www.militaar.net

Scoutsi arv sisaldub kaadri arvus.

Kapten Trumm kirjutas:Scoutsi arv sisaldub kaadri arvus.

Aga kas on see kaadri/reservi suhe nii halb siis? Reakoosseisu on pataljonis ikka omajagu, hea küll, kogu scouts pole komplekteeritud, aga 500 tuleb ikka ära.


Seega siis teiseneb 1:6,6 suhe kiirelt 1:8,25 peale. Kaugel sinu poolt tsiteeritud 1:82,5 suhtest motolaskur diviisi puhul. Aga kas on diviis oli siis omaette armee koos kõigi vajalike üksuste ja osakondadega? Julgen väita, et ei. Suur osa toetusest kaadri poolt täidetavate funktsoonide näol tuli siiski ülevaltpoolt.

Muideks, SKAK ütleb välja et uus opstruktuur tuleb 25000 meest. Kohe suhe 1:12,5'le. Kahekordset erinevust esialgsete arvudega näete?

Manipulatsioon statistikaga missugune, kas pole?

Uus op. struktuur näeb ette ka kaadri arvukuse tõstmist 4000 peale.
....ja suhe kukub jälle kolinal 25000/4000 (aga see vist jälle scoutsiga koos) =6,25. Statistika on tõepoolest lõbus...

TTA kirjutas:
Seega siis teiseneb 1:6,6 suhe kiirelt 1:8,25 peale. Kaugel sinu poolt tsiteeritud 1:82,5 suhtest motolaskur diviisi puhul. Aga kas on diviis oli siis omaette armee koos kõigi vajalike üksuste ja osakondadega? Julgen väita, et ei. Suur osa toetusest kaadri poolt täidetavate funktsoonide näol tuli siiski ülevaltpoolt.

Samas tuleks mainida, et motolaskurdiviisis oli tankikomponent, suurtükiväe komponent, õhutõrje komponent - millest osa on meil lahendatud kaunis rudimentaarsel viisil. Näiteks siit ära kolitud 144. motolaskurdiviis viis minema üle 70 tanki.

Ärge saage minust valesti aru, mul pole eesmärk teha siin propat kui s*** kõik ja mul pole midagi selle vastu, et inimesed palka saavad. Lihtsalt oma ökonomistikraadiga paistab vastu selline pilt, et antud ressursiraamistikus toimub aeglane areng ja vegeteerimine, kus on kõrvuti pidev rahulolematus sissetulekuga (st surve püsikulude kasvuks) ning teisalt rahulolematus ressurssidega, kuid potil on üleval kaan kõvasti peal. Ehk ülespoole tõusta ei saa. Loomulikult on olukorral terve rida objektiivseid või objektiivsetena näivaid põhjuseid - näiteks KV paigutuse tingib olemasoleva infra asukoht.

Kui puhtalt ökonoomiliselt vaadata, siis toimub raha põletamine, kuigi palgasaajad ilmselt irvitaks kurjalt. Selleks, et toimuks tuntav kvalitatiivne areng, sh....
1. kaadri palgataseme tuntav tõus (mitte mingi 5% stiilis)
2. hangete mahu kasv (rohkem ja paremat relvastust-varustust) - alla 600-700 miljoni vana raha aastas pole nagu mõtet rääkida.

.........tuleks esmalt küsida, kas meie püsikulud on antud väljundi suhtes optimaalsed (teisi maid vaatates tundub, et ei ole) ning kas infra poliitikas jätkub samasugune tuvikakamäng nagu 20 aastat tagasi oli, kus igal kompaniil oli oma baas, staap, kasarmud ja autobaas - kõik mõistagi küsivad raha.

Loomulikult pole mingid motolaskurdiviisid otseseks näiteks - samas kas olete mõelnud selle Valgevene-Leedu võrdluse peale, kus VV-s on sama raha eest terve suurusjärgu võrra suurem armee - selle üks põhjus on muide just nimelt see, et VV ei põleta raha nii nagu Leedu teeb. Lihtsustatult: kas on vaja ikka igale bensiinivoolikut hoidvale reamehele maksta "30 kilo kätte" (utreeritult mõistagi).

Tänane RA väeosade loetelu oleks tegelikult 3, maksimum neli baasi
-brigaadi baas
-õhuväe baas
-mereväe baas
-võibolla üks täiendav jalaväe baas.

100 miljonit kokkuhoidu igal aastal käes nagu naksti. Igal aastal võiks ühe pataljoni soomukeid osta....

Mõnda aega saanud foorumist eemal olla - töö kiidab tegijat. Asi muidugi KL-ist kaugel jälle, aga mis ikka.

Staapide teema on kindlasti oluline. Arvutasin kord ühel mitte siia teemasse puutuval põhjusel välja, palju on staape, staabiosakondi ja tegevkompaniisid. Pilt on suhteliselt staapidekeskne. Loomulikult on staape vaja, et juhtida RA/SA, kuid väidan, et pea peale pööratud personalipüramiid hävitab riigikaitse efektiivsust. Kui meil ikka on näiteks v-vbl/kpt ametikohti pea poole rohkem, kui vbl/ltn, siis kustkohast tekib juhtivamatele kohtadele nö looduslik selektsioon, et sinna jõuaksid vaid võimekamad? Ühtlasi ei maksaks imestada, kui enamust kpt/v-vbl ametikohti täidavad ikka ltn/vbl, kes ei peaks järelikult olema ette nähtud pädevusega ja ei maksaks veel imestada, kui ülevalt tuleb alla liiga palju *****.

KL staabid.
Otseselt ei poolda KL maleva staapide ärakaotamist, aga KL ülesandeid ja staabikoosseise võiks märgatavalt vähendada. Samuti tuleks vähendada KL malevate RA/SA ülesandeid, mis neile täna ja edaspidigi taolistena ilmselgelt üle jõu käivad. Eriti nende über-MKP aretamine ja komplekteerimine, millest pole head asja saanud juba 10 a ega saa ka lähitulevikus.
Praegu on KL maleva staabi koosseis koos tsivilistidega vist u 15-20 in, piisaks aga u 10-15. Maleva pealiku ametikoht peaks olema kol-ltn, piisaks aga ilmselt mjr. Näiteks maleva pealik (mjr), personali- ja julgeolekupealik (ltn), väljaõppepealik-maleva pealiku asetäitja (kpt), tagalapealik (ltn), sidepealik (ltn). Igale nö sünkroonse auastmega vanemallohvitser juurde. Eriorganisatsioone/juhte ei ole kaasa arvestanud. Madalamad ametikohad annavad võimaluse roteerida KL personali hõlpsalt KV allüksustesse ja vastupidi.
Kui KL-is MKP-de pull ära lõpetada (anda KV üldreservile) ja minna sarnaselt Soomele-Taanile üle maakaitsekompaniidele (kompanii VG), saab see 10-liikmeline maleva staap ilusasti asjadega hakkama. Tagatipuks peaks oma RA/SA ülesannetega lõpuks hakkama saama ka KL süsteem laiemalt.

Nagu olen kirjutanud juba 10x, siis toetan Põhja KRK staabi likvideerimist ja funktsioonide üleandmist JVBr staabile. Vahipataljon, kui SP-pataljon ja Põhja KRK ainus reaalüksus, tuleks samas arvata välja Maaväe koosseisust (nagu Sidepat ja Luurepat) ning JVKo, kui ainus maaväeline element, viia üle teise üksusse. Olemasoleval kujul on antud KRK üsna mõtteta institutsioon ja tegemist pole pelgalt minu isikliku arvamusega.
Veel võib eiteamitmendat korda mainida, et KRK-d võiks militaarsuse ja selguse eesmärgil üldse ümber nimetada RA territoriaal-vastutusalaga brigaadideks...

Reservisti lagi on reeglina siiski RÜ/KÜA. Tänapäeva sõjapidamine ja igasugu NATO-st imporditud imeprotseduurid-süsteemid on kahjuks juba sellise keerukuse astmega, et tüüpiline reservohvitser end sealt naljalt läbi ei näri. Mõni erand muidugi on.
Et kompanii SA ellu jääks, peaks seal olema sõja alates vähemalt 2 kaadriväelast - ülem ja veebel. Need võivad olla vabalt RA RÜ/RV. KV-s valitseb selles osas aga minuarust sageli paras segadus/süsteemitus ja nii ei jagugi kaadrit reservüksuste peale. Segadus kestab, kuni RA ametikohad ei ole seotud konkreetsete SA ametkohtadega ning inimesi rakendatakse, kuidas parem tundub või juhtub. RA struktuur peab ülesehituselt toetama SA oma.
Kui formeeritavas SA pataljonis ei ole juhtivatel ametikohtadel (kpt, v-vbl ja kõrgemad) sees vähemalt u 15 kaadriohvitseri ja -allohvitseri, on üldiselt tegemist väga viletsa võimekusega üksusega.

Meil on kuskil Lõuna-Eestis Kuperjanovi pataljoni nimeline riigiasutus. Sealt lähevad reservi iga aasta sajad mehed. Mitu REAALSET Kuperjanovi pataljoni meil on? NULL.

Mitu vahipataljoni on Eestile vaja või mitu mingit "üksikut jalaväepataljoni" tosinas tuublis ja kõik vaid paberil?