www.militaar.net

ictta kirjutas:samas kui jälle mõelda võibolla on tõesti keegi miinil saba ära keeranud ja sellest näiteks küünlajala teinud

Sütikupesas mingi suurema mürsu transpordikork, et stabiilsemalt laual seisaks ja küünal käis saba avasse? Miks ka mitte, täiesti mõeldav.

Täpselt, ongi, mõõtsin vöökoha tal üle- 50 mm ! Seest on täiesti tühi ja tagakork vist tinast või pronksist . Igatahes tänu vastajaile !

Üks mitmest "morkovka" tüübist. Stabika kinnituse kohale kinnitusele peaks k.grranaadi sütik käima.

Mülleri kommentaar on õige, neid on mitu varianti ja selle kinnitus tagant.

Endel kirjutas:

Üks mitmest "morkovka" tüübist. Stabika kinnituse kohale kinnitusele peaks k.grranaadi sütik käima.

Mülleri kommentaar on õige, neid on mitu varianti ja selle kinnitus tagant.

Kas sellest variandist pilti on? Tehnoloogiliselt igatahes kõige ebaratsionaalsem lahendus.

no ma olen oma silmaga neid Markovkasi näinud ligi 100 ja kõikidel käis dekokas eest.

Mõned pildid leidsin, kus kahel müüjal kõrvuti selline letil.

http://i174.photobucket.com/albums/w94/ ... urtna2.jpg
http://i174.photobucket.com/albums/w94/ ... urtna1.jpg

Siis on ka mingi variant, kus transpordikorgist sütik läbi pandud, see pilt samuti Kurtnast.

http://i174.photobucket.com/albums/w94/ ... urtna3.jpg

Kolmandal pildil jah üks porgandi variantidest Kovešnikovi sütikuga, millel vahetükk transpordikorgist aretatud. Lihtne ja loogiline lahendus. Mürskude ja miinide transpordikorke oli vägedes küllalt. Tarvitses vaid korki sütiku jaoks auk puurida, keermestada ja detonaatori jaoks laengusse sügavam pesa teha.
Põhja sütikupesa aretamine on muidugi võimalik, kuid nõuaks uue metallkorgi treimist, et tagada kildude sfääriline toime. Samuti laengu väljasulatamist ja granaadi uuesti lõhkeainega täitmist, muidu jääb ju osa korpusest tühjaks.
Pealegi on ju splinti mugavam välja tõmmata ja viskevalmis granaati käes hoida peas asuva sütiku puhul. Granaati hoitakse ju nii käes, et massikese jääks peopessa, välja arvatud muidugi varrega granaatide puhul.
Muidugi ei saa midagi täielikult välistada, kuid nende sabas oleva sütikuga granaatide puhul paistab tegu olevat Jaan Tatika hingesugulase kas siis sõjaaegse või tänapäevase loominguga.

pagan, kahju et ise neid Kurtnal ei näinud, oleks asja lähemalt uurinud.

mõned looduses http://fotoalbum.ee/photos/ictta/sets/306237

Vedas Sul, et labidaga vastu sütikut ei läinud.
Lingid ja kaitsesplindid on roosteussi ohvriks langenud, samuti korpused kõvasti pureda saanud, kuid seest võib mehhanism läikida nagu prillikivi. Messingkorpuses kapsel võib samuti niiskusest kahjustamata olla.
Lähed labidaga vastu sütikut, kübar kerkib mõne millimeetri, kuulike nihkub väljapoole...
Erinevalt miinist jääb granaadi puhul lootus, et ei jää seda susisevat asja vaatama nagu Keskturule liha toonud autojuht, kes seetõttu hukkus, vaid kasutad jäänud kolme sekundit ratsionaalselt - kiire spurt ja näoli maha. Jalad muidugi jäävad granaadi poole ja soovitavalt risti. Augus oleva granaadi puhul lendavad killud üles ja ehmatusega pääsemise võimalus on päris suur.

vedu oli jah. alguses sai labidaga uljalt vehitud, peale seda nii eriti ei vehkinud. katsusid enne ikka vardaga järele

Üks looduspilt veel lisaks, mis annab tunnistust, et sütikuid ja korke topiti mõlemasse otsa.

http://www.zone.ee/battletheme/RetkSirg ... re138.html

Sellel pildil näha transpordikorke:

http://www.zone.ee/battletheme/RetkSirg ... re136.html

vaata aga vaata. endal pole sellist õnnestunud näga, aga imelik koht detoka sissetoppimiseks

Hea näide ebaõnnestunud lahendusest. Kujuta sõdurit porises kaevikus. Võtab sellise granaadi oma higist/porist/verest libedasse kätte, tõmbab splindi välja ja sabakoonust pidi käes olev granaat libiseb kaeviku porisse. Kaasa aitab sellele veel Kovešnikovi sütiku kübara vedru. Kas jõuab granaadi porist uuesti kätte saada ja ära visata, on loterii.
Võimalus on küll hoida granaati silindrilisest osast ilma linki haaramata, tõmmata splint välja ja kohe visata, nagu Saksa granaatide puhul. See võtab aga ära Nõukogude granaatide eelise- võimaluse hoida väljatõmmatud splindiga granaati käes ja oodata soodsaimat viskehetke.
Kasutades sellist miinipildujamiini jalaväevastase kildmiinina, sidudes miini puu või vaia külge ja paigaldades miinisütiku MUV või mõne analoogi, on tõesti ükskõik, kummast otsast sütik on paigaldatud.

Tuli siis metsast päevavalgele selline asi.
Mis asi see aga on ei tea. Ehk aitate.

D.