www.militaar.net

Saksas teeninud on rääkinud, et külma sõja ajal arvestasid sakslased sellega, et NSVL tuleb ja ründab lennuvälju esimeste sihtmärkide hulgas. Selleks oli lennuvälja peale ette nähtud üks reserv-pioneeripataljon ja sellele vajalikud asjad asusid lennuväljal (kallurid, sahad, ekskavaatorid). Nende ülesanne oli võimalikult kiiresti muuta pihta saanud betoonrajad uuest kasutatavaks, et oma lennuvägi saaks tegutsema hakata. Üldiselt kindlustatud angaare ühekaupa likvideerima hakata (Eesti lennuväljadel oli neid ca 40 tükki igaühel) on piisavalt ressursimahukas ülesanne, lihtsam on pommitada stardirada sveitsi juustuks ja selleks, et selle taastamine liiga kiiresti ei käiks, siis tuli rünnaku lõpuks kõik aegsütikuga pommide ja puistmiinidega üle külvata - st puhas pioneeride business.

Soome ÕV maantee-harjutuste kohta on netis videoid kuipalju. St soomlased arvestavad sellega, et sõja korral muutub lennuväli ohtlikuks kohaks ja soomlaste vähesed NASAMS-id nendeni ei jõua.

Soomes on hulgaliselt varulennuväljasid maanteedel ja nende kohtade kasutamine on Soome lennuväe oppuste pohiteema. Loogika on selles, et 1 suure ja magusa sihtmärgi asemel tekitatakse hulk väiksemaid, et siis 1 ryndamise korral teised jääksid terveks ja tegevus saaks mujal jätkuda. Ei suuda peast meenutada, palju soomlastel on yksuseid ette nähtud lennuväljade ja varulennuväljade korrastamiseks ja hoidmiseks, kuid oppustel nähtud kolonnide pikkuse alusel arvan, et neid on piisavalt.

a11 kirjutas:Peaminister Rõivas vastas kunagi varjendeid puudutavale küsimusele, et Eesti ei valmistu sõjaks.
Vaevalt, et ta ka lennukitele mõeldud rünnakutele vastupidavaid angaare vajalikuks peab.

meenutus viimasest valimiskampaaniast:
https://www.youtube.com/watch?v=MthV1fuHMHI

Soomes on hulgaliselt varulennuväljasid maanteedel ja nende kohtade kasutamine on Soome lennuväe oppuste pohiteema

Mitte ainult Soome, see kuulub treeningrutiini kõikidel lennumasinaid omavatel riikidel. Soomega alates ja Valgevenega lõpetades.

https://www.youtube.com/watch?v=Xb9rcMjiCPM

Imestama paneb vaid, et meil siin sedasorti asju ei treenita. Aga vaja oleks. Kui muidugi mitte lähtuda postulaadist, et sõda pole põhimõtteliselt võimalik või siis et millegi tekkimisel kaob õhuturve siit kiirelt ohutusse kaugusesse.

Lemet kirjutas: Imestama paneb vaid, et meil siin sedasorti asju ei treenita.

Ei treenita, või sa lihtsalt ei ole tähele pannud?
http://www.reporter.ee/2015/12/07/usa-l ... aandumist/

Mis puutub aga väitesse, et "kõikide", siis näiteks F-16 maandumine sellisele ettevalmistamata platsile (kus on palju kergesti irduvaid kive ja kivikesi) on enesetapp.

Boeing C-17 Koigis 2015 august ... aga no see pole maantee ja pole ...

Siis millisele maanteelõigul Kiltsis opereerimist ikkagi harjutati? Või oli tegu ikkagi lennuväljaga? Et lennuvälju on harjutusteks kasutatud, seda tean ma ilma sinutagi, niipalju ma ikka lehte loen.

http://comstol.info/2015/12/ekonomika/11866Mis puutub aga väitesse, et "kõikide", siis näiteks F-16 maandumine sellisele ettevalmistamata platsile (kus on palju kergesti irduvaid kive ja kivikesi) on enesetapp.

Sellepärast ma arvangi, et tuleks sedasorti asju sobivatel maanteelõikudel harjutada. Nagu seda läbi aegade on teinud rootslased
https://youtu.be/5Y-nMTahziY
soomlased
https://youtu.be/m1piR6LPJ6I
Kannatab ka F-16 autoteelt majandamist...
https://youtu.be/7jwdRL9L_MQ
Kusjuures paistab, et ei olegi tegu millegi eriliselt ilmvõimatuga...
https://youtu.be/CBMD4QTSyqM

Siis millisele maanteelõigul Kiltsis opereerimist ikkagi harjutati? Või oli tegu ikkagi lennuväljaga? Et lennuvälju on harjutusteks kasutatud, seda tean ma ilma sinutagi, niipalju ma ikka lehte loen.

Kiltsis harjutati maandumist endise vene lennuvälja stardirajale (kus kuni 1992 asusid vene hävitajad), mis
1. eelnevalt koristati ja kontrolliti üle
2. kus tõkestati liikus ja kõrvaliste isikute ligipääs

Siin tuleb arvestada, et Ämari asub täna vene operatiivtaktikaliste rakettide käeulatuses ning vastase maaväe tungimisel Suur-Tallinna piirile satub see koht kohe ka suure laskekaugusega reaktiivsuurtükiväe tule alla. Mis tähendab omakorda, et operatsioonivõime säilitamiseks peab infra olema selline, et peab selle vastu. Ma loodan, et vastavad kindlustused ajapikku ehitatakse.

1. eelnevalt koristati ja kontrolliti üle
2. kus tõkestati liikus ja kõrvaliste isikute ligipääs

Oot, kas punkt kahte poleks siis pidanud tegema, kui harjutati maandumist ettevalmistamata lennuväljale. Et oleks tulnud suvaliselt lennuk kiiruskatseid tegevate nolkide või maandumisrajal kooserdavate seeneliste vahele maandada. Samuti oli siis lennuvälja koristamine kurjast, sest muidu pole täidetud "sõjaaja tingimused" st lennuk oleks tulnud maha panna siis, kui mõni sullerist väikefirma keset maandumisplatsi näiteks vanu autokumme maha kallutab. Mõlemad sinutoodud punktid on tegelikult normaalsed tegevused rahuaja tingimusteks just nn spontaansete maandumiste harjutamiseks.

Ma ei ütle, et midagi poleks vaja teha - tegemist oli ettevalmistatud tegevusega, mida valmistati ette hulk aega enne toimumist. Raja ettevalmistust võis igaüks vaadata.
Ettevalmistusi oli muidugi veel - lihtsalt pole siin avaldamiseks.

Teiseks tasub silmas pidada, et A-10 näol on tegemist "rough field capability" masinaga (analoogselt Su-25ga), miskipärast kahtlen, et nt F-16 või Eurofighterit sinna julgeks täna keegi maandada. Rada on selleks ebatasane, teravad betooniservad väljas ja nt rehvide lõhkumise tõttu avariisse sattumise risk suurevõitu. Parimal juhul Poola Su-22 ehk.

Hm, need 2 tegevust (liikluse tõkestamine ning tee koristamine) kuulub ka sõja ajal "väljaspool alalisi baseerumiskohti" maandumisel igapäevaste rutiinide hulka. No ei maanduta sõitvate autode vahele. Enne teelõik sulgetakse ning vaadatakse üle. Isegi "tolmuimeja" või puhuriga käiakse üle, et kivid õhukogurisse ei lendaks.

Mis aga puutub Kiltsi lennuvälja kasutamisesse, siis tänu igasugu tehniliste abivahendite puudumisele, samuti tänu igasuguse tehnilise hoolduse puudumisele viimased paarkümmend aastat on see vägagi sobiv koht selliste harjutuste läbiviimiseks. Miks peab sulgema toimivat maanteed, kui sama asja saab harjutada mittetoimival?

Ja mis puutub üldse lennuväe baseerumisse Eesti territooriumil - täiemahulise sõjalise konflikti puhul Venemaa ning NATO vahel saab ilmselt Eesti pinnal (vähemasti selle konflikti esimeses järgus) üsna vähe lennuväge paiknema. F-22 kohe kindlasti mitte. Operatiivne sügavus on see mõiste, mille poole tasuks pöörduda.

Samuti ei saa ma eriti aru sellest kihust stardiradade äärde mingeid punkreid ehitada. Kui vastane on juba mõnekümne km kauguselgi lennuväljast, siis on see juba ammu evakueeritud. Mõnisadagi on juba liiga lähedal. Sestap ma räägingi, et täismahulise konflikti korral saab esialgu Eesti pinnal väga vähe lennukeid olema...

Ma eespool kirjutasin, millised ettevalmistused olid siin 80ndatel tehtud ühe lennuväepolgu ümber baseerumiseks varulennuväljale (kindlasti paljuga pole ma ka kursis).
Teles nähtu moodustas nendest ettevalmistustest ehk 5%. Arvan, et ka Soomes pole need ettevalmistused väiksemad.
Jutt on mitte korraks peitu pugemisest vastase eest, vaid 24/7 operatsioonivõimest varubaasist tegutsemisest.
Raja pühkimine ja korraks maandumine on sellisest asjast vaid väga väike osa.

Soomes on sügavus umbes sama kui siin, ma pole just kuulnud, et nad väga harjutaks Rootsi "evakueerumist".
Küll aga tuleb netist kümneid viiteid sellele, et soomlaste lennuvägi kavatseb ka peale baaside hävitamist/vallutamist võidelda edasi ning harjutab selleks päris rutiinselt.

Loomulikult oli 07 dets sündmus oluline samm, kuid plaanist B on sellel tasemel veel väga pikk tee minna.
NATO lennuvägede nõrk koht ongi see plaan B ja seda pole peale külma sõda ka eriti harjutatud.

Hm, Soomel polegi muud varianti. Kui tema lennukid sõja ajal Rootsis maanduvad, siis kuuluksid need seal interneerimisele. Kui muidugi Rootsi ise ka juba sõjas poleks.

NATO lennukitel selline hädavajadus puudub. Ning seepärast pööratakse ka sedasorti harjutustele vähem tähelepanu. Mis aga ei tähenda, et seda üldse ei tehtaks. Nagu oli ka näha eelpool postitatud videol.

NATO tegi taolisi harjutusi päris korralikult (nt Saksamaal oli selleks rajatud ca 20 kiirteelõiku) külma sõja lõpuni. Peale seda, kui vene oht piiri tagant kadus, kadusid pea olematuks ka õppused, vastavad väeosad, tehnika jne. Nüüd tuleb seda siin uuesti otsast alustada. Aga nagu täna korraldab Eesti suurimaid maaväeõppusi, usun, et Eesti hakkab varsti korraldama ka korralikke lennuväeõppusi, sh ümberbaseerumisega mujale.

NATO-l pole muidugi hädavajadust, sakslased saavad alati koju minna ja thats it. Kuskilt Taanist või isegi Rootsist startides aga kuivab selle õhutoetuse efektiivsus tunduvalt. Samal põhjusel, miks õhupolitsei Leedust oli Eesti jaoks pool-lahendus, lihtsalt aega kulub liiga palju.

Seda vajadust polnud NATOl ka 70ndatel-80ndatel, ometi harjutati maanteedel opereerimist erinevalt tänasest regulaarselt...

https://youtu.be/Qx7Meo7w-pY

https://youtu.be/XxdZIMy8zJc