Natuke vastaks Dr. Sci postitusele:
Eestis toodetakse arvuteid. Iseenesest on see lihtne, võtad importjupid, ja paned nagu lego kokku. Aga toodetakse ka erinevaid elektroonilisi juppe. Autotööstus on suurkorporatsioonide kättevõtmise asi aga miks mitte panna Virumaale püsti koostetehas mis Venemaa jaoks mersusid toodab, kaob neid koormate kaupa sinna naugu musta auku.
Kohaliku toormega on nii et taastumatute väärtus aja kestes aina kasvab ja tulevikus saaks põlevkivi, fosforiidi, uraani, dolomiidi eest hulga kõrgemat hinda, seega on mõtet nende praegust kasutusele võttu piirata. Taastuvad (turvas, puit, põllumajandus ja lihatöösussaadused) nendega on nii et nende jaoks on vaja tootmismaad ja tootja jaoks ongi see lõppprodukt mis müüakse edasi "väärindavale" tehasele. Tootja jaoks pole kusjuures küsimus selles kas tehas asub siin või välismaal, teda huvitab hind. Väärindajat huvitab jälle stabiilne toore ja ausalt öeldes huvitab osapooli kõige vähem riigile maksude maksmine, seda nii superkeemiatehaste, autokoostetehaste, pankade, IT töösturite jms puhul. Ja ei suurenda seda maksulaekumist kõiksugu eriplaneeringud ega rahva soovidest teerulliga üle ajamine.
Mis oleks Eesti majanduse esmases huvides oleks odav energia. Ja meie oludes saab see olla vaid tuumaenergia, see on nagunii inimkonna tulevik mida pole aga kivide ahju ajamine. Tuumaenergia annaks võimaluse osaleda ka tipptasemel inseneriteadulikes uuringutes ja projektides ning on keskkonnasõbralik kui kasutada kaasaegseid reaktoreid. Ja lõpuks annaks odav energia võimaluse tõmmata vesi peale kogu sellelele liginullenergia, 10w tolmuimejate, saastapirnide jms jamale.
(muidugi juhul kui me suudame säilitada mingigi võimekuse toota insenere sest TTÜ ja mitte ainult TTÜ juhtkonnad vaid ka HM tibid ja kõiketeadvad poliitikud on järjest kasvaval arvamusel et parima hariduse annab see kui igatsugu jama loengutega ära lõpetada vähendades nende koosseisu miinimumini ja tudeng õpib kõik ise ära google ja moodle jms abil)
(tervitades siinkohal kõiki militariste kes on mingil eluhetkel seotud olnud ehitusinsenerlusega, täna on Raimund Räämeti 100-s sünniaastapäev ja seoses sellega tutvustati täiesti korralikku uut Ehitusmehaanika õpikut (800 lk, sõbrahind 25€ ülikooli kaudu, poehinda ei ennusta)
Turvas ei ole taastuv loodusvara. Vähemalt mitte mõistliku aja jooksul. Turbasammal kasvab küll iga aasta kõrgemaks, aga kui see samblakiht hävitada, siis kasv ei taastu.
Küsimusele: " miks mitte panna Virumaale püsti koostetehas mis Venemaa jaoks mersusid toodab" vastaks sama küsimusega, mida siin foorumis on juba palju küsitud: "Miks me ei võiks hakata soomukeid tootma?" Palun hakake, kui kellelgi huvi on. Pange püsti mersu või soomuki tehas. Praegu oleme me olukorras, kus saksa autotootjad meie kinnisvarale just tormi ei jookse.
Kui rääkida tselluloositehasest, siis tootja (metsaomaniku) seisukohast pole tõesti otseselt suurt vahet, kas ta toore läheb Soome, Rootsi või Eestisse. Lühikeses plaanis pole vahet. Pikas plaanis võimaldab see saada stabiilsemat tulu, sest me ei ole ainult enam kellegi tagahoov, vaid meil on ka kohapealne tarbimine olemas. Kehra tarbimine ei ole siinkohal märkimisväärne, Toftan2 tegutseb kah väga väikeste mahtudega ja odava sortimendiga (füüsiliselt, mitte keemiliselt töödeldud puit) ning Kunda tarbib vaid haaba.
Ka metsanduses on mõnikord sellised buumid nagu ehituses. Iga mees, kes suudab mingit masinat juhtuda ning teeb vahet metsal ja põllul, leiab sel hetkel metsas tööd. Kuid nii nagu me ei taha neid kobakäppadest ehitajaid, ei taha me ka kobakäpp-metsamehi. Kohapealne stabiilsem tarbimine vähendaks sellist kõikumist.
See väldib ka sellist olukorda, nagu meil just viimased 4 aastat oli, et metsaomanikud ei hoolda oma metsa, sest hooldusraietele tuleb puidu madala hinna tõttu peale maksta. See ei tähenda mitte ainult seda, et töö jääb tegemata, vaid ka see väljaõppinud metsamees leiab selle ajaga töö Soomes või Rootsis, kus ta avalisüli vastu võetakse. Ja nii me inimesi ja maapiirkondade elu kaotame.
Eesti pole enam ammu mingi e-tiiger. Soome ja Rootsi on meist (metsanduse)IT valdkonnas aastaid ees. Me oleme mahajääjad. Ja nüüd blokime lausa tehase uuringuid! Võibolla saaksime teada, et okei, praegune tehas ei sobi, aga sobiks 30% väiksem tehas, mille rajamise eelduseks on näiteks x-hektari põldude väetamise lõpetamine. Siis saaksime teha järeldusi, et tehase võib teha siis, kui tehas maksab iga aasta niipaljudele põldudele mahetootmiseks kompensatsiooni. Või mis iganes võiks sealt uuringust välja tulla. Aga kõige suurem oht on vist see, et selgub, et teatud tingimustel ei põhjustagi see tehas maailmalõppu.
Lihtsalt nii tutvumiseks ja silmaringi avardamiseks graafik selle kohta, kui palju puitu ja puittooteid me impordime, töötleme, ekspordime.
http://empl.ee/wp-content/uploads/2015/ ... -skeem.jpg
Graafikuga käib kaasas ka paarikümneleheküljeline dokument koos selgituste kommentaaridega. Tõenäoliselt on Eestis tarbitud ehitusmaterjali hulk tulenevalt metoodikast alahinnatud, aga palju huvitavat võib sealt ikka leida.
Lisan veel seda, et näiteks palkide ja saematerjali ekspordiosakaalu võrdlemisel peab silmas pidama seda, et 1tm saematerjali oli kunagi 1,1-1,5tm palki. See saepuru ja servamised on läinud energeetikasse.
Kui on küsimusi, siis proovin vastata, aga ausaltöeldes tunnen, et hakkan küll juba ära väsima sellest, et Eestis on nii palju inimesi kõige vastu. Ma olen väga mures, kuna me tahame kõike ära keelata. Ka maavarasid ei tohiks ju siin uurida. Kui me tahame elada nagu skandinaavlased ja soovime endale ka F18 või Gripen lennukeid, siis peaksime ka Eestit asjalikult majandama, mitte mingit umbluud uskuma.
Riigi kaitse on liiga tähtis asi, et seda teistele usaldada.
Staabijäreldus oleks siis vist Tartu linna ärakeelamine?
