Nutt ja hala

[isonts]

Kusjuures EMO järjekordade üle virisevad ainult need, kes ise mingi tühisema asja pärast seal tundide kaupa järjekorras ootama peavad. Päris haiged võetakse seal kohe etet ja nemad ei kurda. Süsteem toimib väga hästi, kui EMO arstide koormus välja arvata, aga vähemalt ei passi nad seal niisama...

[Peeter]

Siin tuleks nüüd natuke hoogu maha võtta. Esiteks on 90 kokkuleppeline kiirus mis ülempiiriks on kehtestatud ja ma arvan, et enamus meist suudaksid kohe genereerida teelõike millel kindlasti ei oleks 90 ohutu kiirus... ja seal ei ole ka täiendavat piirangut. Samas päris palju suuremaid maanteid kannataksid ohutuse kohapealt rohkem kui 90. Aga see 90 on kokkuleppeliselt ära otsustatud ja seadusesse raiutud. Ja see 90 on püsinud niimoodi kokkuleppelisena juba väga pikka aega, vaatamata autode tehnilisele arengule. Ja lisaks veel mitmeid muid nii subjektiivseid kui ka objektiivseid kui ka meelevaldseid argumente, nagu teeolud, juhi senine staaž, kogemused, senine karistusregister elik selle puudumine jne jne.

Millal ja kus see 90 on kokku lepitud ja kes on selle kokkuleppe osapooled?

Tänapäeval ei ole probleem mitte autode võimekuses vaid liiklustiheduses, mis on kasvanud viimaste aastate jooksul kordades ja juhtide võimetuses sellises liiklustiheduses teha pädevaid otsuseid

Vat seda ma ei oska öelda. Eesti kokkuleppeline lagi-90 on vist 70ndate algusest. Siis, kui uute "Sigull"-idega liiga palju lakse hakkas käima. Enne seda oli "lase nii palju, kui torust tuleb". Kas see oli seotud ka üleliiduliselt ja millega veel, ja mismoodi see veel toimus mujal väljaspool NSVL-i, seda ma ei tea, ja ei viitsi praegu ka uurida. . Aga seda tean: õnnestus vestelda ühe omaaegse autotegelase ja kõrge ministeeriumi-ametnikuga, kes oli selle meie praeguse 90-ndate uue EV liiklusseaduse loomise töögrupis. Selles millega loodi nn meie uus NSVL-ist sõltumatu iseseisev liiklusseadusandlus. Ja ta rääkis, et tulles üle NSVL-i süsteemist oli päris tõsiselt laual variant, kus sõiduautodele-bussidele maks-90 ja siis veoautodele eraldi maks-70. Ja ära olevat jäänud see tookord justnimelt selle pärast, et vältida möödasõidujamasid ja ühtlustada võimalikult palju liiklusvoo kiirusi. Vat seal tehti meie eest kokkuleppeid. Ja seejärel raiuti need seaduseks. Nagu ikka. ... Ja nagu praegugi tehakse meie eest kokkuleppeid. (Mäletame ju küll, kuidas veel hiljuti taheti teha kolme inimese allkirjadega 2 miljardi kantimist, öeldes, et aga meil on mandaat selleks ju", ja kuna meil on mandaat, siis piisab kolmest allkirjast 2 miljardi jaoks küll.)

[Some]

Eilne impulss oli sellel teemal: https://jupiter.err.ee/1609108187/impulss
Inimesed ja meedikud tajuvad olukorda erinevalt.

[Peeter]

Kusjuures EMO järjekordade üle virisevad ainult need, kes ise mingi tühisema asja pärast seal tundide kaupa järjekorras ootama peavad. Päris haiged võetakse seal kohe etet ja nemad ei kurda. Süsteem toimib väga hästi, kui EMO arstide koormus välja arvata, aga vähemalt ei passi nad seal niisama...

Mul on isiklik kogemus Tartus, kui omal jalal sisenesin EMO-sse ja mõne sekundi jooksul kohe võeti ette ja suunati kõigist mööda ja hakati kohe tegelema.

[Peeter]

Oled sa üldse arvutanud, mis see võiks Haigekassale maksma minna? Kas meil on see raha olemas või võtame muid teenuseid vähemaks?

Omal ajal lasti koll kotist välja ja tema sinna tagasitoppimine on alati palju keerulisem. Täpselt sama asi on ka meditsiinis. Tehti süsteem niimoodi ringi, et saaks eraettevõtluse vormis tegutseda. Mitte nn riikliku või ühise huvi või vajalikkuse vmt regulatsiooni vormis. Nüüd on meil kari OÜ-sid, kes osutavad elanikkonnale teenust. Aga OÜ-l kui ettevõtlusvormil on kohustus teenida kasumit (seda ütles muideks maksuamet, kui kesisel ajal oli ettevõttel tulukusega probleeme). Hoopis teine hullem probleem on, et sellise OÜ-tamise tagajärjel on tekkinud võimalus osutada ainult teenuseosutajale meelepärast teenus ja seda siis, kui teenuseosutajale sobib. Ja sealt edasi olles ise erivajadustega lapse vanem juba pikemat aega (28 aastat), siis olen ka näinud, kuidas "teenust ei osutata, sest klient ei ole koostööaldis" (milline järjekordne kena kantseliit!). Ehk siis joon/piir teenuse ja ravi vahel on ära hägustunud ja võimaldab osutada ainult soodsaid teenuseid.

No päris nii kah ikka ei ole, et osutatakse ainult seda teenust, mis meeldib (kui me räägime Haigekassa poolt rahastatavast teenusest)
Soovituslik lugemine https://www.riigiteataja.ee/akt/837122

See kõik on "maruilus" senikaua, kuni kõik on ilus. Aga väga lihtsalt on võimalik ka öelda "klient ei olnud koostööaldis". On väga hea, kui sa selliste muredega ei ole kokku puutunud ja ei pea puutuma. Tavainimeste jaoks muutub selle probleemi olemus mingil määral mõistetavaks, kui räägitakse psühhiaatrilisest ravist.

[AMvA]

Siin tuleks nüüd natuke hoogu maha võtta. Esiteks on 90 kokkuleppeline kiirus mis ülempiiriks on kehtestatud ja ma arvan, et enamus meist suudaksid kohe genereerida teelõike millel kindlasti ei oleks 90 ohutu kiirus... ja seal ei ole ka täiendavat piirangut. Samas päris palju suuremaid maanteid kannataksid ohutuse kohapealt rohkem kui 90. Aga see 90 on kokkuleppeliselt ära otsustatud ja seadusesse raiutud. Ja see 90 on püsinud niimoodi kokkuleppelisena juba väga pikka aega, vaatamata autode tehnilisele arengule. Ja lisaks veel mitmeid muid nii subjektiivseid kui ka objektiivseid kui ka meelevaldseid argumente, nagu teeolud, juhi senine staaž, kogemused, senine karistusregister elik selle puudumine jne jne.

Millal ja kus see 90 on kokku lepitud ja kes on selle kokkuleppe osapooled?

Tänapäeval ei ole probleem mitte autode võimekuses vaid liiklustiheduses, mis on kasvanud viimaste aastate jooksul kordades ja juhtide võimetuses sellises liiklustiheduses teha pädevaid otsuseid

Vat seda ma ei oska öelda. Eesti kokkuleppeline lagi-90 on vist 70ndate algusest. Siis, kui uute "Sigull"-idega liiga palju lakse hakkas käima. Enne seda oli "lase nii palju, kui torust tuleb". Kas see oli seotud ka üleliiduliselt ja millega veel, ja mismoodi see veel toimus mujal väljaspool NSVL-i, seda ma ei tea, ja ei viitsi praegu ka uurida. . Aga seda tean: õnnestus vestelda ühe omaaegse autotegelase ja kõrge ministeeriumi-ametnikuga, kes oli selle meie praeguse 90-ndate uue EV liiklusseaduse loomise töögrupis. Selles millega loodi nn meie uus NSVL-ist sõltumatu iseseisev liiklusseadusandlus. Ja ta rääkis, et tulles üle NSVL-i süsteemist oli päris tõsiselt laual variant, kus sõiduautodele-bussidele maks-90 ja siis veoautodele eraldi maks-70. Ja ära olevat jäänud see tookord justnimelt selle pärast, et vältida möödasõidujamasid ja ühtlustada võimalikult palju liiklusvoo kiirusi. Vat seal tehti meie eest kokkuleppeid. Ja seejärel raiuti need seaduseks. Nagu ikka. ... Ja nagu praegugi tehakse meie eest kokkuleppeid. (Mäletame ju küll, kuidas veel hiljuti taheti teha kolme inimese allkirjadega 2 miljardi kantimist, öeldes, et aga meil on mandaat selleks ju", ja kuna meil on mandaat, siis piisab kolmest allkirjast 2 miljardi jaoks küll.)

No see 90kmh +/-10 on kõikides Euroopa riikides kehtiv kiirus tavalistel maanteedel, ilma mingisuguse nõukaaegse taustata.

[tsivi_list]

No see 90kmh +/-10 on kõikides Euroopa riikides kehtiv kiirus tavalistel maanteedel, ilma mingisuguse nõukaaegse taustata.

Isiklik tähelepanek Poolas sõitmisest on, et neil on kiirusepiirangud tegelike teeoludega kooskõlas. Kui on 70 piirang, siis ongi sellel teel mõistlik 70ga sõita. Mitte nagu meil, et pea kõik kiirusepiirangud võiksid turvaliselt olla 20km/h kõrgemad.
Poola kiirteedel, mis algavad vahetult Leedu piirilt on piirkiiruseks 130 aga ega keegi seda ei mõõda, lendad rahus nii kiiresti kui julged.

[Walter2]

Millal ja kus see 90 on kokku lepitud ja kes on selle kokkuleppe osapooled?

3.dets. 1975 kehtestas NL Sisemin. oma käskkirjaga alates 1.jaanuarist 1976 a. uued üleliidulised meh.transpordivahendite piirkiirused, maanteedel sai kehtivaks maksimaalkiiruseks 90km/h, mis kehtib sõiduautodele, autobussidele ja veoautodele kogumassiga kuni 3,5t. Lisaks piirangud teatud kategooriatele ning vähese juhistaažiga juhtidele.
Eks sealt on see 90 vaikselt ja muutumatult ka meie LE/LS poolt üle võetud.
Esimene 100 km/h mis Eestis mäletan kehtestati katseliselt Võru-Põlva kandis ühel uuel maanteelõigul 70-ndate teises pooles suviseks perioodiks.

[Marvin]

Kiiruse ületamine ei ole kohustuslik. Tahad kiiremini sõita - maksa. Võta seda nagu kuupiletit

Muidugi ei ole. Aga normikultusega visatakse üle parda mõistlikkuse printsiip ja just mõistlikkuse puudusest hakkavad pihta meie liikluskultuuri hädad.

[AMvA]

Kiiruse ületamine ei ole kohustuslik. Tahad kiiremini sõita - maksa. Võta seda nagu kuupiletit

Muidugi ei ole. Aga normikultusega visatakse üle parda mõistlikkuse printsiip ja just mõistlikkuse puudusest hakkavad pihta meie liikluskultuuri hädad.

No ma ei tea, millega ravida seda liikluskultuuri, et vähemalt Tallinnas enam pooled autojuhid üldse suunda ei näita. Eks selle taga on samasugune juhi mõtteviis, et hetkel ei ole see tema arvates vajalik.

[Marvin]

Kiiruse ületamine ei ole kohustuslik. Tahad kiiremini sõita - maksa. Võta seda nagu kuupiletit

Muidugi ei ole. Aga normikultusega visatakse üle parda mõistlikkuse printsiip ja just mõistlikkuse puudusest hakkavad pihta meie liikluskultuuri hädad.

No ma ei tea, millega ravida seda liikluskultuuri, et vähemalt Tallinnas enam pooled autojuhid üldse suunda ei näita. Eks selle taga on samasugune juhi mõtteviis, et hetkel ei ole see tema arvates vajalik.

Mul on ses osas oma hüpotees ja see on seotud autokoolide õpetusviisi muutumisega. Nimelt on meil praegu kangesti popp jätta teooriakoolitus e-keskkondadesse. Mugav, odav, lihtne. Aga sellega läheb kaotsi õpetaja isikliku eeskuju ja isikliku kogemuse üleandmine õpilastele. On asju, mis on ebasündsad - ja suunatule mittenäitamine on äärmiselt ebasünnis. Aga selle, mis on sünnis ja mis mitte peab keegi õpilasesse süstima. E-keskkond seda ei tee.
Teoreetiliselt on mul voli neid tunde ka ise anda, sest mul on autoõpetaja kvalifikatsioon olemas. Praktikas aga ei ole mul mitte kunagi seda autokoolis teha tulnud - praktiliselt kõik õpilased istuvad kusagil Liikluslabis või Teooria.ee-s. Ja siis jääb kogu see sündsuse/ebasündsuse osa sõidutundides ära rääkida. Kõike aga ei jõua.
Ei, ma ei ole enam jupp aega seda tööd enam teinud. Ei too leiba lauale sel tasemel, millega ma harjunud olen. Aga ma olen veendunud, et karistuste karmistamisega ei muuda mõttelaadi ning iseseisva juhina juba liiklusesse jõudnud juhi kasvatamine on juba varem tehtud vigadega võitlemine.
Kui me tahame, et meil oleks parem liiklus, siis me tahame tegelikult, et meil oleks rohkem mõtlevaid ja vastutustundlikke liiklejaid. Seda ei määra aga mitte sugugi see, kas juht ikka täpipealt reegleid järgib. Ümbritseva keskkonna ja riskide tunnetamine on märksa olulisemad kui kriipsupealt kiiruse mõõtmine. Ja sündsuse/sündsusetuse piiri tunnetamine samuti.

[vanahalb]

See Mehiläinen on erakliinik ja seal maksad ise või maksab sinu kindlustusfirma. Eestis võid samamoodi rahakott näpu vahel igasse erakliinikusse (Meliva, Confido jne.) sisse jalutada.

Mul on mulje jäänud, et me ikka enamjaolt räägime riiklikust meditsiinist? Sul ikka kõik segi nagu pudru ja kapsad.

Minul pole mitte midagi segamini küll on aga mõningatel funktsionaalse lugemisoskusega ajutisi raskusi. Täitsa rahulikult võib lugeda , ei pea lihtsalt silmadega üle laskma ja kohe vastust kirjutama.

Mehiläinen ongi erakliinik nagu Eestis Confido. Vaatasim südaööl et millal LOR arstile saaks ja kohe hommikul. Riiklikus süsteemis, nõukaajale sarnases rajoonipolikliinikus oleks täpselt sama eriarst teisipäeva hommikul vaba (homme on veel lisaks riigipühal
Hinnavahe on mingi 50 EUR. Ravikindlustusega isikule maksab riik osa kinni. Samamoodi on Confidos mingid teenused Tervisekassa rahastusega.

Eriarsti ajad broneeritaksegi ise , Soomes ei ole perearste. Kes täpselt aru ei saa et miskoht nüüd valutabki eks see võtab hakatuseks üldarsti vastuvõtu. Samamoodi oli nõukaajal kus helistati polikliiniku registratuuri ja küsiti mingile arstile aega .

[kraal]

No see 90kmh +/-10 on kõikides Euroopa riikides kehtiv kiirus tavalistel maanteedel, ilma mingisuguse nõukaaegse taustata.

Saksamaal on tavalistel maanteedel kiiruse piirang 100 kmh ja pealegi igasugu kiiruspiiranguid on palju vähem kui meil. Muid liiklusmärke ka palju vähem.

[kraal]

Kiiruse ületamine ei ole kohustuslik. Tahad kiiremini sõita - maksa. Võta seda nagu kuupiletit

Muidugi ei ole. Aga normikultusega visatakse üle parda mõistlikkuse printsiip ja just mõistlikkuse puudusest hakkavad pihta meie liikluskultuuri hädad.

Lisaks veel liikluse korraldamise olukord. Kui ainuke soov on kangesti liiklust "rahustada" ja lisaga muutkui uusi piiranguid siis kogu liikluskultuur devalveerub ja hakatakase ühe enam ja enam eeskirju rikkuma, st neist ei teha enam välja.

[Kapten Trumm]

Mul saaks 30 aastat avariivaba aastat lubade saamisest, aga paraku on mulle kaks korda küljepealt ja ühe korra tagant sisse küpsetatud. Ühe korra olen ise talvel lume all nähtamatu ohutusaare otsast lappama läinud ja puu küljes lõpetanud. 70 alale sõitsin ca 95km/h sisse....Ühe korra olen tsikliga ka üle nipli pannud. Nina hakkas kurve läbides sügelema....

Minu abikaasal on 33 aastat lubade saamisest. On teinud ühe plekikolina. Hea juht? Aga läbisõit selle 33 aastaga on umbes 30 000 km. Üks kolin 30 000 km peale. Mul on olnud plekikolinaid vist kokku 5. Paha juht? Üks kolin 200 000 km peale. Minu läbisõit 32 aastaga on aga umbes miljon km. Seejuures nendest "kolinatest" on 2 tk olnud väljasõit talvel libedal (rangelt teeolulusid mittearvestav kiirus) ja ülejäänud 4 tk on tagant sissesõidud (ebapiisav, kuid Tallinnale omane pikivahe). Mitte ühtegi pole selliseid, mille põhjuseks on lubatud sõidukiiruse ületamine.

Sestap jääb mulle enda empiirilise talupojakogemuse põhjal uduseks, mis õlgmehikesega PPA võitleb? Et vindisena roolis ja ilma turvavööta peaks olema null tolerants - täitsa pooldan. Aga seda, et ei tehta vahet teeolulid arvestaval ohutul kiirusel ja suurimal lubatud kiirusel, vat siin tuleks vist ametnikel kooli uuesti minna.