236. leht 500-st

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitatud: 27 Jaan, 2014 23:47
Postitas kalleb
aest kirjutas:Vaata nüüd ise. Meil on roodus 123 meest ja 26 rahvust. Neljandik on enne sõjaväge kinni istunud, neljandik on silmnähtavalt debiilsed, kolmas neljandik ei oska lugeda ega kirjutada, normaalseteks inimesteks võib lugeda igat neljandat ajateenijat. Kolm neljandikku on primitiivid, kes ei tunnista siin ilmas mitte midagi peale rusika ja valu. Meid ohvitsere on liialt vähe et neid kõiki peksta. Las peksavad neid siis vanakesed, vastasel juhul võtavad need metslased ette kurat teab mida. Tänu vanakestekultusele on olemas vähemalt näilinegi kord.

Kes neid sõnu lausus? Minu stroibati leitnant kellega juhtusime koos sõjaväehospidalis olema. Võtsime viina ja siis, kui ma tema käest küsisin et misjaoks on meil tsastis niipalju määrustikuväliseid suhteid, ta umbes sedasi seletaski. Aastaarvuks oli 1982.
põhimõtteliselt õige aga siin oli väga palju nüanasse

näiteks olid meil paar duhhi, no mingi 2 kuud teeninud aga enda arvates kõrgeima klassi sõdurid - tsetseenid

no igaljuhul mingid demblid neid puutuda (dedovshina) ei julgenud sest ähvardasid et vabaduses olevad sugulased lähevad ja lõikavad koheselt nende demblite peredel kõrid maha ning ega ta isegi ellu jää

tsetseenid olid väga vähese haridusega, kirjutada vene keeles ei osanud, mingeid hierogüüfe ikka maalisid

ühesõnaga selliste debiilidega kes keeldusid juba duhhi ajal mitte midagi tegemast (mitte otse küll ohvitseride kohalolekul olid nad kukupaid)
oli suht võimatu midagi ette võtta isegi dedovshina meetoditega

samuti kui oli väeosas maffia (ühte rahvust rohkem kui 20) siis tekkis sjoomade maffia kes üksteist kaitsesid (meil oli hohollide , vahepeal usbekkide maffia)

meie väeosast (umbes 80 sõdurit ja seersanti) olid päris debiilid umbes pooled , umbes 20 tk olid väheharitud ja 20 olid kas keskooli lõpetanud või ülikoolist korjatud

enamik usbekke- kasahhe jm tsutsmekke loeks sinna debiilide kategooriasse,ka loeks sinna tsetseenid , mõningad hohollid, ühe Riia venelase kes selgitas et kõik labused ehk lätlased tuleks maha tappa ja Läti on üleüldse Venemaa osa


ja see oli raketivägi kus oli vaja tehnilisi teadmisi

ise siis et pidev bardakk kõiges kui isegi dedovshina osade tüüpide vastu ei aidanud

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitatud: 28 Jaan, 2014 9:30
Postitas Kapten Trumm
See pidigi olema nõuka süsteemi iseärasus, et isegi kõige karmimate batkade ajal polnud uniformset korda.
Väeosade sisekord ja tase võis olla seinast seina. Need, kel oli võimalus teenida vägedes, mida eliitsemaks peeti, taolisi lookesi eriti ei räägi.
Eestis olnutest oli minuarust kõige parema välise distsipliiniga merevägi (sh piirivalvelaevastik, mis mereväele ei allunud), ilmselt musta mundri traditsioonid kohustasid.

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitatud: 28 Jaan, 2014 11:17
Postitas ants431
aest kirjutas:Vaata nüüd ise. Meil on roodus 123 meest ja 26 rahvust. Neljandik on enne sõjaväge kinni istunud, neljandik on silmnähtavalt debiilsed, kolmas neljandik ei oska lugeda ega kirjutada, normaalseteks inimesteks võib lugeda igat neljandat ajateenijat. Kolm neljandikku on primitiivid, kes ei tunnista siin ilmas mitte midagi peale rusika ja valu. Meid ohvitsere on liialt vähe et neid kõiki peksta. Las peksavad neid siis vanakesed, vastasel juhul võtavad need metslased ette kurat teab mida. Tänu vanakestekultusele on olemas vähemalt näilinegi kord.

Kes neid sõnu lausus? Minu stroibati leitnant kellega juhtusime koos sõjaväehospidalis olema. Võtsime viina ja siis, kui ma tema käest küsisin et misjaoks on meil tsastis niipalju määrustikuväliseid suhteid, ta umbes sedasi seletaski. Aastaarvuks oli 1982.
Loll kes ei oska ennast välja rääkida. Oskas ilusasti põhjendada ohvitseride saamatust, laiskust ja vähest tegelikku haritust... Muidugi algasid need puudused peale juba kõrgetest latvadest.

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitatud: 30 Jaan, 2014 3:58
Postitas ivanorav
Hea küll, mehed, aeg oleks pöörata pilgud meelelahutuslikule poolele! :lol:

http://www.youtube.com/watch?v=lqm7DnEqy5I

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitatud: 30 Jaan, 2014 4:10
Postitas ivanorav
ivanorav kirjutas:Hea küll, mehed, aeg oleks pöörata pilgud meelelahutuslikule poolele! :lol:

http://www.youtube.com/watch?v=lqm7DnEqy5I

Ah jaa veel meeldetuletuseks, need kes "riigikeelt" ei oska, neil ju puudub igasugune vördlusalus mineviku-oleviku vahel :scratch: :lol:
Viie rikkama hulka me ei jöudnud, aga milleski olime töesti esimesed!

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitatud: 30 Jaan, 2014 22:21
Postitas kalleb

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitatud: 01 Veebr, 2014 20:49
Postitas ivanorav
Inimöiguslased ei tee isegi piuksu kah! :lol: :lol:

Äkki tal oli raske lapsepölv? :cry:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitatud: 02 Veebr, 2014 11:20
Postitas kalleb
huvitav mis eesti kohus talle määraks

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitatud: 02 Veebr, 2014 13:02
Postitas nuhk.Albert
kalleb kirjutas:vaatan et USA s kriminaalsete tsurkadega nalja ei tehta
Selle Bostoni plahvatuse tegelik korraldaja istub kenas kabinetis ja itsitab pihku. Ei ole loogiline, et kriisinäitlejad korraldavad etenduse ja mingi terrorist just sel ajal ja kohas oma pommi lõhkab. Ametliku versiooni uskumiseks on selliseid kokkusattumusi liig palju. Sellist "näitemängu" on varem tehtud Moskvas elumajade lõhkamisega ja 2005 aasta septembris Londonis.
http://www.telegram.ee/nwo/bostoni-pomm ... XzzeEphqO8

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitatud: 02 Veebr, 2014 14:26
Postitas Poti soldat
Mis puutub USA surmanuhtlusse siis mulle on jäänud mulje et see on nii pikk ja keeruline juriidiline protsess et eluaegne vangistus tuleb tegelt maksumaksjale odavam.

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitatud: 02 Veebr, 2014 17:06
Postitas kalleb
Pilt

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitatud: 02 Veebr, 2014 17:25
Postitas kalleb
Pilt

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitatud: 03 Veebr, 2014 18:44
Postitas Manurhin
nuhk.Albert kirjutas: Selle Bostoni plahvatuse tegelik korraldaja istub kenas kabinetis ja itsitab pihku. Ei ole loogiline, et kriisinäitlejad korraldavad etenduse ja mingi terrorist just sel ajal ja kohas oma pommi lõhkab. Ametliku versiooni uskumiseks on selliseid kokkusattumusi liig palju. Sellist "näitemängu" on varem tehtud Moskvas elumajade lõhkamisega ja 2005 aasta septembris Londonis.
http://www.telegram.ee/nwo/bostoni-pomm ... XzzeEphqO8
Kui sadu kriisinäitlejaid kasutada, siis "ohutuse mõttes" peaks nad kõik "näitemängu" käigus oma otsa leidma või siis äärmisel juhul tuleks võimalikult kiiresti peale "etenduse" lõppu ära koristada. Vastasel korral võib mõni veel aastaid hiljem Snowdenit teha.

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitatud: 05 Veebr, 2014 19:03
Postitas John
Selle ennem läbi käinud erivajaduste ja koolivägivalla teema jätkuks.

Minu arvates oleks psühholoogidel huvitav uurida miks tavaliselt nö "tavamass" on nii vastuvõtlik selliste kõvade meeste hierarhia kehtestamiskatsetele? Kas tõesti süstitakse normaalsetes kodudes kasvatatud lastes sisse selline kabuhirm vägivallaga asju lahendada? Iseenesest kui ainult mingi paar lontrust klassis kes kohe hakkavad asju paika panema- piisab sellest, et enamus ühineb nende vastu ning annavad kere peale. Nad võivad olla õppinud kaklema kuid naljalt ei saa isegi profid puhta kvantiteedi vastu.

Enda kogemuste põhjal- kunagi põhikoolis tekkis ka olukord kus üks aasta rändasid väljastpoolt sisse sellised paar kaagistunud tüüpi. Kohe muidugi kui nad natuke teisi tundma õppisid hakkasid nad nõrgemate kallal nokkima. Sattusin ka ükskord selle "pommitamise" peale. Hoiatasin, et jätke rahule või tuleb neil minuga tegemist. Nemad muidugi sõnu ei mõistnud vaid hakkasid kohe mind ähvardama. Rohkem nalja ei teinud- läksin kohe kallale ning 20 sekundit hiljem seisid mõlemad ehmunult paari sinakaga. Ilmselt näitasin eeskuju ning teised tugevamad meesisendid klassist tulid mu juurde toetuse näitamises. Kaagid said kohe aru- järgmine kord ei ole nad mitte üks kahe vastu vaid kaks viie vastu. Peale seda rohkem klassi sisekliimas pingeid ei olnud. Norimine lõppes ning aja jooksul rahunesid isegi nood tegelased maha. Põhjus-tagajärg-seos oli ilusti paika loksunud. Kooli üldise tasemel töötas seekord süsteem minu kasuks- tehniliselt olin mina ikkagi agressor aga juba tookord olid võsukesed muutunud sellisteks "pühadeks lehmadeks" keda õpetajad eriti karistada ei saanud. Kokkuvõttes mätsiti kogu vahejuhtum kinni.

Nüüd see lugu ei ole mitte enda saba liputamiseks vaid lihtsalt näide kuidas praktikaga saab selliste tegelaste mõju minimeerida just nimelt vägivallaga. Sõnadega sa ei saavuta midagi muud kuna sellised tõlgendavad igasuguseid kompromissi ja viisakusavaldusi nõrkuse märgina. Tulemuseks on, et muutuvad veel julgemaks. Toores üleolek on minu meelest sageli ainuke rohi mis tegelikult mõjub.

Muidugi kujutan ette, et ilmselt on raskem olukorda lahendada kui neid kõvasid mehi ei ole nominaalsest kooseisust (30) mitte paar vaid juba 10+. Eeldab ülejäänutest juba paremat organiseerumist mis naljalt iseenesest ei teki. Samas enamus arutelu siin on keerelnud selle ümber, et kui juba paar mäda õuna satuvad muidu rahulikku koosseisu.

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitatud: 05 Veebr, 2014 22:15
Postitas kalleb
pm õige lahendus probleemile aga näitels kui kaakide vanem(ad) juhtuvad olema advogaadid või veel hullemad paragrafinärijad siis võidakse väänata sulle mingi jube karistus kui üksti tegutsed, kui tegutsejaid on palju (ja seega vastutunnistajate arv on suur) siis on muidugi paragrafi väänamise tõenäosus palju väiksem ning asi läheb edasi oma rada

jah erinevad rahvakihid ja ka rahvused tunnetavad sinu sõbralikku tegevusviisi erinevalt

(siin kusagil teemades oli juttu näiteks varga või vandaali karistamise koha pealt , kui ikka näiteks mingid paadunud garaaziuste lõhkujad ja vandaalid päevaks otsaks mõne puu külge aheldatud oleks ning iga garaaziomanik seda pätti mõne mädamuna või õunaga ikka kostitaks siis pärast sellist ravikuuri kaoks nii mõnelgi pätil isu oma jamaga tegeleda , muidu viiakse ära politseisse, kirjutavad seletuskirja et olid täiesti kogemata sündmuskohal ning saavad sealt kiirelt tulema, selle üle nad irvitavad ainult)

tsurkad vene sõjaväes tõlgendasid sõbralikku juttu alandlikkusena , nendega sõbralikult rääkida ei tohtinud