osadel meditsiinitöötajatel kujutlus 1930-ndate aastate Eesti Wabariigi arstidest kui jõukatest ning lugupeetud ühiskonnaliikmetest ning samas mõnedes kõrvalriikides perearstisüsteem funktsiooneeris. Seega 1991 tundus kõigile hea mõte see üle võtta.

Et analoogselt põllumajandusega tuli ajaratas aastasse 1939 tagasi keerata ning kõik oleks olnud suurepärane.
Läbi aegade on arstkond oma huvide kaitsmisel aktiivne olnud. Kusagil allikas oli nupuke, et 1930-ndatel oli arstidel mure, et Tartu Üikoolist tuleb liiga palju lõpetajaid ning supp jääb lahjaks. Siis olevat välja pakutud, et paar rasket erialaainet tuleb samasse semestrisse kokku tõsta. Siis langeb rohkem üliõpilasi välja ja konkurents väiksem. Aastal 1928 oli arstide streik, põhjuseks jälle lepped tollase haigekassaga https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1203 ... ti-ajaloos .

No ega see tsunfti huvide kaitsmine on käinud ajast aega, ja ajast aega on sellest ka räägitud. Üks kõik mis nime all sellest ka ei räägiks. Seniste "tegijate" poolt tehakse oma huvide ja positsioonide kaitseks uutele tulijatele sõel raskeks ja keeruliseks. Ei midagi üllatavat. Ja toimub see ju ka praegu. Ei midagi üllatavat.