www.militaar.net

Samamoodi oleks ka kuritegelik üritada vägisi püsti hoida neid 5 lapsega klasse koolis ja haiglaid, kus iga patsiendi kohta täna 2 töötajat on.
Fiaskoga lõpeb see ikka. Muidugi pole õpetajad huvitatud oma mugava töö kadumisest ja on valmis kasvõi Toompeal lippe põletama.

Mis te jaurate

Õpetajate ja meedikute toomine sellesse teemasse ainult sogab vett! Esmapilgul on sarnasusi palju ja see ongi see konks, mille otsa reeglina rippuma jäädakse... "Kõik pole kuld, mis hiilgab!" Ka pool pedagoogide ja meedikute temaatikas käibel olevatest "tõdedest" on vaid kaugemalt vaadates nii. Pisut asjasse süüvides võib nö "süütuse kaotada" !

Sõjaväel ja riigikaitsel on omad ülesanded ning erinevalt mitmetest teistest eluvaldkondadest pole mitte kõik avalikus meedias arutamiseks.
Püüame nüüd teema jälle oma sängi suunata...

Üks pisike mõtteharjutus jaurajatele.
1939-40 aastate otsuste tagajärgi pole õpetajatele, kaevuritele, arstidele ja veel paljude teiste eluvaldkondade esindajatele ette heidetud - või on?
Kellele siis on?
Ütlen pisut ette: poliitilisele eliidile ja sõjaväelastele.

Lihtsaid lahendusi palkade osas tõenäoliselt ei ole ega tule. PUNKT.
Ei maksa loopida - a la mina tean ja vastupidi - ei tea.

Lahti lasta ja tööle võtta on imelihtne, suisa käkitegu... Aga vastutada tagajärgede eest - seda veel pole õpitud. Eesti ajaloos on küll korra õpitud, kuid kogemusi edasi anda ei jõutud ja seega ...
Seega ei ole mõtet laiutada tsiviilmaailma kogemustega, kuid alahinnata neid ka ei tohiks.

Edasi võiks jälle asjalikumas õhkkonnas vestelda?

terv
o

Vabandust, aga mis regionaalpoliitikast te siin kõik jahute?! Meil ei olegi seda olemas ju tegelikkuses ...

Oleg, mis seal vahet on?
Ainuke vahe on täna selles, et kaitsevaldkonnas on raha võrreldes nt sisejulgeolekuga suhteliselt laiemalt käes ja seetõttu pole olnud erilist põhjust meetmeteks, mis mujal riigis on vältimatuks muutunud. See, et Eestis on pisibaasid nagu tuvikaka laiali, on jäänuk kunagisest ideest 100 000 mehelisest reservarmeest - oli neid baase siis veelgi rohkem ja N.armee kinnisvarast. Täna on Eestis 2 baasi, mida võiks baasiks pidada - Kuperjanov ja Tapa. Mis sõjaline eesmärk oli nt Pärnu pataljonil? Seal ei sündinud omal ajal ega sünni ka praegu võrreldes brigaadisuuruse baasiga mingit kvaliteeti - ega hakka ka sündima.

Lihtsaid lahendusi palkade osas tõenäoliselt ei ole ega tule. PUNKT.

Ei tulegi. Aga teha salalikku nägu, et ega kõigest te nagunii aru saa ja üldse sõjaväe värk on nii eriline - teemadel, kus paljas tagumik on igale lollile näha -on kah nagu rumal. Täna on põhiline takistus ikka kõrvade vahel.

Aga teha salalikku nägu, et ega kõigest te nagunii aru saa ...

Minu postituses küll midagi sellist ei leidu. Ei maksa otsida seda, mida seal (st. minu postituses) pole.
See on erisus paljude teiste eluvaldkondadega - asi mis sageli lihtsalt ununeb võrdlustes...
KT, vaata ise viimaseid postitusi - milleks selline jauramine?

Täna on põhiline takistus ikka kõrvade vahel.

Nõus! Jääb üle vaid otsustada - kelle? Seejärel juba detailsemalt...

terv
o

Sellele protsessile on kindlasti arvukalt vastaseid KV siseselt - nagu oli ka Pärnu nukupataljoni sulgemisele.
Aga et kamina koridorides on juba selge praegune majanduslik reaalsus, ma ei kahtlegi.
Ma arvan, et kui algab kamina ja peastaabi liitmine, hakkab igas ajalehes olema artikkel päevas teemal, kuidas peastaabi tuulutamine kaitsevõime elimineerib.

Julge hundi rind on rasvane ning kiired söövad aeglasi tegelikus elus.

Kapten Trumm kirjutas:Sellele protsessile on kindlasti arvukalt vastaseid KV siseselt - nagu oli ka Pärnu nukupataljoni sulgemisele.
Aga et kamina koridorides on juba selge praegune majanduslik reaalsus, ma ei kahtlegi.
Ma arvan, et kui algab kamina ja peastaabi liitmine, hakkab igas ajalehes olema artikkel päevas teemal, kuidas peastaabi tuulutamine kaitsevõime elimineerib.

Julge hundi rind on rasvane ning kiired söövad aeglasi tegelikus elus.

See kõik ei ole pigem siiski nii ühene.

Neid omaaegse Pärnu nukupataljoni sarnaseid (ja palgafondi söövaid) satraapiad on kaitseväes viimase ajaga pigem juurdegi tulnud, kui et vähemaks jäänud

Ja mis on (-toimub) kamina koridorides - kes seda teab... Üks mõttemall on kindlasti, et mida suurem vürstkond (ja rohkem küsitava väärtusega satraapiaid), sedam suuremad rahad

Nii et see kõik ei ole kindlasti nii ühene, ühesõnaga, - reformi vastaseid on oluliselt rohkem kui pooldajaid

Kui reformiks puudub sisuline valmisolek, siis riigisüsteemis läheb asi nagu alati.
Tuleb suur kisa kära meedias ning mingil hetkel muutub ministrile asi ebameeldivaks.
Näiteks Aaviksoo tõttas juba peale esimest Kunnase lehejuttu kinnitama, et mingit ühendstaapi ei tule.
Ja asi jätkub vanaviisi.

Oleks väga tore kui saaks kavandatud mahus relvastust edasi soetada ning saada palgaraha sisemisest reservist.
Ehitusrahad läheksid siis nagunii enne väeosade kokku korjamist uue taristu juurde ehitamiseks.

No too näiteks siis mõni üksus, mille sa kinni paneksid?
Ja pane kõrvale kalkulatsioonid, kuidas raha kokku hoiad. Ma ei ütle, et sellega ei hoiaks kokku, kuid ma tahaks väga näha sinu arutlust.
Eriti kui sa räägid kompanii suurustest pataljonidest. Mitu neid on? Ja miks nad on? Ja kuidas nad raha kokku hoiavad, kui kinni pannakse - millega asendatakse?

Sellise arvutuse usaldusväärseks tegemiseks puuduvad algandmed, vajalik info on vähemalt asutusesisene. Niisama nipsust saab teha nt mudelarvutuse - üks 3500 meheline õppekeskus vs näiteks 7 tk 500-mehelist.

Kui te vaatate viimaseid uudiseid Soome kaitse-kärbetest, siis seal täpselt seda tehaksegi, millest siin juba viimased kuud juttu on - vähendatakse administratiivseid kulusid väeosade ja -koondiste kokku koondamisega. Teatud administratiivüksused kaovad seeläbi, et asutus või üksus antakse teise koondise alluvusse.

Näiteks õhujõududes kaob ilmselt Pirkkala baas (Soomes oli seni kolm lennostot ca 20 masinaga - Lõuna-Soome, Karjala ja Lapi). Alles jäävad Lapi lennostu ja Karjala lennosto, mis on senise 20 masina asemel nt 30 masinaga. Ära jäävad ühe baasi ülalpidamiskulud, kuid teistes baasides ei ole suurenemine selline, mis ära jäi. Kokkuvõttes hoitakse kokku. Reaalselt on ca pool personalikulust püsivat laadi (püsikulu), mis ei sõltu eriti sellest, kas väeosas on 150 või 450 sõdurit.

Kas on mingeid erilisi põhjuseid pidamaks rohkem kui kahte RA väljaõppekeskust - Tapa ja Kuperjanov?

...no just nimelt - andmed puuduvad!
Paneme kinni, hoiame raha kokku aga arvutused puuduvad.
Tõenäoliselt ei saa iga minipataljoni asukohta esmalt rahaliselt mõõta.

3500 meheline õppekeskus on kahe otsaga. Kuni nad baasis on, on odav. Aga nii pea kui väljaõppeks läheb, hakkab maksma. 3500 meest juba naljalt nö lähi väljaõppealadele ei mahu. Siis tulebki teha pikemaid (ka ajaliselt) reise polügoonile. Kusjuures 3500 mehega reisid raudselt tihedamalt, kui 1000 mehega.

Baaside planeering oleks kindlasti vinks-vonks, kui KV teenistusse võetaks aastas nt 12 000 inimest. Aga võetakse 3000.
Kunagi selliseid asju loodetigi. 100 000ne reservarmee ja nii edasi.
Arvati, et armee asub lahingusse samadest baasidest, et peaks olema hajutatud.
Kahtlemata on tahtmise taga olukorda mitte muuta ka tubli annus isiklikke huvisid (kes tahaks Tallinnast Tapale kolida).
Mikrobaase on ka suletud, ilma et mingeid kataklüsme tekkinuks.

Üldiselt on mujal valges ilmas kompanii ja pataljoni suurused baasid igasugu spets- ja eriüksustel. Mujal käib elu ikka vähemalt brigaadi, rügemendi või polgu kaupa.
Ilmselt on sedapidi parem ja majanduslikum.

Ma pole nüüd teabmis ekspert harjutusalade näitajate osas, aga tean raamatutarkusest niipalju NSVL ajal oli Harjumaal lisaks tuhandetele (144. motolaskurdiviis) jalaväelastele ca 170 tanki (motolaskurdiviisis on tankipolk ja igas motolaskurpolgus tankipataljon), mis asusid nii Tondil kui ka Keilas/Kloogal. Väiksemad harjutused tegid esimesed ära Männikul ja teised Kloogal. Suuremaks asjaks tõsteti tehnika rongi peale (selleks olid baaside asukohad targu valitud sobivad) ja sõideti Aegviitu. Me täna väidame, et mahu kuskil paari tendipataljoni harjutatud. Aga mis mina, vene ajal oli väljaõpe sitt, seepärast nad saidki vähemaga hakkama

Tänapäeval on kõige püham eraomand ja seda päris paljud maaomanikud ka kõva häälega kuulutavad.

See on ka põhjust miks meie Keskpolügoon on sellise koha peal nagu ta on - keset metsi ja rabasid. Kaardi pealt vaadates on ruumi küll kuid reaalselt saab harjutusi läbi viia ikkagi kitsastes teedevõrgustikuga alades.

Samamoodi on muude harjutusväljade laienemine küllalti suur probleem. Lugege kasvõi seda jama mis Nursipalu harjutusväljaku ümber toimub. Enamus kohalikke saavad aru, et kaitseväele on harjutusalasid vaja kuid peaasi, et need asuks minu maalapist eemal. Kärts ja mürts segab ju linnulaulu vms pseudot.

Suuremaks asjaks tõsteti tehnika rongi peale (selleks olid baaside asukohad targu valitud sobivad) ja sõideti Aegviitu.

Võrus on ka raudtee aia taga. Ole nüüd hea mees ja näita arvutust (koos viidetega, mitte puusalt tulistatult), palju maksab riigile täiskoosseisulise pataljoni sõidutamine Võrust Sirgalasse, palju keskpolugoonile ja palju sama nali omadel ratastel tänaste kütusehindadega.
Kuna sõidukite arv on suht punane, siis ütleme, et ümmargune 100 koos kõigi haagiste ja maasturitega. Meeste arv ümmargune 800. Sõiduki keskmine kütusekulu rännakul ümmargune 30 l/100km. Masina keskmine kaal 8t.
Arvestus ikka edasi-tagasi.

Kas kaheksatonnise masina kohta on 30 liitrit kuidagi üüratult palju pole, MAN sadul majandab 20- tonnise haakega sama kütusekogusega

Lemet kirjutas:Kas kaheksatonnise masina kohta on 30 liitrit kuidagi üüratult palju pole, MAN sadul majandab 20- tonnise haakega sama kütusekogusega

Ei, ei ole.