www.militaar.net

Sõja- ja kriisioludes napi toiduga harjunutel on eelis.

Pisut OT, aga Siberi vangilaagrite tee läbikäinute mälestustes on mitmel puhul tähendatud, et esimestena surid nimelt suhteliselt hea toidu peal olnud taluinimesed. Kas isegi mitte kadunud Gunnar Aarmaa seda ei väitnud...

see on õige. organism on harjunud toidu juurdevooluga. kui see nuumatud organism panna lihtsalt jõudeolekusse, siis peaks ilmselt varude pealt kauem vastu kui kiduram indiviid aga kui samal ajal ka tööd tegema peab, kooleb kiiremini sest ainevahetuse muutus on liiga ränk. nii võib ta kurnatusse surra veel lausa kerge pekikihiga naha all.

Kapten Trumm kirjutas: PK tuumaprogrammist pole eriti midagi teada, ka seda, kas see üldse tuumapommi valmis saanud on. 0,5 kilotonnise maa-aluse katsetuse saab ka 500 tonni tavalõhkeainega teha.

hiljaaegu oli kuskil juttu katsetusejärgsetest radiatsiooniluurest japside ja jänkide poolt. sain aru, et mingeid isotoope siiski tuvastati aga midagi olnud vist ka puudu. samas ei tähendavat see puudujääk midagi kui katsetus viidi läbi piisavalt sügaval maa all. pead ei anna, et loetut õigesti vahendasin.

Veel natuke mõnusat põhjus-tagajärg seostamist:

Kõigepealt ei jõudnud Wehrmacht Vladivostokki. Peale seda lagunes NSVL. Seega võib väita, et NSVL lagunes seetõttu, et Wehrmacht ei jõudnud Vaikse ookeani kaldale. Järelikult, kui Wehrmacht oleks Vladivostokki jõudnud, poleks NSVL lagunenud!

USA on vist unustanud Vietnami sõja...

vietnami sõda pole päris hea analoogia. nimetatakse seda ju sõjaks, kus jänkid võitsid kõik lahingud aga kaotasid sõja. probleemiks oli peamiselt lõuna-vietnamlaste käegalöömine ja ameerikas alguse saanud tohutu sõjavastane liikumine. kujunenud olukorras ei leitud enam põhjust ja tahtmist lõuna-vietnami piisaval määral toetada ning mingist hetkest alates muutus sõda nende jaoks lihtsalt vaenlase tule all vägede väljaviimiseks.

praegu on ameerika kodumaine meelsus oluliselt erinev. esiteks on rahva ajud hirmust pehmeks tehtud, teiseks ei karda rahva enamus enam ise eesliinile sattumist - sinna lähevad vaid need, kes end ise kirja panevad. aga seni kuni sinu eest surevad sõjas mingid võõrad, on ju sõda täitsa ok. kolmandaks on ka lõuna-koreal endal erinevat 60a tagusest ajast oluliselt suurem motivatsioon vastu hakata sest kui tollal võis kommunism veel mingi ideaalina paista ja kahe vaenupoole eluolu vahel polnud ka mingit silmaga nähtavat vahet, ehk selget motivaatorit ühele või teisele, siis täna on olukord selgelt lõuna kasuks. seda isegi kahes mõttes. esiteks on neil motiiv end kaitsta ja teiseks on suur lootus, et kui põhjalased ükskord näevad, mille vastu nad tegelikult sõdivad, jooksevad nad lihtsalt laiali või keeravad hoopis ka enda püssitorud põhja suunas.

on ka teada, et PK ei saaks kuigi pikalt sõdida sest süüa jääks väheks. praegu tegelevat suur osa armeest põlluharimisega ja kui see tegevus lõpetada, läheb riigis nälg ruttu suureks. ega ei tea ju ka nende moonavarude kohta. väljastpoolt nad enam abi ei saa (hiina ja venemaa on selja pööranud) aga puhtalt sisemajanduse arvelt elamiseks ja padrunite vorpimiseks on riik liiga väike. isegi tohutu NL kõndis ses suhtes noateral. see on küll muidugi spekulatsioon aga kellelgi kuskil sõda planeerivates struktuurides on kindlasti vajalikke andmeid arvestamaks, kas see on nii või mitte.

Actual kirjutas:Väike kasv ja tagasihoidliku toiduga hakkama saamine on sõjalistes oludes on ainult plussiks. Väike kasv tähendab väikest sihtmärki, väiksekasvuline peab vähem kaevuma, väikesekasvulisi mahub sõidukitesse rohkem või vajavad nad väiksemat sõidukit (jällegi väiksem sihtmärk, vähem materjali, vähem kütet, väiksem ökoloogiline jalajälg ) - väiksem keha vajab vähem toitu, riiet, ruumi. Surnute ja hukkunute käitlemine on ökonoomsem jne.
Sõja- ja kriisioludes napi toiduga harjunutel on eelis. Mitmed uurimused näitavad, et tagasihoidlik toitumine ja nälg tagavad parema tervise. Paljud arenenud riikidele omased haigused ja terviseriskid on seotud liiga rikkaliku toitumisega.
Hüpoteetiliselt üritades võrrelda hakkamaaamist kriisioludes, võivad L-Korea inimesed murduda kiiresti, ja P-Korea elanikkond ja sõdurid pidada vastu kauem.

siis peaks ju keskmine naine olema ideaalne sõdur...lühem, peenem, pidevalt dieedil. ometi.... kaua ta jõuab 40 kiloseid 155 mm. mürske laadida?
või küsiks teisiti - kas sa põlevast soomukist meeskonda katuseluugi kaudu välja tõmbama võtaksid 55kg. või 80kilose venna?

Satakas kirjutas: on ka teada, et PK ei saaks kuigi pikalt sõdida sest süüa jääks väheks. praegu tegelevat suur osa armeest põlluharimisega ja kui see tegevus lõpetada, läheb riigis nälg ruttu suureks. ega ei tea ju ka nende moonavarude kohta. väljastpoolt nad enam abi ei saa (hiina ja venemaa on selja pööranud) aga puhtalt sisemajanduse arvelt elamiseks ja padrunite vorpimiseks on riik liiga väike. isegi tohutu NL kõndis ses suhtes noateral. see on küll muidugi spekulatsioon aga kellelgi kuskil sõda planeerivates struktuurides on kindlasti vajalikke andmeid arvestamaks, kas see on nii või mitte.

Lisaks söögile näikse neil ka kütust vähevõitu olevat. Eriti annab see tunda lennuväe väljaõppes (ei saa piisavalt treeninglende teha), samuti toimib suur osa autotranspordist puugaasil.

lõuna-korea vägedest veel nii palju, et kui neil oli korea sõja ajal väga mannetu maine, siis pärast seda on nad end vist päris karmilt kokku võtnud - vietnami sõja ajal oli lõuna-koreal seal 2 diviisi ja nende maine oli ikka väga, väga karm.

mu vanas kodufoorumis on usa merejalaväe gunnery sergeant, kes ütles, et kõikidest vendadest, kellega tema kokku on puutunud, kaasa arvatud briti royal marines, olid raudselt kõige muljetavaldavamad lõuna-korealased, niihästi oma vaimult, distsipliinilt kui väljaõppelt.

Veel üks tore video.

http://youtu.be/GYr-700uQUQ

Satakas kirjutas:väljastpoolt nad enam abi ei saa (hiina ja venemaa on selja pööranud) .

Kas see on ikka 100% kindel? Need ajad, mil abi saadeti pikkade raudteeešelonide ja kaubalaevade karavanidega, on tõepoolest läbi. Kuid tänaseks on P.-Korea siiski juba mingi võimekuse saavutanud ja enam pole neile vaja õpetada, kuidas nt. valmistada veoautosid Sungri 58 (=GAZ 51). Venemaa ja Hiina poolne avalik retoorika on üks asi, samas tänapäeval võib ülioluline "bratskaja pomoštš" mahtuda kõigest sõrmeküüne suurusele micro SD mälukaardile. Siin on pigem juba Venemaa ja Hiina oma geo- ja finantspoliitilised ambitsioonid mängus. Hea artikli on selle kohta täna Delfis avaldanud Leo Kunnas. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/a ... d=65908794 Tõsi, samasugustele järeldustele oleme me siinsamas militaarnetis jõudnud juba õige mitmed aastad tagasi. Kahjuks pole siiamaani veel keegi suutnud välja mõelda, mida selle teadmisega (et NATO ei jõua korraga mitut sõda pidada) peale hakata...

Kas kusagilt, näiteks mõne ülejooksnud ohvitseri mälestustest pole teada kui palju PK sõjavägi muu maailma militaartehnilise arenguga kursis oli ja enda omasse suhtus?

Kilo Tango kirjutas:Veel üks tore video.
http://youtu.be/GYr-700uQUQ

Vaata ka järgmiseid. INIMESED elavad, nagu oskavad. Käsikärusid meite maal, tõsi. peale ´60 aastaid eriti linnapildis ei näinud. Muus osas tuleb nii mõndagi tuttavat ette.
Parim võimalik variant, et ka sealmail saaks ilma sõjata hakkama, olgu see sõda siis kelle iganes provotseeritud. Küll inimesed teavad, kuidas edasi elada.

Kassanäe, delfi kommentaarides hinnangute suhte järgi kohvipaksu pealt ennustajatele üks ilus näide:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/a ... 8794&com=1
mingisuguse ennast koguni delfi kasutajaks registreerinud hädavarese Manurhini täiesti teemast mööda kommentaar on saanud kõige rohkem poolthääli - väga huvitav.
Põhja-Korea on kommentaaris lihtsalt järjekordne taustamuusika, mille all saab Eesti teemadel kiunuda ja +1 muudkui tulevad

Huvitav, mille alusel võtab andrus lugupeetud kaasfoorumlast hädavareseks tituleerida. On tegu teada-tuntud tuttavaga või tavapärase tuntud headuses arrogantsiga?