Ühiskond on pidevalt seisundis, mida males nimetatakse kahvliks. Näiteks muretseb rahvas, et maapiirkondadest kaob elu ja napib töökohti, samas ei taheta mistahes uusi ettevõtmisi naljalt kodutanuma lähedale. Niisuguste dilemmade lahendamine kätkeb alati kompromissi – on võita ja on kaotada.
Inimeste mõjutamise, töötlemise ja kujundamise (mulle meeldib sõna "voolimise") aabitsatõde kõlab, et kui tahad midagi, mida keegi ei taha, siis tuleb sellel "keegil" elu nii sitaks teha, et sinu pakutud tahtmine näib väga hea ideena.
Siis kui pea hirmsasti valutab, aga tablasid pole või need ei mõju, siis viimaseks õlekõrreks on nt täiest jõust mõne sõrmekese ukse vahele löömine.
Tüütu peavalu on nagu luuaga pühitud.
Kas Sul on mingit infot, et keegi Eestis ehitaks üürimaju? Isegi vabalt turult üürides ja öeldes, et tahan ametlikku üüriarvet, et toimetulekutoetust taotleda, kaob üürileandjal harilikult huvi, sest üüritulust meil reaalselt makstakse makse väga harva. Pealegi on üür nii kõrge, et toimetulekutoetusega seda finantseerides tekib üsna selge vaesuslõks.
Eraisikust üürileandjal ei ole mitte mingit kohustust mingisuguseid arveid väljastada. Mina ka ei teeks seda, kui midagi välja üüriks, sest see on tüütu. Seda, et ta üüri maksab, saab üürnik tõendada lepingu ning pangakonto väljavõttega.
Toetuse taotlemiseks on vaja tõendada erinevad kululiigid.
Noh mitu neid üürimajasid siis Eesti peale tuleb? Need paarsada korterit on ikka köömes ja nippe, kuidas toetusesaajaid ellimineerida on mitmeid.
Aga hakkasime vaidlema, kas üürimajad on Palo ülisuur ebakompetentsus.
Eestis kehtiv sotsiaalhoolekande seadus kohustab tegelikult omavalitsusi andma üürile elamispinna, kui isik või pere seda ise ei suuda. Kahjuks aga neid ei jätku
Ainùüksi Tallinnas on järjekorras mitu tuhat leibkonda, kes praegu konutavad mingites varjupaigalaadsetes sotsiaalmajutusüksustes või räigelt ülerahvastatud korterites näiteks.
Viimati muutis Martin Peeter, 24 Juul, 2018 19:00, muudetud 1 kord kokku.
Martin Peeter kirjutas:Kas Sul on mingit infot, et keegi Eestis ehitaks üürimaju? Isegi vabalt turult üürides ja öeldes, et tahan ametlikku üüriarvet, et toimetulekutoetust taotleda, kaob üürileandjal harilikult huvi, sest üüritulust meil reaalselt makstakse makse väga harva. Pealegi on üür nii kõrge, et toimetulekutoetusega seda finantseerides tekib üsna selge vaesuslõks.
Ma ei hakka muud juttu kommenteerima, aga ise sa siin paralleele tõmbama hakkasid. Kui vaja siis makstakse seal kogu üür kinni ja ei ole mitte mingit vahet kas selleks on linnamaja või üks kõik milline teine üürimaja. Riigile on odavam maksta neid üüre kui ise maju ehitada ja neid hooldada.
Martin Peeter kirjutas:Kas Sul on mingit infot, et keegi Eestis ehitaks üürimaju? Isegi vabalt turult üürides ja öeldes, et tahan ametlikku üüriarvet, et toimetulekutoetust taotleda, kaob üürileandjal harilikult huvi, sest üüritulust meil reaalselt makstakse makse väga harva. Pealegi on üür nii kõrge, et toimetulekutoetusega seda finantseerides tekib üsna selge vaesuslõks.
Ma ei hakka muud juttu kommenteerima, aga ise sa siin paralleele tõmbama hakkasid. Kui vaja siis makstakse seal kogu üür kinni ja ei ole mitte mingit vahet kas selleks on linnamaja või üks kõik milline teine üürimaja. Riigile on odavam maksta neid üüre kui ise maju ehitada ja neid hooldada.
See on seal. Meil mitmetel põhjustel asi ei toimi. Pole selliseid üürileandjaid. Võiks öelda, et turutõrge. Mis teha? Käskida erabisnesil midagi teha, nagu Venes kombeks?
Öeldakse, et meie üüriturg on hall.
Samuti pole see toimetulekutoetusega kaasnev vaesuslõks, kus inimesel kaob huvi talle jõukohast väikesepalgalist tööd teha, teab mis kasulik värk kogu ühiskonnale. Üür makstakse ju kinni ja jäetakse mingi väike supiraha, milleks kusagil Maxima kassas pikki vahetusi teha, kui ikka sama palju raha supile jääb?
Viimati muutis Martin Peeter, 24 Juul, 2018 19:16, muudetud 1 kord kokku.
Martin Peeter kirjutas:Kas Sul on mingit infot, et keegi Eestis ehitaks üürimaju? Isegi vabalt turult üürides ja öeldes, et tahan ametlikku üüriarvet, et toimetulekutoetust taotleda, kaob üürileandjal harilikult huvi, sest üüritulust meil reaalselt makstakse makse väga harva. Pealegi on üür nii kõrge, et toimetulekutoetusega seda finantseerides tekib üsna selge vaesuslõks.
Ma ei hakka muud juttu kommenteerima, aga ise sa siin paralleele tõmbama hakkasid. Kui vaja siis makstakse seal kogu üür kinni ja ei ole mitte mingit vahet kas selleks on linnamaja või üks kõik milline teine üürimaja. Riigile on odavam maksta neid üüre kui ise maju ehitada ja neid hooldada.
See on seal. Meil mitmetel põhjustel asi ei toimi. Pole selliseid üürileandjaid. Võiks öelda, et turutõrge. Mis teha? Käskida erabisnesil midagi teha, nagu Venes kombeks?
Kui tuleb kindel signaal, et riik on valmis niimodi probleemi lahendama on paari aastaga eesti suuremad linnad selliseid kortermaju täis ehitatud...
Oled oma posti täiendanud lisan siis. Täpselt sama asi on seal ka, ei taheta minna K või S-marketise madalapalgalisele tööle kui sama moodi on võimalik elada ka tugede pealt. See linnakorter seda ei muuda.
Mulle jäi Urve Palo üürimajade ehitamise plaanist selline mulje, et üürimaju taheti hakata ehitama asulatesse, kus on niigi palju tühjalt seisvaid kortereid, mille elanikud on maha jätnud või müünud 1.- euro eest kohalikule omavalitsusele. Üürimajade mõte oli siis tööjõu toomine piirkondadesse, kus tootmisettevõtete tööshoidmiseks ei jätku tööjõudu. Idee oli põhimõtteliselt "sundjõhvistamine" - viia töökohad maale tagasi ja siis ka üürimajade abil viia sinna tööjõud.
Positiivne, et inimene vähemalt üritas midagi (enda arvates) paremaks muuta Eesti regionaal- ja tööjõupoliitikas, aga selles mõttes jälle jabur üritus, et mispärast peaks inimesed millegi sellisega kaasa minema. Miks peaks keegi üürima kusagil pärapõrgus korterit ja tegema tööd ettevõttes, mis järgmise majanduslanguse korral kohe pillid jälle kotti pistab, saates päev varem töötajatele SMS-iga koondamisteate? Ei oleks väga turvaline, erinevalt Tallinnas elamisest, kus ühe töökoha kadudes saad otsida uue, mitte jääda aastateks Töötukassa heitunud kliendiks.
Kui keegi soovib töötada näiteks Ida-Virumaal, siis saab ta osta endale väga soodsa hinnaga korteri, ei pea riigimajas üürima. Probleem elamispinnaga on ikkagi Tallinnas-Tartus, kus on töökohad, aga korterite hinnad on väga kõrged, nii ostes kui üürides. Suurematesse linnadesse riiklike üüripindade ehitamisega tõmmatakse aga ülejäänud regioonidest tööjõud ja sellega koos ka töökohad keskustesse ning linnastumine suureneks veelgi. Samas, uus põlvkond pole jälle enam nõus maksma 40 aastat järjest "mägede" 2-toalise korteri eest. Eks nad nägid ära, et nende vanemad orjasid mingit korterit kogu elu, aga õnnelikuks sellest ei saanud. Noored pole nõus elama samamoodi ja vajaksid soodsa hinnaga üüripindasid, kui neid Eestis ei pakuta, siis lähevad lihtsalt mujale ära.
Üürimaja ehitamine nõuab päris suurt kapitali, mis sinna alla pikaks ajaks kinni jääb. Tootlus on aeglane. Sellist vaba kapitali ega Eestis eriti ringi ei hulgu.
Tänu aga omal ajal edukalt läbiviidud omandireformile on üürikorterite osa Eesti korteriturul ebaloomulikult väike. Kui näiteks Saksamaal olevat korteritest ca 40% üürikad ning 60% omandis (või oli see isegi veel rohkem üürikate poole kaldu), siis Eestis on üürikaid kortereist alla 10%. Või vähemasti paar aastat tagasi oli see nii.
Millest tulenevalt on elanike mobiilsus väike (korteri müük ja uue ostmine on ikka kordi keerukam ja aeganõudvam, kui uue üürika leidmine) ja sellest tulenevad need muud pahed...
See üürimajade projekti idee käidi välja veel sel ajal, kui majanduskasvu ei olnud. Masu oli möödas, aga kasv alla 1%. Muuhulgas sooviti sellega ka majandust käima lükata.
Praeguses kasvufaasis oleks ma selle käivitamisega ettevaatlik(um). Aga põhimõtteliselt ma arvan, et vajalik asi.
Martin Peeter kirjutas:Toetuse taotlemiseks on vaja tõendada erinevad kululiigid.
Jah, lepingu ja pangakonto väljavõttega tõendabki, et on üüri maksnud. Mingeid arveid ükski eraisik ei väljasta ega peagi väljastama.
Martin Peeter kirjutas:Eestis kehtiv sotsiaalhoolekande seadus kohustab tegelikult omavalitsusi andma üürile elamispinna, kui isik või pere seda ise ei suuda.
Tõesti? Kus seal see kirjas on?
Martin Peeter kirjutas:See on seal. Meil mitmetel põhjustel asi ei toimi. Pole selliseid üürileandjaid.
Sellest ei saa ma ka tegelikult aru. Kuskohas ei ole milliseid üürileandjaid? Kuidas seda "turutõrget" kindlaks tehakse või mõõdetakse?
toomas tyrk kirjutas:Tänu aga omal ajal edukalt läbiviidud omandireformile on üürikorterite osa Eesti korteriturul ebaloomulikult väike. Kui näiteks Saksamaal olevat korteritest ca 40% üürikad ning 60% omandis (või oli see isegi veel rohkem üürikate poole kaldu), siis Eestis on üürikaid kortereist alla 10%.
Shackleton kirjutas:
Oled oma posti täiendanud lisan siis. Täpselt sama asi on seal ka, ei taheta minna K või S-marketise madalapalgalisele tööle kui sama moodi on võimalik elada ka tugede pealt. See linnakorter seda ei muuda.
Kui eluasemekulu oleks väiksem, siis tekiks motivatsioon töötada, sest siis jääks kätte ikka rohkem kui see normatiivne supiraha ehk toimetulekupiir.
Muideks ei teata eriti, et Tallinna kõige kallim turuüür ruutmeetri kohta on kõige sitasemates Kopli ühikates. Toimetulekutoetuse eest saaks suurem pere üürida üsna keskmiselt viisaka pinna, kui poleks üürileandjate maksuvältimise vmt soove. Aga muudeks kuludeks jääv toimetulekupiir on ikka väike.
Sinu viidatud § defineerib, mis on eluruumi tagamise teenus. Kuskohas on kirjas, et seda kõigile vajajatele või soovijatele peab osutama?
§ 41. Eluruumi tagamise eesmärk ja sisu
(1) Eluruumi tagamine on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.
(2) Vabariigi Valitsus või tema volitusel valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega täpsustatud nõuded eluruumi tagamise teenuse eesmärgile ja selle sisule, sealhulgas tegevustele, mis on vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks.
Martin Peeter kirjutas:Par 131 hakkab toimetulekutoetuse regulatsioon
Kriku kirjutas:Miks see Saksamaa olukord "loomulikum" on?
Saksamaa olukord on tekkinud pikaajalises vaba turumajanduse keskkonnas. Eesti olukord on tekkinud lühiajalise siirde tulemusena. Enne olid kõik üürnikud, siis said järsku omanikeks. Tegelik üüri- ja omandis korterite vajaduse suhe selgub ilmselt üksnes üsna pika aja pärast.
Kriku kirjutas:Sinu viidatud § defineerib, mis on eluruumi tagamise teenus. Kuskohas on kirjas, et seda kõigile vajajatele või soovijatele peab osutama?
§ 41. Eluruumi tagamise eesmärk ja sisu
(1) Eluruumi tagamine on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.
(2) Vabariigi Valitsus või tema volitusel valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega täpsustatud nõuded eluruumi tagamise teenuse eesmärgile ja selle sisule, sealhulgas tegevustele, mis on vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks.
Martin Peeter kirjutas:Par 131 hakkab toimetulekutoetuse regulatsioon
Ja siis?
Loomulikult mitte kõigile soovijatele, vaid neile, kes ise ei suuda ja nii ongi ka kirjas. Häda aga selles, et pole neilegi anda.
Koosmõjus sotsiaalseadustiku üldosa seaduse par 16 ja osundatud SHS par 41 selline kohustus omavalitsustel on, mida aga praktikas kahjuks täidetakse väga viletsalt. Toimetulekutoetuse regulatsioon aga nõuab erinevate kululiikide tõendamiseks sisuliselt KÜ arvet lisaks, mida aga paljud üürilised oma kätte ei saa. Lisaks trikitatakse korterite üürilepingute sõlmimisel nö volitatud isikutega, kelle volitused kehtivad ainult siis, kui see on üürileandjale kasulik.
Üldiselt hakkab liiga spetsiifiliseks minema.
