www.militaar.net

Meil oli kunagi keemiaõpetaja kes sõitis teise käiguga pidevalt - gaas põhjas ja siduriga reguleeris kiirust (ja nii oligi!). Terve küla kuulis: näe Savi Karla sõidab jälle volgaga ringi! Võimalik et see postiljon (eeldan see oli masina kasutusala) käituski samamoodi seda enam kui sõit lühikeste vahedega.

Manurhin kirjutas:

Troll kirjutas:Paistab, et tekitab raskusi tehnikagurudele! Ei hakka rohkem venitama, räägin põhjuse ära. GAZ-52 hooratta ja sidurikoja alla käib selline plekist kumer kate. Selle katte põhjas on kaks vee ärajooksmise pilu. Kapremondis oli see kate muljuda saanud ja need pilud olid kinni. Samuti oli see kate hooletult paigutatud ja mootoribloki ja selle katte vahele jäi vahe sisse. Kui ma vee mootorist välja lasksin, voolas see sellesse kattesse ja kuna äravooluava oli kinni, jäigi vesi sinna kattesse sisse. Öö jooksul külmas vesi seal ümber hooratta ja sidurikoja jääks ning ei lasknud mootoril ringi käia. Kui ma selle katte maha võtsin, tuli ka see jääpank sealt ära, nägi välja nagu valuvorm hooratta ja sidurikorvi valamiseks.

Vot see oleks küll mitmeks päevaks hea kont pureda olnud. Eks ma üritan teinekord natuke kiiremini vastust kirjutada .

Hea küll. If you don't mind, panen ise järgmise.
Tehnika - piruka Mosse.
Oli kord vanal heal ajal ühes autopargis üks selline Mosse, M433 kui päris täpne olla. Probleem selles, et sellel kippusid sidurikettad kuidagi liiga kiirest ära kuluma. Eks neid siis töökojas muudkui vahetati, uuriti asja, tehniliselt oleks kõik nagu korras, aga ikka sama jama. Päris kaua võttis aega, enne kui lõpuks põhjus avastati. Niisiis, miks need sidurikettad normaalsest kiiremini ära kulusid?

Vana nali mossemehele.
Need jobud seal tehases neetisid ju sidurikatted pronksneetidega.Niikui siduri friktsioonkatted veidigi kulusid(ca 3-40000 km) jäid pronksneedi pead kandma ja oligi sidur õhtal.Ja hooratas ning sidurikorv ka takkajärgi sooni täis

canislupus kirjutas:Meil oli kunagi keemiaõpetaja kes sõitis teise käiguga pidevalt - gaas põhjas ja siduriga reguleeris kiirust (ja nii oligi!). Terve küla kuulis: näe Savi Karla sõidab jälle volgaga ringi! Võimalik et see postiljon (eeldan see oli masina kasutusala) käituski samamoodi seda enam kui sõit lühikeste vahedega.

Tõsilugu - räägitud Mosse garantiis Keilas kus mingi eriline juut juhatajaks oli,aga see selleks.
Oli üks Võrumaa karjatalitaja saanud Mosse ostuloa ja hakanud siis Tallinnast kodu poole sõitma.Põltsamaa juures aga motor koos.
Kui siis garantiis küsiti- mis juhtus olla tädi ausalt vastanud
Pojakesed,mina süüdi ei ole.Enamus teed sõitsin tasakesi esimese käiguga,vahest harva panin teise sisse....

mongol kirjutas:Autojuhil oli kombeks vasakut jalga siduril hoida?

Nojah, nii ta oligi. Mis survelaagritesse puutub, siis vähemalt 412 jaoks on neid kahte tüüpi: nii grafiitseib kui ka "päris" laager. Ma ei tea, kas viimast ka tehase poolt paigaldati, aga varuosana on tänapäevalgi saada. Natuke kallim küll, aga see-eest oluliselt pikema elueaga.

See pidi küll üks ütlemata raske jalaga kodanik olema .

jackpuuk kirjutas:See pidi küll üks ütlemata raske jalaga kodanik olema .

Kisub sinnapoole jah.
Sidur libisema ja siis gaasi, gaasi, gaasi...

No nii, "kuldsel" vene ajal töötasin ühes ettevõttes, kus toimus kraz kraanaga üks huvitav sündmus. Talvine aeg, Kraz-iga tõsteti kamazile miskit kolakat. Töö tehtud hakkas kraanajuht platsilt välja manööverdama aga see, üle 20t kaaluv puukabiiniga kolakas, millel tollastele vene masinatele omaselt puudusid difrilukud, otsustas lumme kinni jääda. Kamza mehel oli selline käsivarrejämedune kapronköis kohe hakkamas ja kukkusid sikutama. Tee suunas oli vaja tõmmata nii umbes 60 kraadise nurga all, no ja teise katsega oli kraana käes ja ninaga tee suunas, korjati köis kokku ja kamzamees kadus oma teed. Kraanajuht kargas kettasse ja paarutas tükk aega ühe kohapeal aga ei edasi ega tagasi mitte millimeetritki ja ratast ka ringi ei saa, nagu oleks kardaan alt ära kukkunud, pane sisse milline käik tahad ikka sama seis. Kardaan oli täiesti omal kohal aga küsimus siis, et mis juhtus? Vihjeks niipalju, et katki midagi ei läinud...

Jõuülekanne oli kraana peale lülitatud ja sildadest lahutatud?

EOD kirjutas:Jõuülekanne oli kraana peale lülitatud ja sildadest lahutatud?

Tollel oli tõesti nii, et vahekastist lülitati kas genekas järgi või siis sillad. Aga ütleme nii, et viga ei olnud "mütsi all" ja viga tekkis tõmbamisest.
Üks väike vihje lisaks - kraanajuht kurtis, et nagu oleks sidur, jala all, vähe raskemaks muutunud

Anname siis vihjeid lisaks.
Kui lähemalt sai asja uuritud siis tuli välja, et käigu sisse lülitamiseks polnud vaja sidurit alla tallatagi

Pole küll vene ajal nii ränga rauaga kokku puutunud.
Aga minu mäletamist mööda oli Kraz veoautol kahekettaline pneumoajamiga sidur.
See kolme kettaga kooslus ei tahtnud nuutide peal pahatihti korralikult toimida ja siduri reguleering oli paras katsumus.
Aga et sidur jäi lahutatud olekusse, võiks eeldada et kamm oli õhkajamis?

von manstein kirjutas:Pole küll vene ajal nii ränga rauaga kokku puutunud.
Aga minu mäletamist mööda oli Kraz veoautol kahekettaline pneumoajamiga sidur.
See kolme kettaga kooslus ei tahtnud nuutide peal pahatihti korralikult toimida ja siduri reguleering oli paras katsumus.
Aga et sidur jäi lahutatud olekusse, võiks eeldada et kamm oli õhkajamis?

Vot enam ei mäleta täpselt aga tunne on selline et sellel isendil sidurivõimendit polnud vist üldse installitud.Aga jõudsime vähe lähemale.Avan vähe kaarte - mõne minuti katsetamise tulemusel jõudsime järeldusele, et puudus siduri pedaalil vabakäik. Nuh, võtmed kätte ja regullima, sellel oli varda teine teises otsas kaks kahvlit ja üks oli õige keermega ja teine vasakkeermega nii, et vabakäigu reguleerimine suht käkitegu. No keerab seal auto all seda varrast juba tüki aega aga vabakäiku ei tule ei kusagilt kuni lõpuks sai ühest otsast keere otsa ja varras kukkus kahvlist välja..., nii suuri silmi pole enne ega peale seda tükk aega näinud, kui tüüp teatas, et varras peaks paar senti pikem olema, et uuesti kokku panna
Et siis, millest võis selline "sümptom", et siduri varras järsku lühikeseks jäi, tekkida?

Veel niipalju, et lähemal vaatlusel avastatud viga, mis selle põhjustas osutus niipalju suureks, et lõpplahendusks ei jäänudki muud üle, kui vardale 2cm vahele keevitada.

Ei olnud jah õhkvõimendit vahel Karm riistapuu karmidele meestele.
Aga mingisugune vedruleevendi seal vahel olla ikka olnud.
Ju oli mulka ikka ajamis. Küllap midagi deformeerus.

Täpsema diagnoosi oskavad ehk Kraz-i spetsialistid panna?

Vaevalt, et vanad Kraz-i mehedki sellist asja oma elus kogenud on aga ega sellise asja peale niisama lihtsalt ei saagi tulla.
Ütlen siis välja: Hakkasime siis põhjust otsima, igaks juhuks kapott ka üles ja mida avastame..., Kraz-i nina vahib kapoti alt oma kuus cm paremale... Ühesõnaga, selle nurga alt sikutamisega väänas Kraz-i raami niipalju kõveraks, et siduri varras jäi lühikeseks. Muide selle vene ime raam oli ehitatud täitsa tavalisest(silma järgi) ca 250-300 mm karprauast, mitte painutatud karbist nagu autoraamid valdavalt on. Sõitis see oma kõvera raamiga veel aastaid.