www.militaar.net

Eesti inseneeria koostöö võrgustiku kaasamine projekti võis olla alles algus.
Estomog, kui Eesti soomuki tootearenduse projekt, võib saada kaasprojekte, mis võivad tõsta tunduvalt innovaatilisust ka laiemalt.

Nimelt on väike läbirääkimine toimumas infotehnoloogia vallas, mille tulemuseks võiks valmida kontseptsioon, kus Eesti oma soomuk saab ka WI-FI. Tegelikult on loodava andmeside eesmärgiks pakkuda senisest mitmekülgsemat sõdurite treeningute programmi, millesse on integreeritud mitmekülgne andmeside. Projekti eeliseks on ka tehnika ergonoomilisus, mille eesmärk on luua kasutajasõbralikku tehnoloogiat, mille sarnasega ollakse juba tuttav (noored vs Skype etc). Lisaks ka soodsam hinnapoliitika ja kättesaadavus. Projekti allprojektis on ka tähelepanu andmeside turvalisusel, mille eriosad puudutavad lokaalset andmesidet.

Eelnevale toetudes saab illustreerivalt rääkida Estomogi meeskkonnast, kes kuni kilomeetri raadiuses kasutavad omavahelist sideühendust, andmeside võib ulatuda kuni 5 kilomeetrini, kui tegemist on eelpostidega (näit. Estomog teostab vaatlusposti ülesandeid vms mõnel kõrgenikul, künkal). Miinustest: kvaliteetse ühenduse võimekusi pärsib ka niiske võsa, millega tuleb õppustel arvestada.

tervit,

Võimalik kaastöö pakkumine projektile Estomog.

Arendamaks 3D simulatsiooniprogrammi väljatöötamist materjalile Armox 500S.

tervit,

natukene fantaasiat ja saab kasutada ka erinevate ülesannete täitmisel.
http://helicam.ee/aerovideod/

1.8m rootoriläbimõõduga helikopter suudab kanda 5kg lisatehnikat.

Tundub, et setu peab haarama kabuurist pintslid ja maalima korraliku KLi lennueskadrilli kostjuumed:
http://www.vibox.ru/video/12426/Vings_yut-y
tervit,

Hullud tüübid. Mina oleks seal kalju otsas, mul oleks juba junn jahe. Samas ma olen üllatavalt kade nende pihta.

Ent Eestis ei ole selliseid künkaid. Vahest saad Tallinnas natuke liuelda, aga maandumine tekitab pisut probleeme.

Käimasolevad projektid:
COIN Collector, a counter-insurgency information collection tool, and MilSpace, a combined planning and social networking environment.

siililegi selge:
Apple technologies offer unique and proven solutions with intuitive designs that allow users to learn quickly without a training manual," said Ron Szymanski, CERDEC's lead computer scientist on the project. "The Army would like to leverage Apple's experience when designing military applications."

jutu mõte:
"The Army is moving away from big-green-box solutions and toward those that will adapt along with our warfighters on the battlefield," talks Maj. Gen. Nick Justice, Research, Development and Engineering Command.

P.S. taaskord dejavu aastatagustest teemadest, kus tankistid sõitsid setu kikilipsu poriseks, kuna iPhone ei ole õige asi vaatlusposti lohele jne...

Miniallveelaevade teema alt pudenes üks põnevam projekt. Nimelt vanametalli minevate sõjalaevade vms torpeedod taasprogrammeerida (TTÜ koostöös Mereväega) ja kasutusele võtta rannakaitse eesmärkidel. Tegemist oleks kahtlemata väikese riigi kaitsevõime heidutuse tugevdamisega ning süsteem iseenesest pakuks uut teabetehnoloogiat kui ka kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt tagaks kokkuvõttes võimekust. Vastava tehnoloogilise arenduse doonnorriike jagub ja tegemist ei ole praegu nö defitsiit-tehnoloogiaga. Seega sellise projektiga tegelemine oleks ülioluline.

järgnevalt illustreeriv materjal:


P.S. Illustratsioonil, raskeveok vastavalt rannaääre eripärale ja demo puhul sõltuvalt vaenlase asukohast toimetab tagurdades juba eelnevalt kaardistatud skeemide najal laskepositsioonile (rannariba poolsaare tipus, sadamakai, vms), sisestab viimase tegevuskava ja koordinaadid torpeedo juhtimissüsteemi ja edasine sõltub paljuski 30-50 km raadiuses akvatooriumis.

P.P.S. Reaalselt töötavate süsteemide koguhange võiks olla hinnanguliselt 5-6 masinale (st. sobivad konteinerplatvormi vedukitele).

2x P.P.S. illustratiivsel materjalil kõik, mis on üleliigne, jääb välja - näiteks blendib musta tausta antud juhul.

Miks need pildid alati nii tumeda taustaga peavad olema. Masin kaob nagu ära sinna öhe.

setu kirjutas:
P.S. Illustratsioonil, raskeveok vastavalt rannaääre eripärale ja demo puhul sõltuvalt vaenlase asukohast toimetab tagurdades juba eelnevalt kaardistatud skeemide najal laskepositsioonile (rannariba poolsaare tipus, sadamakai, vms), sisestab viimase tegevuskava ja koordinaadid torpeedo juhtimissüsteemi ja edasine sõltub paljuski 30-50 km raadiuses akvatooriumis.

Hoi!

See on üpris kohmakas versioon asjast järgmistel põhjustel:
1. Kohad, kus raskeveok saab vette tagurdada on piiratud ja kaardistatavad
2. Dessantlaevade liikumise ajal on need piiratud kohad kergesti tule alla võetavad
3. Sellise raskeveoki liikumine koos abimeeskondadega on kergesti jälgitav
4. Torpeedo veeskamisel toimub sukeldumine (puhtalt inertsist), mis piirab võimalikku kasutatavat akvatooriumi veelgi
5. Raskeveoki manööverdamine rannal koos torpeedo veeskamisega on kergesti jälgitav

Pigem oleks mõtet sellisel eelpaigaldatavatel uputatavatel torpeedokonteineritel, mis lastakse konflikti ootuses kusagil lahtedes vee alla ning mis on rannalt juhitavad. Kogu see Eesti rannaalade torpeedostamsie teema võib siiski takerduda selle taha, et kõik Eesti ranniku lahed on üsna suuri kivimürakaid täis, mis võivad torpeedole lihtsalt jalgu jääda. Variant on ka torpeedode paigaldamine sügavamale merre. Ühe sõnaga - pisitasa jõuame välja soomlaste lahendusele sarnase rannakaitse ratsionaalse selgitamiseni.

a) võta sadamate, sh väikesadamate kaardid ette ja sa jõuad üpriski kindlale arusaamale, et neid jagub ja lisaks nende renoveerimisi tiksub ajapikku eurorahade abil juurde. Ainuüksi suuremate sadamate puhul ülaltoodud MAN 8x8 + (torpeedokonteiner/platvorm) võimaldab operatiivselt tegutseda hinnanguliselt 80% ulatuses üle Eesti ja st reaalselt igasugu aluste toomine rannikulähedale on riskantne - olgu nad kasvõi mehitatud Artic Sead, mis tehn. rikke tõttu mõne strateegilisema sadama suunas liikuma hakkavad.
b) Eesti rannikuäär on madalikke lademetes täis ja laevatatavaid kanaleid on ikka ropult vähe. Paljud neist ebasobilikud manöövrite tegemiseks. Seega kui keegi kangekaelselt riskib oma mehitatud soomusvägedega kuskil X-kohas kanda kinnitada - on juba tegemist selle 20%ga. Ja läheks rubriiki "4-5 EKV tanki ja Scoutsi vastuvõtukomisjon" - kuna pole sobilik ega ole võimalik põhjendada antud tegevust mõne relvasüsteemi paigaldamiseks
c) Seega pole vaja statsionaarset X-süsteemi kuskil "peidus" - ei ole EV võimalik just põhjendada selle otstarvet ja vajadust. Vaja ongi lahendust näit MANil: "õhtul Kõpu otsast ristleja nokkimine, hommikul Värskast läbi järve Pihkva linna läbivad sillad vms".

P.S. 3. /.../Sellise raskeveoki liikumine koos abimeeskondadega on kergesti jälgitav/.../ ega ei ole ikka küll. Ja mis abimeeskonnad? Ainuüksi järelveetava haubitsa liikumine jätab suurema signatuuri, kui suvaline konteinerveok sadamakaile korraks ilmumas ja lahkumas.

P.P.S. see lahendus oleks tegelik linnuke lahtris, kuhu taha on kirjutatud "rannakaitse arendamine"

See klipp on küll juba foorumist läbi käinud kuid kontseptsioon on sama, mis auto-torpeedol. Idee on ju väga atraktiivne http://www.youtube.com/watch?v=N6dKCkv1fzs

Sattusin vaatama Discovery Channeli pealt saadet nimega "Kaksikvendade sõjamasinad", inglise keene vaste ei tule kahjuks hetkel meelde. Asja sisuks on see, et vennad ehitavad igasuguseid Low-End masinaid jänki armeele. Sellest saatest ajendatuna, küsin mina seda, et kas Eestis oleks sellisel asjal mõttet ning kui reaalne oleks selle sõjaline kasutegur. Vabandan teemavälise postituse pärast.

BackInAction kirjutas:Sattusin vaatama Discovery Channeli pealt saadet nimega "Kaksikvendade sõjamasinad", inglise keene vaste ei tule kahjuks hetkel meelde. Asja sisuks on see, et vennad ehitavad igasuguseid Low-End masinaid jänki armeele. Sellest saatest ajendatuna, küsin mina seda, et kas Eestis oleks sellisel asjal mõttet ning kui reaalne oleks selle sõjaline kasutegur. Vabandan teemavälise postituse pärast.

Äkki tegu Howe & Howe Tech-ga. Ripsaw jutuks.

Jah, seda ma mõtlesin. Aitäh KT-le. Nagu ma nägin on vastav teema olemas, siis ei hakka uuesti seda tegema.

Mõtlesin viivituslahingu kontekstis sellisele lihtsale I Maailmasõja aegsele leiutisele nagu kaevikukilp.

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... ee19fa7a6b

Väidetavalt kasutati neid ka 1944 Eestis seal, kus kaevuda ei saanud.

Viivituslahingusse sattunud VF motolaskurvägede loogiline taktika on tõsta tempo üles, et eemaldumine ja uue viivituse korraldamine muutuks põgenemiseks. St kaevikuid kaevata ja liivakotte täita aega pole. Hea kui jõuab positsioonid sissegi võtta.

Miks ei võiks rühma veoautodes olla 2-3 komplekti selliseid kilpe, ainult et terasvaiad küljes, 12 mm teras (peatab 7,62 kuuli), kolgid maaase, 30 sekundiga I astme kindlustus olemas. Autodes saaks kasutada portede kuulikindlaks muutmiseks, kinnitades need vertikaalselt portede või mingite klambritega põhja külge. Odava hinnaga saaks nii kaitse kui autod hädapäraselt soomustada. Samaks soomustamiseks on liiva rohkem tarvis ja liivakott võitab tohutult ruumi. Läbi sellise pisikese laskeava on suht võimatu varjus olijat tabada. Kui jõuab kaeviku kaevata, võib seda kasutada killuvarjena. 12 mm peab kinni IGA killu.

Mõne minutiga I astme kindlustus, milleks kulub muidu vähemasti tund aega mingite lihtsate teraplaatide (mille tootmisega massilises koguses saab kodumaine metallitööstus suurepäraselt hakkama) - eemaldumisel jääb lihtsalt maha vedelema, järgmises kohas võetakse autost uus (1 ruutmeeter 12 mm terast kaalub umbes 94 kilo). Suurem plaat kuulipilduritele ja TT meestele, väiksemad laskuritele.