www.militaar.net

Ma ennetavalt täiendaks nii palju, et analoogiad Süüriaga ei sobi, sest mastaabid on niivõrd erinevad. Süürias pommitamise teel alistatud mässulised olid väga väikestel territooriumitel tihedalt koos.

Süürias on ka lahingulendude arv VF lennuväe poolt üsna pisike - nad teevad seal ööpäevas 30-60 lahingulennukite lendu. See vastab intensiivses sõjas ühe eskadrilli (12 lennukit) väljalendude arvule.

Ukrainas saab (vähemalt peale UKR õhutõrje mahasurumist) VF lennuväe aktiivsus olema suurem. Lisaks Süürias ei sõdi vastaspoolel suurüksused (pataljon, brigaad, kontsentreeritud vormis), mistõttu Süürias on lennuväe efekt väiksem. Lagedamal maastikul, suurüksuste (kolonnid, paiknemisalad, kindlustatud rajoonid) saab lennuväe efekt kindlasti suurem olema.

See on kahjuks Eestis tavapärane, et maaväe taustaga rahvas hindab teiste võitlusdomeenide tähtsust alla või lausa ignoreerib sealt lähtuvat ohtu. Loomulikult määravad lõpuks asja saapad poris ja jalaväge lennukid ei asenda, aga näiteks Iraagis kahes sõjas suutis USA lennuvägi ikkagi nende saabaste tegevust märgatavalt piirata, niiet lõpuks hakkasid Iraagi väed lahingust põgenema, kui taipasid, et õhust neid keegi ei kaitse ja iga taevasse ilmuv lennuk võib tähendada surma.

Venemaa tehnika mass on suur, kuid eks neilgi saab raske olema.

Üritasin leida erinevaid andmeid, kuid täpseid muidugi ei saa . Ukraina on saanud ~2000 NLAW, ~100 Jvl seadet (~400 raketti), eri andmetel ~2000 Skifi ja teadmata hulgal Korsari ning amerite bunker-bustereid. Midagi tuleb veel juurde.
Kui palju on enda toodangust ühekordseid ja termobaarilisi (RPV-16), on samuti teadmata. Pluss PSRL-1 (500+) ja RPG-7.
Suurem probleem ilmselt ongi õhukaitse ja kaudtule võimalused.
Suurtükiväe osas pean kriitiliseks just laskemoona kvaliteeti ja saadavust.

Kui Saksal on kombeks, et sõdivasse riiki relvi ei müüda, siis kas tasub üldse Saksa relvi osta? Sõjas saab moon kiirelt otsa ja juurde ju ei saa, kuna sõdiv riik.

Mingi risk on loomulikult ja jääb alati alles. Õnneks meie sõltuvus saksa tarnetest pole tingimata suur, sest meil on palju erinevaid süsteeme. Lisaks sellele on olulisel kohal meie enda esmased varud. Vajadusel saavad teised riigid aidata nagu hetkel Ukrainat aidatakse.

Selles suhtes on praegune solidaarsuse näitamine Ukraina suhtes vägagi oluline laiemas perspektiivis. Isegi kui meie poolt annetatavad kogused pole konfliktis määravad, siis on tegu ise poliitiliselt ja diplomaatiliselt märkimisväärne. Sama käib ka Poola, Leedu ja ka näiteks Mali/Prantsusmaa toetamise kohta. Praeguse liitlaste kohaloleku on meie tublid sõdurid juba oma verega kinni maksnud. Sellega võrreldes on relvade annetamine äärmiselt odav samm.

Suurtükiväe osas pean kriitiliseks just laskemoona kvaliteeti ja saadavust.

Tšehhid pidid olema valmis selles osas aitama.

Kui möll peaks tõsisemalt lahti minema, tehakse Saksa avalik arvamus kiiresti pehmeks ja süümepiinad ärkavad. IIMS tapsid nad sama isukalt (või isegi isukamalt) ka ukrainlasi, praegu lihtsalt ei viitsi sellele mõelda. Kui Saksa poliitikud on end enne piisavalt häbistanud ja onu Sam õigeid käitumisnorme ikka meelde tuletab, jõuavad nad varsti ka õige käitumiseni - kas annavad Ukrainale relvi või suruvad hambad kokku ja lõpetavad Vene gaasi-nafta ostmise, eks näis, mis rohkem meeldib. Praegu tahaksid nii kalakest süüa kui t. otsas istuda, kui Ukraina vanasõna tõlkida.

Ei soovi kuidagi Ukrainat diskrediteerida ega Vene võimekusi ilustada, samas kardan, et kui on probleeme korruptsiooniga ning sellega, et olulisi juppe on sisse vehitud ning armee paberil märksa võitlusvõimelisem kui tegelikkuses, siis on Ukrainal tõenäoliselt suurem probleem.

UA on ses mõttes korra juba läbini rappida saanud, 2014 oli absoluutne madalhetk.

Kapten Trumm kirjutas:Lisaks Süürias ei sõdi vastaspoolel suurüksused (pataljon, brigaad, kontsentreeritud vormis), mistõttu Süürias on lennuväe efekt väiksem. Lagedamal maastikul, suurüksuste (kolonnid, paiknemisalad, kindlustatud rajoonid) saab lennuväe efekt kindlasti suurem olema.

Süürias alistus hulk mässuliste kontrolli all olevaid alasid (kasvõi Damaskuseski), kus nad olid väga põhjalikult kaevunud, siis, kui neid hakati õhust süstemaatiliselt pulbriks tegema. See oli IMHO võimalik ainult seetõttu, et nonde alade pindala oli väga väike.

Kui II MS vaadata, siis ei Saksamaa ega Jaapan alistunud konventsionaalsete õhurünnakute tõttu, kuigi nende ohvrite arv ületas kaugelt tuumapommi oma.

Seoses suure hulga Vene vägedega Valgevenes ning Valgevene enda armee Ukraina piirile liigutamisega tekkis mul selline võimalik tseenaruim:
Provotseeritakse mingi konflikt Ukraina ja Valgevene vahel ning "juuridiliselt" hakkab sõjategevus toimuma Ukraina ja Valgevene vahel.
See annaks Putinile palju rohkem manööverdamisruumi.
Kui lääs ei reageeri siis alustab ka tegevusega Ida-Ukrainas. Põhiline raskus langeb Valgevene vägedele, mis jooksevad verest tühjaks, mis teeb hilisema Valgevene ülevõtmise lihtsamaks.
Kui lääs reageerib tugevalt väidab, et pole üldse asjaga seotud. Võtab Luka maha ning teeb liitriigi teoks ja liidab Valgevene Venemaaga ning lääs ohkab kergendanult.

Tsenaariumi plussid Putinile:
Saab eitada konfliktis osalemist.
Suured Vene väed ida ja lõuna suunal, ehk Ukraina ei saa kõike Valgevene vastu suunata.
Esitab Ukrainale ultimaatumi, et kui Valgevenesse tungivad on automaatselt sõjas Venemaaga, seega jääb Ukrainale ainult kaitsetegevus. Saab toetada raskerelvadega Valgevene territooriumilt ning väita, et tegu on Valgevene vägedega.
Võimalik vältida Vene vägeda osalust ning hiljem olla rahusobitaja Ukraina ja Valgevene vahel. Saades näiteks Donbassi ning Ukraina garanteerib veevarustuse Krimmi.

nimetu kirjutas:...

Suurtükiväe osas pean kriitiliseks just laskemoona kvaliteeti ja saadavust.

Tšehhid pidid olema valmis selles osas aitama.

Kuna ukrainlased ostsid 152mm Danasid, siis oli kuulda, et nüüd antakse neile moona juurde.
Samas ei ole enamlevinud 122mm torude moonast midagi kuulda olnud.

Loodame parimat!

Bloomberg, laupäeval ju kirjutas, et Hiina olevat Moskvale otse öelnud, et Olümpiat ei tohi ära rikkuda enda avantüüridega - et hoidku sõdureid, tanke "lühikese nööri otsas".
Et pärast mängusid võib Kreml, Hiina poolest, teha mis heaks arvab, aga mitte enne 20. veebruari.
Artiklit ei näe, kriban kuulmise järgi. https://www.bloomberg.com/news/articles ... s-thinking

2008 suveolümpia oli samuti Pekingis ja siis oli venelastel küll carte blanche Gruusia sõjaks (algas olümpia avapäeval)

2008 ei olnud hiinlastega veel nii soojad vastastikused suhted, praegu võivad nad küll tahta, et pidu ei rikutaks. Aga pärast 20. veebruari hakkab Ukrainas juba kevad ja maapind hakkab poriseks muutuma. Stepi pori on savine ja kleepuv, äärmiselt vastik.

Kui suveolümpia on tõesti ülemaailmne värk, maailm seisatab ja jälgib, siis taliolümpia ei lähe korda enamusele meie planeedi elanikest.

E no mis mängud. Kui 28.01 alustada, siis jõuab ilusti 4.02 ühele poole, kui vaadata puhtalt Ukraina juhtkonna praegust suhtumist.
Poroshenko ettepanekud https://censor.net/ru/news/3312026/dlya_ukrepleniya_oboronosposobnosti_neobhodimo_ukomplektovat_boevye_podrazdeleniya_sozdat_strategicheskie
Saan aru küll, et poliitiline oponent, aga kui ühel pool aetakse täielikku kelbast (praeguse km väide, et teisel pool ei ole komplekteeritud rünnaküksusi näiteks) ja teisel pool on konkreetsed ettepanekud, siis eelistaks konkreetsust.

mart2 kirjutas:Venemaa tehnika mass on suur, kuid eks neilgi saab raske olema.

Üritasin leida erinevaid andmeid, kuid täpseid muidugi ei saa . Ukraina on saanud ~2000 NLAW, ~100 Jvl seadet (~400 raketti), eri andmetel ~2000 Skifi ja teadmata hulgal Korsari ning amerite bunker-bustereid. Midagi tuleb veel juurde.
Kui palju on enda toodangust ühekordseid ja termobaarilisi (RPV-16), on samuti teadmata. Pluss PSRL-1 (500+) ja RPG-7.
Suurem probleem ilmselt ongi õhukaitse ja kaudtule võimalused.
Suurtükiväe osas pean kriitiliseks just laskemoona kvaliteeti ja saadavust.

Tsehhid on juba teatanud (eespool on toodud link), et annetavad vajaliku moona. Nad on üks väheseid NATO riikide (kui mitte ainus), kes veel ise toodab seda moona.
Ukrainal endal on veel lisaks Sinu poolt nimetatule Korsar https://en.wikipedia.org/wiki/RK-3_Corsar

Võrreldes Eesti ja Ukraina meediat, siis tundub, et eestlased on oluliselt rohkem mures kohese sõja pärast Ukrainas, kui ukrainlased ise. Mu meelest oluline märk sellest, et major incursion ei ole päevakorras. Teine asi, et grivna kurss on küll langenud, aga pole sugugi viimaste aastate põhjas. Kui meie meedias kirjeldatav oht oleks tõesti nii tõsine, toimuks praegu massiivne grivna müük - mida pole, seda pole.

Minor incursion on kindlasti võimalik, iseäranis piirkonnas, kus sellele saab külge kleepida "rahvavabariikide" kleepsu. Aga sellega saab Ukraina armee ise hakkama, kui neist vähegi asja on.