Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

[Rebane11]

Eks vanasti pidi kodus ka seapead väärindama ja sealt see rasvane sült. Praegu koodist ja jalgadest tehes mingit rasvakihti, mida äädika ja vodkaga loputada, lihtsalt ei teki.
Sigade, veiste aretuses ja ka põllul on toimunud tohutu areng.

[Sho]

Mina väldin selliste toodete ostmist, millele on kirjutatud sõna "Delikatess", sest sellised tooted on tuunitud spetsiaalselt "maitsesõltlastele", keda huvitab ainult maitse, mitte see mida söövad.

Õnnetuseks on tänapäeval kadunud müügilt korralik sealihasült, just see kus on see pekitükid ja rasvakiht peal.

Nujah, mina olengi maitsesôltlane. Aga huvitab väga ka see, mida ma söön ja Delikatess-sültides just ongi korralik tailiha ja ainult see, ei mingeid söödamatuid rupskeid, pekki, jalgu, päid ja muud solki ning jäänuseid. Vanasti kôlbas kausitäiest süldist süüa ehk ainult noaotsatäis selgemat kallerdist, enne kui see ära sulas. Sült on endisest söödamatust rôvedusest arenenud tôeliseks kvaliteetlihaga delikatessiks mis on algusest lôpuni naudinguga konsumeeritav.

[Manurhin]

Oli sellist ilusat sülti vahel ka nõukaajal kulinaariapoest saada. Ametlik nimetus polnud küll mitte sült, vaid liha tarrendis. Paar porgandiviilu ka veel kaunistuseks sees, sellistesse väikestesse vormidesse valatud. Ilus ja läbipaistev, ei mingit rasvakihti ega hamba all piiksuvaid jälkusi sees, ainult puhas tailiha (vist oli lausa vasikaliha). Tavalist sülti müüdi ka, olid vaagnasuurused lahmakad, kust siis müüja noaga nii suure tüki lõikas, kui ostja soovis. Ema kunagi rääkis, et talle ka meeldinud seda kaalusülti osta, kuni ükskord kodus avastas, et süldi sees oli suuuuur porikärbes, jalad, tiivad ja karvad kõik kenasti laiali . Siis oli selle süldi isu igaveseks läinud kah.

[parkija]

Juhul kui sült tundub liigrasvane keetke veise või sea keeled , puhastage ja keeduleemele veidi zelatiini lisades saate hõrgu suupiste .
Süldi pealt kraabitud rasvas praetud kartulid , on ju maitsvad ?

[MeelisV]

Siin eelpool jutuks olnud Poolakate klaaspurgis lihakonservil oli veel üks tahk mida hommikul leivale viilu lõigates täheldasin.
Purk on täiesti silindriline s.t. purgi ava ehk suu ei ole ahenev. Sellises purgis saab lihtsalt lõigata viilu ja vajadusel kõik ühes tükis välja valada.

[AMvA]

See müügil olev "peekoni nimeline toode" (Ingliskeelest tõlgitud) on ju tegelikult "nibudega kõhunahk", ega pole Eestis ajalooliselt peekonina tuntud lihatükk.

mis sellel rakvere peekonil häda on? täpselt selline on peekon terves maailmas. kui oled eriarvamusel, siis postita siia päris peekoni kohta pilt või link.

[Some]

Rakverel eriti palju peekonit saada polegi, on suitsupeekon kamakana, mis tundub aus, siis on kodune viilutatud peekon (variant ka soolatuna), mis tundub ka päris ja siis toorsuitsupeekonid, mis on valmistatud Poolas ja muidu head aga kasutatakse suitsupreparaati.
Paningi paar viilu soolapeekonit praegu pannile rasva välja sulatama, lapsena harjutati soolaliha sööma.
Usun, et Olavi kriitika käis pigem sinkide kohta, seal ikka osatakse mingeid asju leiutada.

[Lemet]

Rakverelt on veel ameerika, inglise ja prosciutto peekon

[Some]

Rakverelt on veel ameerika, inglise ja prosciutto peekon

Need ongi nood Poolas valmistatud toorsuitsupeekonid. Promost vahel kiloses pakendis võetud, siis hind hea aga kauplustes müüakse miskis lindis 150gr kaupa, see on kordades kallim.

[OLAVI]

See müügil olev "peekoni nimeline toode" (Ingliskeelest tõlgitud) on ju tegelikult "nibudega kõhunahk", ega pole Eestis ajalooliselt peekonina tuntud lihatükk.

mis sellel rakvere peekonil häda on? täpselt selline on peekon terves maailmas.
kui oled eriarvamusel, siis postita siia päris peekoni kohta pilt või link.

Muidugi on erialaste terminitega raske aga see on järjekordne näide, et inimene peaks tundma oma asukohariigis kasutatavat keelt ja tundma sõnade tähendusi ning rahvuslikke esmatähtsaid toiduaineid.

Eesti Toiduliit ja toiduainetega tegelevad spetsialistid teavad, et "PEEKON" ja "BACON" on erinevad tooted.

Selles ongi probleem, et meil müüakse "peekon"i nimetuse all Ingliskeelset BACON'i mida mujal maailmas teatakse kui "rasvane kõhunahk".
Ingliskeelne Wiki:
https://en.wikipedia.org/wiki/Bacon

Aga Eesti toiduliit nimetab PEEKON'iks "pekine sea küljeliha" ja "nibudega kõhunahk" ei kõlba tavaliselt sellisel kujul peekoni nime all Eestlase toidulauale ning kõhunahk läks kutterisse vorstiks või süldi sisse.
(Nõuka ajal poes müüdava peekoni rasvakihi paksus ei tohtinud ületada 5cm aga kui paks on küljeliha rasvakiht tänapäeval?)
https://www.toiduliit.ee/sealiha/peekon.html

[AMvA]

See müügil olev "peekoni nimeline toode" (Ingliskeelest tõlgitud) on ju tegelikult "nibudega kõhunahk", ega pole Eestis ajalooliselt peekonina tuntud lihatükk.

mis sellel rakvere peekonil häda on? täpselt selline on peekon terves maailmas.
kui oled eriarvamusel, siis postita siia päris peekoni kohta pilt või link.

Muidugi on erialaste terminitega raske aga see on järjekordne näide, et inimene peaks tundma oma asukohariigis kasutatavat keelt ja tundma sõnade tähendusi ning rahvuslikke esmatähtsaid toiduaineid.

Eesti Toiduliit ja toiduainetega tegelevad spetsialistid teavad, et "PEEKON" ja "BACON" on erinevad tooted.

Selles ongi probleem, et meil müüakse "peekon"i nimetuse all Ingliskeelset BACON'i mida mujal maailmas teatakse kui "rasvane kõhunahk".
Ingliskeelne Wiki:
https://en.wikipedia.org/wiki/Bacon
BACON.png

Aga Eesti toiduliit nimetab PEEKON'iks "pekine sea küljeliha" ja "nibudega kõhunahk" ei kõlba tavaliselt sellisel kujul peekoni nime all Eestlase toidulauale ning kõhunahk läks kutterisse vorstiks või süldi sisse.
(Nõuka ajal poes müüdava peekoni rasvakihi paksus ei tohtinud ületada 5cm aga kui paks on küljeliha rasvakiht tänapäeval?)
https://www.toiduliit.ee/sealiha/peekon.html
EESTI_PEEKON_.png

kuule, kui sa ise vaevuks enda pandud linke lugeda, siis sellesama toiduliidu pildil on kirjas, et peekon on KONDITA küljeliha, seega see on kõhualune liha ja mitte kõhunahk (kas sul on endal kõhul vaid nahk ja kõhulihased puuduvad?), see mis on kondiga on ribi.

ja üldse mingi jutt mingist erlisest eesti peekonist on paras lamemaa umbluu. kust su arvates see sõna eesti keelde tulnud on?

[Kapten Trumm]

Rakvere peekoni viilud, mida ma üldiselt ostan, sisaldavad tükati ka sea nahka koos nahaaluse rasvkoega.
Tuleb ikka poes hoolega vaadata, mis pakis sees. Sellised korrapärase vormiga viilud on enamasti õige asi, aga kui pealt paistab peamiselt seanahk, siis see pole küll peekon.

[Walter2]

Vaadake ka kilohindu ostes - lahtilõikamata lihatooted on märgatavalt odavamad kui väikepakendis viilud. Peekon siiani Saaremaa oma ja ei kahetse.

[Fucs]

Et ei jääks ühekülgseks ja valesid arusaamu produtseerivaks teemaks see meie vorstitööstuse arengut kajastav materjal siin.
Ega jama toodeti vahel ka "GOST"-ide ajastul. Selleks andsid võimaluse liiduvabariikides eraldi kasutatavad OST ja VST standardid.
Ja mida rohkem veeres nõukariik oma eksistentsiaalse lõpu poole, seda hullemaks väiksemates lihatööstustes asi läks.

Otsisin põgusalt huvi pärast, et millal, kus ja millises lihatööstuses meil erinevaid täite jms aineid hakati kasutama.
Üht-teist ka leidsin. "Uute tehnoloogiatega" katsetamine toimus valdavas osas kõige madalama 3.sordi omatoodanguga.
samas, mitte kõik "omatoodang" ei kuulunud kolmandasse sorti. Omatoodangut valmistati ka teise ja kõrgema sordi toodetena.

13 märts 1979 ajaleht "Pärnu Kommunist" kirjutab "avapauguna" uue hakklihamargi turule tulekust, mis sisaldas uudse koostisosana sojavalke.

Uued tooted «ÜLEMISTE» JA «ERILINE»

Keeduvorst «Ülemiste» erineb teistest keeduvorstidest nii koostise kui ka välise lõikepinna poolest. Esmakordselt kasutatakse keeduvorsti tooraine ühe komponendina rasvast veiseliha. Tumedad tükid lõikepinnas on aga jämedalt töödeldud kõrgema sordi veiseliha. Kõige maitsvam on vorst siis, kui seda küpsetada või praadida mõõdukas kuumuses. Lisandiks on soovitav anda värskeid ja konserveeritud köögivilju, juustu, makarone, seeni, riisi ja tervislikke toorsalateid.

Hakkliha «Eriline» erilisus on see, et ta sisaldab spetsiaalselt töödeldud sojavalke. Perenaistel on näpunäiteks vaja teada, et kotlettide või hakklihakastme valmistamisel saia, jahu või kuivikujahu lisada ei ole vaja. Soovitav on aga suurendada maitseainete koguseid (sibul, must pipar).

K. Iilane

Pärnu Lihakombinaadi peatehnoloog

https://dea.digar.ee/?a=is&oid=parnukom ... ----------

Üldise lihatoodete defitsiidi tingimustes hakati lihatööstustelt häälekalt 70-ndate lõpus - 80-ndate alguses nõudma suuremat toodangut.
Plaanimajandus ja normid. Aga neid plaane ja norme ei suudetud paljudes kombinaatides enam täita.
Lihatööstuste läbiv põhimure oli, et suurema toodangu jaoks ei jätku piisavalt toorainet + kõik kurtsid, et lihatööstused on vanad ja aegunud ning üheks põhiprobleemiks oli ka korralike külmhoonete puudumine. 70-ndatel läks lahti siis esialgu uute külmhoonete ehitamine, mis natuke parandas lihakombinaatide olukorda ja toodete kvaliteeti. Mingit "leevendust" toorme puudusel üritati saavutada leebemate OST ja VST standardite järgi 2. ja 3. sordi "omatoodangu" arendamisest. Poodi hakkasid jõudma erinevate lihakombinaatide erinevad "omatooted". Mõeldi välja uusi vorste jms. Mõni selline uus toode sai normaalne ja jäi pikemalt ka tootmisse, mõni aretus kukkus aga haledalt läbi. OST ja VST standardite kaup oli osati vabariigi piires erinev, erinevalt GOST toodangust, mida pidid kõik ühtemoodi tootma. Ühes kohas toodetud omatoodangut ei pruukinud mujal piirkondades üldse saada olla. Samas juurutati üle ENSV ühtsesse tootmisse ka mõningaid uuemaid leiutisi, mis tunnistati lihaja piimatööstuse ministeeriumi komisjonide poolt kvaliteetseks.

23 mai 1974 artikkel Võhma lihatööstuse kohta

Mõni aeg enne kohtumist Võhmas olid vabariigi tööstusajakirjanikud Tallinnas lihaja piimatööstuse ministri Albert Essensoni jutul. Talle sadas neidsamu küsimusi, mida nüüd Viljandi lehtki lugejatelt sai. Miks mitte vähem keedu- ja rohkem suitsuvorsti?

«Pool protsenti toodangust on suitsuvorst,» vastas minister. Seda põhjendas ta kaht viisi. Kilo keeduvorsti saamiseks kulub 1,1 kuni 1,2 kilogrammi liha, kilo suitsuvorsti jaoks aga 1,7 kilogrammi. Keeduvorst on rentaablim, sest selle valmimise protsess on palju kiirem. (Täissuitsuvorsti «Moskva» tehnoloogiline tsükkel kestab näiteks kümme päeva.)

https://dea.digar.ee/?a=is&oid=teekommu ... ----------

1982a 25 novembri "Punalipus" (Jõgeva rajoon) kirjutatakse, et Jõgeva Lihakombinaadi 2.sordi lihatoodetes suureneb SOJA osatähtsus.
Uueks lisandiks madalama kvaliteediga toodetes (3.sort) on ka "kaseinaat" (kaseiini töötlemisel saadud kaseiini sool; kaseiin on piimatoodetes leiduv valk). Need on mõlemad valgupreparaadid. Valgupreparaate on vaja kasutada siis, kui toore on madala kvaliteediga ja valguvaene. Tähelepanu võiks pöörata ka tõdemusele, et üle terve ENSV toodeti 80-ndate algusest alates lisaks üleriiklikule tavapärasele tootenomenklatuurile ka terve rida "omatoodanguna" erineva nimetusega vorstitooteid, 1982 sada nimetust . Viimane tuli ka mulle täieliku üllatusena, sest meil kohalik LK tootis siiski peamiselt ainult juba ammu tuntud tooteid. lisaks langesid Jõgeva LK toodete nimistust välja vanad ja tuntud vorstid "Doktori" ning "Moskva".

Mõnevõrra üllatuslikuna võib tunduda teave, et ministeeriumi kombinaatides on praegu tootmises ja muidugi kaubanduses müügil vorstitooteid ühtekokku sada nimetust. Võrdluseks: meie põhjanaabrid tarbivad ainult kahtteist sorti vorsti. Tuleval aastal on võimalik maitsta üht uut maksavorsti ja «Lauamaksavorsti». Mõlema vorsti taignas on pisut kaseinaati, viimasel sordil maksale lisaks seapealiha ja magu. Uudisverivorsti nimetus on «Narva». Doktorivorsti asendab suupärasem keeduvorst «Kevadine». Täissuitsuvorsti «Moskva» asemele tuleb täissuitsuvorst «Järva». Peagi on poest võimalik osta ka puljongipulbrit. Pole liigne teada, et kõrgema sordi keeduvorstid («Lemmik» jt.) sisaldavad 100 protsenti liha. Toitvaid lisandeid on rohkem II sordi keeduvorstides. Lihasaaduste osas on muudki uudset. Suureneb soja osatähtsus.

https://dea.digar.ee/?a=is&oid=punalipp ... ----------

Paide rajooni ajaleht "Võitlev Sõna" kirjutab 20 oktoober 1984

Kollektiiv uuendab sortimenti ja parandab toodete maitseomadusi. Hea hinnangu on saanud eriti keeduvorst «Kevadine». Üle poole Paides tehtud keeduvorstidest kuuluvad kõrgemasse sorti.

https://dea.digar.ee/?a=is&oid=voitlevs ... ----------

Ka vorstitoodetesse ilmub 80-ndate keskel vähesel määral soja ning täiteainena nisujahu.
Kingissepa Rajooni ajaleht "Kommunismiehitaja" kirjutab 10 aprill 1984

Lihatööstuse ees seisab ülesanne, kuidas kasutada täielikumalt ning ratsionaalsemalt olemasolevaid tooraineressursse lihatoodete valmistamiseks. Nüüdisajal on üheks peamiseks ja samaaegselt üheks kallimaks loomse valgu allikaks liha ja tema saadused. Nii toodeti 1983. aastal meil vorstitooteid rajoonis 999 tonni, sealhulgas fondivabu tooteid 252 t. See kogus vastab praegu kaubandusele eraldatud fondile. Põhiliselt sõltub valmistatava toodangu sortiment laekuvast tööstusliku liha sortimendist ning selle ressurssidest. Suurem osa igapäevasest toodangust on keeduvorstid. Poolsuitsuvorste ja muid suitsusaadusi toodetakse vähem just liharessursside nappuse tõttu. Keskmiselt väljastame päevas 1—1,5 tonni poolfabrikaat- ja päkitud tooteid. Peamiseks ülesandeks lihatööstuse ees on nende toodete osatähtsuse tunduv suurendamine....

... Kõike seda aga on võimalik teha uue vorstitsehhi väljaehitamisega. Koos sellega paraneb ka vorstitoodete kvaliteet ning laieneb sortiment. Suurt tähelepanu on vaia pöörata lihasaaduste ratsionaalsemale kasutamisele. Seoses sellega juurutati 1982. ja 1983. aastal terve hulk uusi ia parandatud tehnoloogiaga tooteid, nagu piimavalgu-maksavorst, poolsuitsuvorst «Moskvoretskaja>, «Pikkpoisi hakkliha», lihataimsed kotletid ja kõrgema sordi keeduvorst «Kevadine». Nende toodete järele on ka suurendatud nõudmine.

Aastaid tagasi tuli lõpetada süldi tootmine nõuetekohaste sanitaartingimuste ia tootmispindade puudumise tõttu. Selle korvamiseks juurutasime tootmisse halli sültvorsti ja veretoote «Eriline». Need on fondivabad tooted ja kasutatakse ära sama tooraine, mis süldi tootmisel. Arvestades aga tarbijate nõudmisi töötasime hiljuti välja uue sültvorsti. 23 märtsil Paide Lihakombinaadis toimunud uute toodete konkursil anti sellele tooteid hea hinnang ja soovitus tootmisse juurutamiseks....

... Aktuaalsemaks toiduaineid tootvate ettevõtete ees seisvaks probleemiks on täiendavate valguallikate otsimine. Et rahuldada vajadust liha ja lihasaaduste järele, tuleb toiduratsiooni viia rohkem valgulisandeid, mis oleksid toiteväärtuselt lähedased lihale. Peamiseks võimaluseks on loomsete valkude kasutamine koos taimsetega. Üheks põhiliseks taimsete valkude allikaks on sojavalgud, mida toodetakse peamiselt valgukontsentraadina või sojajahuna. Oma koostiselt on sojavalk lähedane veiselihale".

Praegu kasutatakse sojat mõne keeduvorsti ning hakkliha ja kotlettide tootmisel. Peale selle kasutatakse liha asendamiseks vähesel määral Naatrium-kaseinaati, valkstabilisaatorit, nisujahu ja vereseerumit. Vastupidiselt üldisele arvamusele kasutatakse asendusaineid vorstitoodetes siiski vähesel määral nii, et see ei mõju nende kvaliteedile ning koostisele.

Keskmiselt asendatakse vorstitoodetes 10-14% liha asendusainetega. Võrdluseks olgu öeldud, et maailma teistes arenenud riikides asendatakse kuni 30 protsenti lihast. Nagu öeldud, on kõigi loomakasvatussaaduste töötlemisel põhiliseks eesmärgiks saada võimalikult rohkem toiduotstarbelist toorainet. Tootmistingimuste edasisel parandamisel on selleks küllalt reserve. Samal ajal tekib lihatööstuses hulgaliselt toorainet, mida ei saa kasutada inimtoiduks, kuid millel on tohutu tähtsus loomasöötade tootmisel valitseva valgudefitsiidi korvamisel. Selles osas on koondises küllalt palju ära tehtud. Nii on meie lihaosakond juba aastaid olnud üks paremaid teiste lihakombinaatide hulgas kuivade loomasöötade tootmisel. Samuti realiseerime rajooni majanditele söödapuljongit, mis on oluliseks täienduseks söödale põllumajanduses.

https://dea.digar.ee/?a=is&oid=kommunis ... ----------

Töörahva Elu (Võru) kirjutab 29 november 1986 arvamusveerus Võru LK uudistootest keeduvorst "Uudis"

UUDIS!?

Viimasel ajal on ajakirjanduses pidevalt tarvitatud sõna uutmine. Kes on suutnud endale selle sõna tähenduse selgeks teha, kes mitte, igaühe oma asi. Meie oma farmitöölistega oleme ka hakanud uut moodi mõtlema ja oma plaanilised müügiülesanded riigi ees piima osas täitsime juba 16. novembriks, lihaülesande täidame detsembri alguses. Kollektiivselt ja aktiivselt tegutsevad meie farmitöölised kauplusest ettetellitavate lihasaaduste väljaostmisel ja oma liikmetele kättetoimetamisel. Suurfarmis ja sigalas on moodustatud aktiivi nõukogud, kes kaastöötajate käest koguvad eelnevalt raha ja ostavad poest kauba ja selle töökaaslastele toimetavad. Olen tänulik, et suurfarmi kollektiiv ka mind enda hulka arvas ja nii on ka minul nädalas kord võimalik ilma järjekorras seismata oma nõndanimetatud pakk kätte saada. Kuid see on medali üks külg. Teine külg on see, et niinimetatud pakis on vähemalt viimasel kolmel korral olnud meil vorst nimega «Uudis». See keeduvorst «Uudis» on tegelikult ka uudis. Ja just seetõttu, et noaga seda vorsti võimalik lõigata ei ole ja keeta ammugi mitte. See vorst on selline, nagu oleks kilekoti sisse pandud kisellipulber ja sellele mõni tükk liha sisse lastud ja siis küüslaugu ja vorstirohuga püütud maitsvaks teha.

Kas maainimene tõesti pole seda väärt, et ta saaks nädalas korra osta korralikku vorsti. Ja milleks üldse sellist tehakse, kas see on GOST-i tegijate viga või vorstitegijate viga? Proovisin pool päeva söömata olla ja siis seda vorsti süüa, aga siis ka ei võtnud süda vastu. Meilt nõutakse kvaliteetset piima, liha. Kui piimas on mastiitset piima, tuletab kombinaat seda kohe meelde. Ja kui pullil on puusal sõnnikukorbad kohe teatatakse. Selge, et mastiitne niim mõjutab juustu kvaliteeti ja seda olla ei tohi. Aga kas sõnnikukorp pulli puusal ja mõni kriimustus sea küljel mõjutab vorsti kvaliteeti selliselt, et ta kile sees ei püsi, ei tea. Ja kui ilmub välja selline uudistoodang, siis peaks olema ka tarvitamisõpetus juures kas siis GOST-i tegijate või vorstivalmistajate poolt. Igatahes selline toodang ei tee küll au kellelegi ja maainimesele valmistab taolise toote tarvitamine tuska ja muudab tema püüdlused kvaliteetset toodangut anda nulliks.

https://dea.digar.ee/?a=is&oid=toorahva ... ----------

"Töörahva Elu" 27 detsember 1986 avaldas vastuse ülaltoodud kriitikale

Vastusena ajalehes «Töörahva Elu» 29. nov. ilmunud kriitilisele artiklile «Uudis!?» peame vajalikuks valgustada tarbijale veidi vorstide tootmise köögipoolt. Vorstide sortimendi valikul lähtutakse põhiliselt olemasolevast toorainest ja tööstusliha fondist. Vorsti tooraineks on lihalõikusel saadav sea- ja veiseliha, millele lisaks tuleb liha-rasvatsehhist laekuv teisejärguline tooraine — lihalõikmed, mis on vaja ära kasutada oma vorstitööstuses.

Kuna Võru tsehh kuulub Tartu Lihakombinaadi koosseisu, siis suunatakse osa Tartus laekuvatest lõikmetest ka Võru tsehhi proportsionaalselt tsehhi toodangule. Tartu Lihakombinaat on suhteliselt ebasoodsamas olukorras võrreldes teiste kombinaatidega suure disproportsiooni tõttu liha-rasva ja vorstitsehhi tootmismahu vahel, s.t. laekuv lõikmete osakaal on küllalt suur. Pealegi suunatakse lihalõikusest saadav parem ja taisem tooraine pooltoodetena toitlustusettevõtetele. Seetõttu jääb vorstitööstusele suhteliselt rasvasem tooraine, lisaks ka liha-rasvatsehhist laekuvad lõikmed.

Kui varem suunati Võru tsehhile lõikmeid minimaalselt, siis viimasel ajal, seoses nende kuhjumisega külmhoones, on tekkinud vajadus suurendada lõikmete kasutamist Võru tsehhis. "Teevorsti" kvaliteedi langust saabki põhjendada suurema lõikmete osakaaluga selle tootmisel viimastel kuudel. Vorsti «Uudis» tootmine ei ole küll seotud «uutmisega», vaid hoopis augustis kehtestatud uute suitsusaaduste hindadega. Kui varem kasutati veise rasvane liha poolsuitsu vorsti «Kuubani» tootmisel, mis oli tarbijale tolleaegse hinnaga meelepärane, siis uue hinnaga ei ole sel vorstil turgu, järelikult ka tootmist mitte. Seetõttu oleme sunnitud rasvase veiseliha ära kasutama keeduvorsti, põhiliselt «Uudise» ja ka «Hariliku» vorsti tootmiseks.

«Uudise» vorsti retseptuur näeb ette 100 kg tooraine kohta:

20 kg vett, see tähendab, et vee kogus 75 kg lihatooraine kohta moodustab 36 kg. Selline kogus vett nii rasvase tooraine puhul on raskesti seotav. Teatavasti ei seo rasvane liha vett. Rasvase liha suur osatähtsus, samuti ka liigselt suur lisatava vee kogus määravadki «Uudise» maitse, õigemini maitsetuse ja pudruse konsistentsi. Pudrune konsistents on tingitud lõpuni sidumata vee kogusest vaatamata sellele, et kogu ettenähtud vett vorsti valmistamisel lisada ei saa. Seetõttu jääb vorsti väljatulek allanormatiivseks, lubatud niiskus aga kaugelt alla normi, kuid vorst on ikkagi rabeda ja pudruse konsistentsiga. Ka vorsti värvus on hallivõitu, sest nitrit ei toimi hästi rasvases lihas.

Arvestades eeltoodut, julgen kinnitada, et «Uudise» vorsti kohta tehtud kriitika on küll õige, aga süüdistada selles tootjaid oleks väär. Toode on valmistatud Vabariigi Tehniliste Tingimuste järgi. 18. dets. k.a. toimus Tallinnas R ATK keskdegustatsiooni komisjoni istung, kuhu esitati lihakombinaatide poolt valmistatud keeduvorst «Uudis», s.h. ka Võru tsehhi «Uudis» igapäevasest toodangust. Leiti, et toode ei ole heade organoleptiliste näitajatega ühelgi kombinaadil. Võeti vastu otsus korrigeerida lisatava vee kogust, mille tulemusena peaks paranema toote konsistents.

Tootja «süüks» jääb ainult niipalju, et peame sellist vorsti tootma, kuna seda nõuab meie tooraine struktuur.

Väide, nagu oleks viimasel ajal langenud piimavorsti kvaliteet; ei pea paika, sest piimavorsti ei ole toodetud enam augustikuust seoses tööstusliha fondi piiratusega. Peame tootma neid vorstiliike, milledel on liha kulu väiksem. Ilmselt oli tegemist piima- ja lastevorsti segiajamisega.

Käesolev vastus ei ole siiski mõeldud niivõrd mitterahuldava vorsti kvaliteedi õigustamiseks, kuivõrd on toodud ära need objektiivsed põhjused, mis küllalt palju määravad keeduvorstide kvaliteeti. Kuid on olemas ka subjektiivset laadi, nimelt tootmis-tehnoloogilised, tootjatest tingitud faktorid, mis mõjustavad suuresti vorstide kvaliteeti. Võru tsehh on palju teinud tootmistingimuste parandamiseks ja keeduvorstide kvaliteedi stabiliseerimiseks, kuid tehtut saab alati teha paremini.

https://dea.digar.ee/?a=is&oid=toorahva ... ----------

Märkuseks: Ülalkirjeldatud "Uudis" vorst oli ilmselt valmistatud ENSV VST 336-76 ENSV VST 337-76 vms standardi võimalusi kasutades (asendati meil 1995 standardiga EE 38027817 TT 1-95). vajab ilmselt ülekordamist ka asjaolu, et selline madalama 3.sordi tooraine ärakasutamine ja sellega katsetamine toimus peamiselt ka madalama 3.sordi lihatoodetes, ning mida eg edasi, seda rohkem vähesel määral ka 2.sordi toodetes. Kõrgema sordi toodetega selliseid arendusi ja katsetusi ei tehtud. Põhiline katsetuste aeg saabus nõukariigi järsu üldise allakäigu ja kokkuvarisemise aegadesse, kusagile sinna 80-ndate keskpaigast lõpuni.

Välis-eesti ajaleht "Meie kodu" kirjutab 13 mai 1987

“Brežnevi Pehme”

Venelastel on tärklisest ja toiduvarvist väheste pekitükkiaega keeduvorst. Eestlased kutsuvad seda ”Brežnevi pehmeks” ega ei söö seda. Või kui söövad, siis praetult ja rohke tomatipastaga. Miks Venemaal on puudus toiduainetest? Sõites Pihkvast Moskvasse näeb vaid mahajäetud põlde. Neid on kogu Venemaal sadade kilomeetrite viisi. See on omakord tingitud süsteemist, millega Eestis edukamalt võideldakse....

https://dea.digar.ee/?a=is&oid=meiekodu ... ----------

Rahvasuus "Brežnevi pehme" oli pekitükkidega maksavorst. 3.sort. Nii nimetatigi "Maksavorst pekitükkidega".

23.08.1988 "Ühistöö" (Rapla maakonna leht) olukorrast Võhma lihakombinaadis ja lihatoodetega rajoonis/maakonnas

Lokuta kandis (Haakla külas jm.) pakuti juuli viimasel nadalal autopoest n.-ö. universaalsardelle, mis sobisid ühtaegu nii inimesele kui ka kassile. Et nende sardellide hind oli madal (1.40) ostis mõni pealesattunu neid mitu kilo. Kodus selgus et vorstikesed olid täidetud mingi kollaka, vastikult lehkava püdela massiga, mis inimtoiduks kõlvanuks vaid pärast üsna pikka näljakuuri...

... lihakombinaatides on hakatud igasuguseid mõeldavaid retsepte ja ettekirjutusi eirates vorsti sisse panema vägagi kahtlast tooret nõnda, et seesugused teinekord sõna otseses mõttes vaid koerale sünnivad pakkuda. Kui tosin aastaid tagasi isa-ema pool suviti heina tegin, oli autopoest saada suitsutatud veiselihasardelle (hind 1.50), mis maitsesid ulihästi. Nüüdseks aga paistab kõik see pöördumatu möödanik.

Hiljuti kurtis Rapla kooperatiivi esimees Jaak Vitsur «Ühistöös», et rajooni elanike varustamine lihasaadustega on järjest halvenenud. Üks eksperiment järgneb järjekindlusega teisele, aga tarbija huvid saavad nende luhtamineku käigus järjest enam kannatada. Nõnda toepoolest on, eriti teeb tuska, et viimatine reform (millega keskorganid tõotasid suusõnaliselt maapoodides lihanappuse vaata et hoobilt likvideerida) taas maainimese vastu pöördub. Selle reformi kohaselt jääb rajoonile oma tarbeks see liha, mis riikliku müügikohustuse täitmisest üle jääb. Kui aga jääb?

Nägu J. Vitsur nendib, on rajoonile määratud (või jäetud) lihakoguse kättesaamine omakorda sõltuv lihakombinaatide juhtide suvalisest tahtest. Nõnda on viimasel ajal juhtunud Võhma lihakombinaadist Rapla rajoonile palutava lihakraamiga. Nii, et tarbija järjest kasvavate vajaduste üha laialdasemast rahuldamisest (nagu vahepeal programmiliseks kuulutatud loosung deklareerib) ei saa eeltoodut arvesse võttes mitte juttugi olla.

Neid asjaolusid arvesse võttes leian, et on tagumine aeg hakata Rapla rajooni ATKs (või selle nõukogus) ja rajooni täitevkomitees tõsisemalt mõtlema, kuidas järjest teravnevast lihaolukorrast välja pääseda....

...Seepärast on juba ammu käes aeg rakendada rajoonis tööle omaette lihakombinaat esialgu kas väiksema tsehhi või tapapunktina. Seda juba lähematel kuudel või hiljemalt talvel! Miks peaks rajooni oma inimeste toidulauale määratud tapaloomad tingimata just Tallinna kombinaadis või rajatavas Rakvere suurkombinaadis lihaks-vorstiks tehtama? ...

https://dea.digar.ee/?a=is&oid=uhistoo1 ... ----------

Märkus: See nn "universaalsardell" oli kohaliku lihatööstuse tootearendusena sündinud ENSV VST standarditele vastama pidanud 3.sordi toode.
Kas retseptuur ka vastas, ei oska kommenteerida. Tooraine ilmselt mitte. Konkreetse partii valmistamisel kasutati arvatavasti valesti säilitatud toorainena muuhulgas ka nn "kollast pekki".

11.08.1988 olukorrast Võru lihakombinaadis ja Võru rajoonis. Probleemid toorainega ja tootlikusega.

Kokkuvõtteks:
70-ndate lõpus tuli madalama sordi toodetes lisaainena kasutusse sojavalk.
80-ndate alguses (~1983-1984) muutusid osade 2. ja 3. sordi toodete koostised, ning kasutusele võeti liha asendusained (10-14% koostisest).
80-ndate lõpus oli "kriisiaeg" paljudes väiksemates lihatööstustes ja toodete kvaliteeti ei suudetud enam teatud tootegruppides tagada, kuid need lihatööstused kes jätkasid ka kõrgema sordi toodete tootmist, andsid (küll väiksemates kogustes) endiselt välja ka kvaliteetsemat toodangut.
Täite- ja lisaainete (vorstitoodetes lihaasendamise ja madalama kvaliteediga liha kasutamise) lisamise buum tuli meil koos "lääneliku mõtlemise" ja "lääne tehnoloogiate" kasutuselevõtuga 90-ndate alguses ja keskpaigas, ning vahepeal läks kohati ka "täiesti käest ära".

Keeduvorstide lihasisaldus erineb üheksa korda, isegi eri tootjate lastevorstide puhul pea kaks korda. Tegelikult ei käsi ükski seadus vorsti sisse liha panna ja nii leiabki meie poodidest selliseidki keeduvorste, kus pole grammigi liha.
https://www.ohtuleht.ee/toidutare/78307 ... olegi-liha

****

2005 kohtuvaidlus "Doktori" vorsti üle...
https://www.epa.ee/sites/default/files/ ... /527-o.pdf


****

Ja lihtsalt üks ilus pilt EW 30-ndatest.
Letil leiab muuhulgas paar toodet, mida ka hiljem tunti.
Teevorst, Tambovi, Lemmik, Raie ja Otdelnaja vorstid ning suitsusingid.

[Rebane11]

Meenub, et olin 80. keskel Valga ETKVL esindus-lihakarni vorstijärjekorras. Paisati just vorsti müüki. Müüja tundis oma tähtsust ja sadistlikult aeglaselt riputas vorste konksu otsa rippu. Lõpuks esimene ostja - pool pulka. Nuga välgatas, aga vorstisunnik lipsas kahes osas põrandale. Müüja kätte ja konksu otsa jäi vaid tilkuv kile. Ja polnudki enam vorstisõprade saba. Hiljem seletati, et vorst liiga värske, vesi polnud jõudnud kallerdada.