www.militaar.net

Seal on juba terve manner vee alla vajunud.
https://teadus.postimees.ee/8296852/maa ... leiti-ules
Sugugi mitte ookeanipinna tõusu vaid merepõhja vajumise tõttu. Ma olen varemgi märkinud et neid jutte kliimasoojenemisest ja ookeani pinna tõusust ei pea tingimata absoluutse tõena võtma. Samavõrra tuleb süveneda tektoonilistesse liikumistesse.

MadMan kirjutas: ↑01 Aug, 2025 13:40 a) Tuvalu saarestiku pindala on pidevalt kasvanud
b) ookeani veetase muutub regulaarselt ja ebaühtlaselt ning praegu on sellest muutusest tulenevalt veetase Tuvalu piirkonnas kõrgem, kuid mujal ookeanis jällegi madalam.

See jutt eksitab täiega. Artikkel, mida sa tsiteerid, ütleb hulga selgemalt. Kasv on olnud episoodiline, seoses tormidega mis tõid setteid. Ja võivad ka ära viia. Kogu ookeani veetase on tõusnud, Tuvalus lihtsalt veidi üle keskmise.

Their expansion, the study suggests, is the result of sediment, corals and other debris being washed ashore by storms and waves.

Tasub märgata, mis on Tuvalu ja mis kõrgusprofiiliga ta on. Tuvalu peamine saar, Funafuti atoll on rõngassaar, pakun et kunagise vulkaanikraatri serva pidi kulgev moodustis. Parajalt kauguselt tehtud aerofoto leiab siit:

https://api.flickr.com/photos/asiandeve ... 72685@N04/

Lähi-aerototodel on "pealinn" säärane:
https://ichef.bbci.co.uk/ace/standard/9 ... 312405.jpg

Tormi ajal töötab rõngassaar nagu kott. Kuni torm temast üle ei jaksa uhtuda, võib kott püüda. Viimastel aastakümnetel on kott püüdnud (liiva, muda, korallitükke). Selle arvelt on toimunud suuremate saarte pindala kasv 2.9%, aga paar väikesaart on sootuks kadunud, kuna torm käis neist üle ja uhtus kogutu minema. Vaatame, kui kõrge on kõige kõrgem koht seal:

https://en.wikipedia.org/wiki/Tuvalu

The highest elevation is 4.6 metres (15 ft) above sea level on Niulakita; however, the low-lying atolls and reef islands of Tuvalu are susceptible to seawater flooding during cyclones and storms.[105] The sea level at the Funafuti tide gauge has risen at 3.9 mm per year, which is approximately twice the global average.[106] However, over four decades, there had been a net increase in land area of the islets of 0.74 square kilometres (0.3 square miles) (2.9%), although the changes are not uniform, with 74% increasing and 27% decreasing in size. A 2018 report stated that the rising sea levels are identified as creating an increased transfer of wave energy across reef surfaces, which shifts sand, resulting in accretion to island shorelines.[104]

Tuvalu kõige kõrgem punkt on tummisema tormi laineharjast madalamal. Õnneks on väikesaar nii väike, et meri ei saa ennast tema vastu tõhusalt "üles ajada" (seevastu suletud lahesopis troopilise orkaani ajal võib tormiaju kõrgus olla kõrgem, kui Tuvalu tipukõrgus).

Sealjuures, meretaseme tõusu prognoos ütleb mida? Et aastast 1880 lugedes on ookeanide meretase tõusnud ligikaudu 254 mm - see on siis umbes 5% jagu Tuvalu kõrgeima punkti kõrgusest. Et saar sealjuures tormidelt pindala on võitnud, on õnnelik juhus. Mõni torm võinuks tabada teise nurga alt, ületada tormiajuga maastiku vastupanu võime - ja viia toodu ära.

Diagrammi vaadates torkab silma, et protsess on kiireneva trendiga. Tuvalu aga ei ole defineeritud ainult oma kõrgeima tipu, vaid ka keskmise ja mediaankõrguse poolt. Ränga kliimasoojenemise stsenaariumis võib meri usutavalt tõusta Tuvalu mediaankõrguseni saja aastaga, või kui ei tõuse päris sinna maale, siis hakata regulaarselt üle uhtuma (head aega taimed ja joogivesi). Saarestiku tippkõrgus jääb veest välja veel kauaks - võib-olla isegi aastatuhandeks.

Tuvalu inimestel on 2 valikut:

- Hollandit teha (setteid püüda ja kokku kuhjata, kaldaid kindlustada, jne)
- merele pikkamööda teed anda

Saarestiku valitsusest on kompetentne proovida mõlemat: nii Hollandit teha kui kodumaad B otsida.

Minu tänaseks manalateele läinud vanaema jutustas 1967 augustitormist https://et.wikipedia.org/wiki/1967._aasta_augustitorm
Tuul ja vihm olid Läänemaal sellised, et puust raamidega akende vahelt tuli vett nagu survepesurist, vihma tuli horisontaalselt ja õue polnud arukas minna.

Sellest tavaliselt ei teata. Ehk neid torme oli juba varem ja taolisi uputusi on ka varem olnud, enne akuutset kliima soojenemist. Siis polnud lihtsalt klikimeediat.

Kapten Trumm kirjutas: ↑05 Aug, 2025 14:28 ... Ehk neid torme oli juba varem ja taolisi uputusi on ka varem olnud, enne akuutset kliima soojenemist.
Siis polnud lihtsalt klikimeediat.

Lokaaalseid padukaid on kogu aeg olnud aga 10km eemal võib hoopis erinev ilm olla ja kui ajaleht ei kirjutanud, siis keegi midagi ei teadnudki.
Viimane Tartu padukas uputas küll kesklinna aga Riia viadukti alla uputust vist ei tekkinudki (ei ole näha kuskilt).
https://www.youtube.com/watch?v=wQnnB11 ... TV3Estonia

lennumudelist kirjutas: ↑04 Aug, 2025 23:05 Sealjuures, meretaseme tõusu prognoos ütleb mida? Et aastast 1880 lugedes on ookeanide meretase tõusnud ligikaudu 254 mm - see on siis umbes 5% jagu Tuvalu kõrgeima punkti kõrgusest. Et saar sealjuures tormidelt pindala on võitnud, on õnnelik juhus. Mõni torm võinuks tabada teise nurga alt, ületada tormiajuga maastiku vastupanu võime - ja viia toodu ära.

Diagrammi vaadates torkab silma, et protsess on kiireneva trendiga. Tuvalu aga ei ole defineeritud ainult oma kõrgeima tipu, vaid ka keskmise ja mediaankõrguse poolt. Ränga kliimasoojenemise stsenaariumis võib meri usutavalt tõusta Tuvalu mediaankõrguseni saja aastaga, või kui ei tõuse päris sinna maale, siis hakata regulaarselt üle uhtuma (head aega taimed ja joogivesi). Saarestiku tippkõrgus jääb veest välja veel kauaks - võib-olla isegi aastatuhandeks.

Väited, mille ainuke allikas on Wikipedia, ei ole tõsiseltvõetavad.
Kui uskuda sedasama NOAA-d, mille graafikule akf viitas, siis hetkel oleme ookeanide veetaseme tõusufaasi tipus. Viimase 18 000 aasta veetaseme keskmiseks tõusuks hinnatakse 6 mm aastas. Viimase 100 aasta tõusuks hinnatakse 1,7 mm aastas. Järelikult on trend aeglustuv.
Kui veetase muutub vahemikus 120 m, siis 0,254 m on sellest 2,1 promilli. Muretsema sellise suhtarvu üle peaks ainult keegi hr Vichmann, kes pidevalt täis peaga rooli ronib.
https://www.e-education.psu.edu/earth107/node/1506

Eustatic sea level curve for the last 900,000 years. Sea levels are plotted relative to modern mean sea level. As you can observe in these graphs, sea level has been highly variable and “periodic” with sea levels higher during warm periods and low during cold periods. In fact, sea levels about 18,000 years ago were as much as 120 meters below present.

MadMan kirjutas: ↑07 Aug, 2025 11:47Viimase 18 000 aasta veetaseme keskmiseks tõusuks hinnatakse 6 mm aastas. Viimase 100 aasta tõusuks hinnatakse 1,7 mm aastas. Järelikult on trend aeglustuv.

Täielik jama, 18 000 aastat tagasi oli sügav jääaeg.

Madman, cut the BS

https://en.wikipedia.org/wiki/Sea_level_rise#

Juhin tähelepanu et selle wiki lõpus on KAKSSADA NELIKÜMMEND VIIS VIIDET

Kriku kirjutas: ↑07 Aug, 2025 11:50

MadMan kirjutas: ↑07 Aug, 2025 11:47Viimase 18 000 aasta veetaseme keskmiseks tõusuks hinnatakse 6 mm aastas. Viimase 100 aasta tõusuks hinnatakse 1,7 mm aastas. Järelikult on trend aeglustuv.

Täielik jama, 18 000 aastat tagasi oli sügav jääaeg.

Jääaja lõpp võib keskmisele tõusule "paraja põntsu" panna oma suhteliselt suure veemahuga. Ja kui jää sulab, siis hakkavad mandrid kerkima (koormus vähenes) mis justkui vähendab merepinna tõusu.

Nii et Madman, uuri füüsikat ja geoloogiat, numbrite taga peitub tõde aga ainult nendele kes on huvitatud protsessidest aru saama.

Loodan, et see on meeles, et jääst sulav vesi ei jaotu sugugi ühtlase kihina üle maailmamere, vaid rohkem tõuseb tase ekvaatori piirkonnas, polaaraladel üsna minimaalselt? Sest maakera on ka praegu pooluste kohalt lapik, tulenevalt pöörlemisest.

MadMan kirjutas: ↑07 Aug, 2025 11:47 Kui uskuda sedasama NOAA-d, mille graafikule akf viitas, siis hetkel oleme ookeanide veetaseme tõusufaasi tipus. Viimase 18 000 aasta veetaseme keskmiseks tõusuks hinnatakse 6 mm aastas.

See osaväide on õige. Jääaeg on viimase paariteist tuhande aasta jooksul läbi saanud. Kui oma viidatud allikat hoolega loed, märkad et meretaseme variatsioon on peaaegu täielikult korrelatsioonis temperatuuriga. Jääaegadega. Sinu tsiteeritud lõiku tasub veel kord tsiteerida:

Eustatic sea level curve for the last 900,000 years. Sea levels are plotted relative to modern mean sea level. As you can observe in these graphs, sea level has been highly variable and “periodic” with sea levels higher during warm periods and low during cold periods. In fact, sea levels about 18,000 years ago were as much as 120 meters below present.

Maa seniseid tsükleid analüüsides oleks "kella järgi" põhjust arvata, et võiksime siseneda uude jääaega. Paraku on viimase paarisaja aasta jooksul sekkunud miski, mis tohutult süsinikku atmosfääri vabastab. Üks bioloogiline liik. Sellised karvadeta ahvid, oskavad tuld teha ja põletada asju. Võib-olla oled tänaval näinud, mina nägin isegi peeglis.

Viimase 100 aasta tõusuks hinnatakse 1,7 mm aastas. Järelikult on trend aeglustuv.

Kui viimase 100 aasta tõusuks hinnatakse 1.7 mm aastas, aga viimase 250 aasta tõus on 254 mm (ca. 1 mm aastas), järeldub et tõus ei ole aeglustuv, vaid lühemas mõõtkavas järsult kiirenev.

Sinu toodud diagramm, kus ajaskaala astmed on 20 000 aastat, ei võimalda kahjuks seda kinnitada ega ümber lükata. Selleks peaksime võtma holotseeni meretaseme.

Nagu sa näed, oli holotseeni meretase viimase ajani... no suhteliselt stabiilne. Varases holotseenis oli mõnikümmend meetrit liustike sulamise tõusu, siis stabiliseerus ära. Aga enam ei ole stabiilne. Tõuseb ja lisab kiirust eba-geoloogilise tempoga, saja aastaga muudab tempot. Nii ei ole kombeks, kui midagi täiesti teisiti ei ole. Kuna vulkaanid teisiti ei purska ja asteroide ei lange, jääb üle vaadata inimkonna tegevuse poole ja lugeda kokku, kui palju jaksatud on:

https://en.wikipedia.org/wiki/Carbon_cycle

Tabelist paremal küljel saab teada, et atmosfääri mahub 720 gigatonni süsinikku ja ookeanide pinnakihti 670 gigatonni. Kogu ookeanide mahutavus on 38 400 gigatonni ja biosfääris on ca. 2000 gigatonni, sealhulgas parasjagu elusates olendites kuni 600-1000 gigatonni.

Fossiilkütuste kogu varudeks hinnatakse ca. 4130 gigatonni süsinikku. Järeldub, et kui kõik fossiilkütuse varud nii ruttu ära tarbida, et süvaookean ei jõua mängu tulla, siis atmosfääri ja ookeanide pinnakihi süsiniku sisalduse saab inimese jõul kolmekordistada.

Otse loomulikult keegi seda teha ei ürita, sest see oleks katastroof. Isegi praegune tegevus on reipal sammul minek tõenäoliselt ikka katastroofi poole, aga mitte sellise. Praegu tegutseb inimkond umbes niisuguses tempos, et vabastasb +9 gigatonni aastas, millest +5 gigatonni jääb atmosfääri, ehk taimestik ja ookean jõuavad neelata osa (veidi vähem kui poole) inimese õhku paisatust.

Taimestiku võime süsinikku neelata võib häiritud saada, kui taimedel halb hakkab. Ookeani võime võib häiritud saada, kui ta soojeneb või küllastub karbonaat-ioonist. Kui need mõlemad juhtuvad, siis väljendugem tatari keeles ja öelgem "kerdik" (venepäraselt "kirdõkk"). Tähendus: pekki keerasime, katki tegime, kaputt, nässus.

Informatiivne pilt asjast on süsiniku bilansi diagramm. Sealt saab uurida, kui palju kuskilt tuleb ja kuhu läheb.

Nagu ma akf-ile erasõnumis juba selgitasin - kui valida "trendi" algus- ja lõpp-punkt endale sobivalt, saab konstrueerida emma-kumma suunaga "trende". Sel puudub aga seos reaalsusega, sellised "trendid" ei näita mitte midagi. Viimase 18 000 aasta sisse mahuvad nii jääaeg kui Holotseeni kliimaoptimum 9500-5500 aastat tagasi, mille ajal oli umbes niisama soe kui praegu või veidike soojem.

lennumudelist kirjutas: ↑07 Aug, 2025 22:50 Kui viimase 100 aasta tõusuks hinnatakse 1.7 mm aastas, aga viimase 250 aasta tõus on 254 mm (ca. 1 mm aastas), järeldub et tõus ei ole aeglustuv, vaid lühemas mõõtkavas järsult kiirenev.

Nagu sa näed, oli holotseeni meretase viimase ajani... no suhteliselt stabiilne.

Kui lähtuda akf Kriku väitest, siis neid trende võib koostada mis iganes perioodi kohta näitamaks soovitud tõusu või langust. Seega on "järsult kiirenev" täpselt sama tõeväärtusega nagu "suhteliselt stabiilne". 140k aasta trendijoon on suhteliselt nullilähedane, mis on ka loogiline, sest vett kosmosest juurde ei tule.
Lisan siia kolm linki, millel on veetõusu muutust näitavad graafikud 1880-2025. Huvilised võivad ise sinna nii palju trende joonistada kui tahavad, aga mingit märkimisväärset "järsult kiirenemist" on sealt raske tuvastada.
https://www.climate.gov/news-features/u ... -sea-level
https://sealevel.nasa.gov/faq/8/is-the- ... ncreasing/
https://www.epa.gov/climate-indicators/ ... -sea-level
Kuna viimase jääaja jää on veel lõpuni sulamata, siis on veetaseme jätkuv tõus suhteliselt ootuspärane. Kuupäeva, millal algab uus jääaeg, ei ole kahjuks ükski teadlane julgenud välja käia. Selle asemel üritatakse väita, et järgmist jääaega ei tule kuna müstilised kahejalgsed ja lehmapeer on kõik pekki keeranud. Selline vahva põhikooli tasemel arutelu.

Kas Wiki-sõdalane oskab tuua tõestuse ka väitele nagu mõjutaks CO2 tase kuidagi keskkonna temperatuuri? Mitte arvamust ega konsensust vaid päris tõestust soovin. Mõõtemääramatuste, katse kirjelduste ja kõige muu teadustöö juurde kuuluvaga.

No selle järsult kiirenemise asja üle on jah vaidlemise ruumi, võib-olla lisasin lausele liialt kaalu, aga geoloogilises ajaskaalas tähendab selline muutuse kiirus väga suuri tagajärgi.

MadMan kirjutas: ↑08 Aug, 2025 13:17 Kas Wiki-sõdalane oskab tuua tõestuse ka väitele nagu mõjutaks CO2 tase kuidagi keskkonna temperatuuri? Mitte arvamust ega konsensust vaid päris tõestust soovin. Mõõtemääramatuste, katse kirjelduste ja kõige muu teadustöö juurde kuuluvaga.

Algatuseks soovitan ühte hästi lihtsat uuringut, mille üleskirjutus on vaid 4 lehekülge. Miks nii lihtsat? Sest soovi korral saab drooni termokaameraga kodus katset korrata.

http://www.qirt.org/archives/qirt2020/papers/133.pdf

Uuringu sisuks on katsed. Kliimaga ei tegeleta. Tegijateks on Poola arvutiteaduste instituudi tüübid. Tegeldakse musta keha soojuskiirguse mõõtmisega süsihappegaasi ja veeauru sisaldavas keskkonnas. Joonistatakse diagrammid selle kohta, kui mitu meetrit puhta süsihappegaasi atmosfääri neelab kui mitu protsenti pikalainelisest soojuskiirgusest.

Tõestada, et CO2 on Päikeselt tulevale nähtavale valgusele peaaegu 100% läbitav, on kerge - piisab teleskoobi toru täitmisest CO2-ga ja läbi puhta CO2 maailma vaatamisest. Mingit silmale erinevat ei tohiks olla - Päikesesse palun mitte vaadata, silmad on meil selleks ühekordselt kasutatavad.

Tõestada, et CO2 neelab olulise osa soojuskiirgusest, ning et neeldumissspekter kattub oluliselt Maa kiiratava soojuskiirgusega, on veidi keerulisem. Teleskoobi tagaotsas on oma silma asemel mikrobolomeeter (termokaamera). Läätsed ei ole enam klaasist vaid tsink-seleniidist. Ja siis vaatad jahutatud mikrobolomeetriga kiirgavat musta keha, ning täidad kas keha ümbritseva anuma või hoopis teleskoobi enda CO2-ga. Katse on kodus korraldatav. Ennustatav tulemus on: CO2 neelab soojuskiirgust ja mikrobolomeetri mõõdetud kiirguse kogus langeb.

Lisan postitusele ekraanitõmmise katse kirjeldusest. Säärane paistab CO2 juga sooja keha taustal termokaamera jaoks: tume, kiirgust varjutav. Musta keha kiirguse lainepikkuse maksimumi jaoks on tuhandeid kordi üle kontrollitud valem. Spikerdame selle siit:

https://opik.fyysika.ee/index.php/book/section/44067

Seda kirjeldab matemaatiliselt Wieni nihkeseadus: kiirguse maksimumi lainepikkus on pöördvõrdeline temperatuuriga ehk maksimumi lainepikkuse ja temperatuuri korrutis on konstantne

λmaxT = const

Konstant selles valemis on 2,9×10−3mK. Lainepikkuste maksimumi nihe on näha musta keha kiirgust illustreerival joonisel 48.

Meid huvitab Maa λmax. Selleks tuleb mõlemad pooled jagada Maa keskmise T-ga. Paremale poole jääb konstant jagatuna T-ga. Konstant on 0,0029. Arvutame ja saame 0.00029 / 289 K = 0,0000100346 m. Wieni nihkeseaduse konstant on nimelt füüsikalise toatemperatuuri järgi valitud ja mina valisin Maa keskmise pinnatemperatuuri, mis on väga lähedal.

Nüüd on vaja see lainepikkus mikromeetriteks saada. Korrutame miljoniga, saame 10 mikromeetrit. Kaamerapilt, millel CO2 juga kiirgust varjutab, katab 3-14 mikromeetrit. Järeldub, et CO2 varjutab tõhusalt Maa pinnatemperatuuril kiiratud soojuskiirgust.

P.S. Et ma arvutusega võssa ei pannud, saab kontrollida, guugeldades "Earth λmax".

MadMan kirjutas: ↑08 Aug, 2025 13:17Kas Wiki-sõdalane oskab tuua tõestuse ka väitele nagu mõjutaks CO2 tase kuidagi keskkonna temperatuuri? Mitte arvamust ega konsensust vaid päris tõestust soovin. Mõõtemääramatuste, katse kirjelduste ja kõige muu teadustöö juurde kuuluvaga.

Sellele küsimusele on teemas ammu vastatud, 223. lehekülje paiku. CO2 on kasvuhoonegaas, kliima soojeneb, just CO2 spektrist on Maalt lahkuvat päikesekiirgust puudu.

lennumudelist kirjutas: ↑08 Aug, 2025 19:20 Järeldub, et CO2 varjutab tõhusalt Maa pinnatemperatuuril kiiratud soojuskiirgust.

Mitu kraadi muutus temperatuur katse keskkonnas?

Kriku kirjutas: ↑08 Aug, 2025 19:41 CO2 on kasvuhoonegaas, kliima soojeneb, just CO2 spektrist on Maalt lahkuvat päikesekiirgust puudu.

Mitme kraadi võrra suudab "puuduv osa CO2 spektrist" soojendada ümbritsevat keskkonda?

Need "hästi lihtsad katsed" mõõdavad hoopis muid asju ja annavad hoopis teisi tulemusi kui väita üritatakse. Nende "lihtsate katsete" probleemidest on juttu siin:
https://www.scirp.org/journal/paperinfo ... rid=136869

The tests conducted by TV shows, social media, and schools draw incorrect conclusions due to the fundamental differences between the two systems mentioned above. Besides these core distinctions, there were other significant disparities. These include misplacement of the heat lamps, failure to consider the differences in density, pressurizing the CO2 bottles and not the bottles containing air, etc. There are many other differences, as shown in Table 3.

Laboratory tests done and published in the scientific literature show an entirely different picture. The results of the three argon experiments [18]-[20] showed the temperature differences between CO2 and air were caused by thermal heat transports and not from the absorption of infrared radiation. The Seim & Olsen radiation backscattering experiment [21] substantiated the argon tests. These studies constitute a significant challenge to the validity of the Greenhouse Effect experiments at the locations where they were performed, i.e. troposphere.

When compared to air, laboratory tests with elevated CO2 levels showed no measurable change in the adjusted temperature. This applied to 8 out of 8 tests (see Table 5). The outcome was consistent for the 6 out of 7 tests performed using an exaggerated high energy visible light as the heating source. This is shown in Table 6. These exaggerated conditions (concentration & light source) may support the Popper Falsification Test, i.e. disputing the validity of the Greenhouse Effect at the location of the test.

A simple test with a kitchen microwave oven shows that it does not demonstrate the Greenhouse Effect.